Kõhh! Kõhh! Turtss!!

Kassiabi FB lehel oli alles hiljuti teade suurest päästeoperatsioonist Sõbra tänaval tubli majaomaniku õuel.  Pärast muretsemist ning närvikulu õnnestus edukalt püüda kassiemme ja 4 pisikest kollast  4 nädalast karvapalli. https://www.facebook.com/media/set/?set=a.632865676804239.1073741904.167866536637491&type=1

Kõik see pere on kesklinna hoiukodus kosumas ning kasvamas.  Esialgne informatsioon oli, et kassiema on pelglik kiisu.  Pärast ehmatuse vaibumist selgus et suuremat miilustist, kaisu- ning paikassi ei ole üldse olemas. Kiisuema, kes sai päästjate poolt nimeks Wendy, on ülimalt hea emme ja sotsialiseeritud  kodukiisu. Ronib esimesel võimalusel sülle, nurrub ning nühib ennast kõigi teda paitavate inimeste vastu.  Kompleksivaba nagu päästetud kiisud kaugeltki kõik ei ole.

Kiisuemme Wendy

Hetkel kui ta konteinerist oma elamisse sai kolitud, hakkas ta kohe pai nuruma.  Teisest konteinerist pandi tema juurde ka pisipojakesed ning õnneks  leidsid kõik neli kiiresti tissi üles.  Ohh! Läks kohe kergemaks.  Paari tunni pärast vaatasin oma uusi üürnikuid ja siis ootas mind üllatus.  Pissikasti taha piidlesid mind  8 sinilillesinist silmakest ning neli pärani suud- Kõhh! Kõhh! Tsuhh!  Kassipoega pole olemaski, aga kõik see mees näitasid oma ülimat põlgust kahejalgsete olendite vastu.

Hommikul tuli abikaasa kiisusid vaatama.  Üks kassilaps julges  sõrmeulatuses resideeruda.  Kassike tõusis kahele käpale, sisises, turtsus ning äsas käpaga.  Tegelikult lõpmatult koomiline, sest need vaprad võitlejad kaaluvad vaevalt 550 grammi. Nüüd on mitu päeva möödas ja minu peale enam palju ei sülitata. Ainult ainuke kollane tüdruk kostitab mind veel puuris sõimuga. Täna said nad siis ka pildile võetud.  Esialgu pole neil nimesidki, aga ühe tita nimeks saab Jonny ning temast tuleb meie Luige  kodu päriskass- Vikerkaaremaale lahkunud  18 aastase  Jonny järglane.

Kollane galerii

Praegu on meie suhted paranenud nagu relvadega rahu või nii. Ainult Xena ehk ainuke  tüdrukutirts  sülitab veel seni kuni sülle saab. Kaks kiisulast söövad natuke lisaks, kuid teised on  kindlalt veel tissiusku.

Kollane galerii

Puuris toimub tõsine maadlusmatš ehk kõik kõigi vastu, aga palli liigutamine pakub ka väheke huvi ning suletutti tasub väheke  käpaga katsuda.

Kollane galerii

Kollane mängupart on tõsine vastane. Kõik neli üritavad seda enda poole tirida, paraku igaüks ise suunas ja tulemuseks ei liigu see mitte üks raas.  Pehme mänguasja peal tuleb uni ka magusam kui  mujal.

Kollane galerii

Järgmine pilt on aga Xenast ja annab päris täpse pildi, et hetkel ta veel inimese  läheduses ennast hästi ei tunne.

Xena

Aga leplikum on ta minuga juba oluliselt. Esialgu  veel vaid minuga.

Aga mina ei karda sind enam

Mõne päeva pärast oleme ehk saanud kiisuperega nii headeks sõpradeks, et  leiame neile ka nimed, aga  ilmselt vajame erinevat värvi lõngasid, sest tegelikult on  nad lootusetult sarnased 🙂

Kollane galerii

Aastavahetus- Ime tulemine.

HEAD UUT AASTAT- armsad lugejad.

Loodan  et kõik on juba aastavahetuse möllust taastunud ja arvuti taha maandunud.  Minu tähtsündmuseks aastavahetusel sai Ime saabumine.  Millisest Imest on jutt, kuulete kohe.

31 detsembri päeval helistas mulle kasside peaingel Reet ja rääkis kurva loo. Kaks neiukest käisid ühes Eestimaa varjupaigas ning leidsid sealt haletsusväärses seisundis  noore kassikese, kellel oli elada jäänud loetud päevad ( tunnid). Noortel hakkas pisikesest elust nii kahju, et nad otsustasid tema eest võidelda, maksku või maksab. Esimene külastus kohalikku loomakliinikusse oli nii trööstitu kui üldse olla võib. Tohtrid ei arvanud kassikesest enam midagi ja ehk ainus teenus oleks olnud eutanaasia teenus.

Ime varjupaigas

Aastane kassike kaalus vaid 4 kuuse kassipoja 1580 grammi. Tegemist oli  skeletiga korpas karvade sees. Mitmed ahastavad kõned Reedale ja kinnitus, et tüdrukud maksavad ise esimese kliinikuarve. 31 detsembril pidid noored aga juba olema tööpostil Soomes.  Nii pistsid nad pisikese rokahunniku autosse soojade käterätikute  vahele ning sõit läks Tallinna poole.

Ime sõidul Tallinna

Tallinnas kliinikus selgus, et loomakesel ei saa verd kätte, sest ta oli ülimalt veetustunud, hiljem selgus, et ka alajahtunud. Päevake tilkinfusiooni ning nüüd paluski Reet, et ma kassikese hoiukodusse võtaksin, sest katkutest oli negatiivne ning pisike kassike ikka veel elus.  No eks ma siis päeval FB-is karjusingi, et palun, palun transpordiabi, sest mees tööl ning loomake sellises seisundis hukkub alajahtumisse  väga kiiresti.  Abi saabuski ning me sõitsime kliiniku poole. Eelnevalt oli Reet veel palunud, et kliinik ei võtaks kanüüli välja, sest ilmselgelt vajas  kriitilises seisundis loomake pidevat infusiooni. Õhtul kui normaalsed inimesed istuvad pidulauda, kimasime meie kliinikusse.  Ausõna, ma lubasin, et siin blogis ma ei ropenda, aga ma lihtsalt ei saa.. F__k !!!!  Uhkelt teatati meile, et kanüül on eemaldatud, sest kassike ju sööb midagi.  Raviks  tabletid ( taas F__k!).  Kassikesel on kõht lahti, kondid klõbisevad naha all, õpi või anatoomiat ja me anname tablette!! No, aga meile üteldi veel lohutavalt, et eks tulge homme siis tagasi kanüüli panema ja tilka tegema ( ja uuesti F___k!).

Kaalutlesin tõsiselt võimalust meie heategija ja tohtri väljakutsumist pühadelaua tagant, aga siis korjasin ennast kokku ja asusin tööle kallale.  Iga kahe tunni järele süstisin 30 ml soojendatud Na Cl 0.9 % lahust turja naha alla ja soojendasin, söötsin tibatillukeste portsudega, andsin glükoosi, vitamiinipastat.  Tasapisi seisund paranes.

Mõni tund tagasi pesin kiisu puhtaks, kuivatasin puhuriga ära ning tõdesin, et loomake on kõige kiuste juurde võtnud ööpäevaga 147 grammi, enamus loomulikult vesi, aga valkude lagundamine organismi poolt  on samuti peatunud.

Väike Ime 24 tundi hoiukodus

Küünemusta võrra stabiilsem seisund rahustas veidike ning ma ei hakanud loomatohtrit segama.  Tegemist siis kassipoisiga, kes sai endale nimeks Ime.

Süüa! Süüa!

Ime ta ongi, sest mille peal ta viimased päevad küll elas, ei suuda ma mitte üldse mõista. Praktiliselt kogu lihaskonna  on organism elutegevuseks  sulatanud. Käpakestel on näha luudevahelised lohud, roidevahemike lihased on nii kuivetunud, et roiete vahel on suured lohud.  Ime ise on aga jutukas nurrmootor, kes on tänulik iga liigutuse eest. Ülimalt sõnakuulelikult talub ta kõiki protseduure.

Tahan ellu jääda kõigi kiuste!

Loomulikult ootavad Imet ees  tõsised ravikuurid ja meid pirakad kliinikuarved, aga elutahe on pisikesel võimas.  Täna öösel jätkame vedeliku manustamist ja muid vajalikke ravi-ning hooldusprotseduure. Mina aga muigan, sest mulle tuli  aastavahetusel  külla pisike Ime 🙂

Pisike Ime

Ps: Uue Aasta esimesel päeval läks uude koju Johanna. Ta sai erialasele tööle- ühest natuke inimpelglikust kassilapsest tuleb nurrmootor kasvatada.  Seda Johanna meil Linnu peal trennis, seega kogemused on tal juba olemas. Pealegi, vajati üht hella nurrmootorit, kes poeb kaissu ja seda Johanna teeb täies mahus.  Temale algas  uus aasta tõesti uue algusega.

Järgmisel päeval.
Ime oli kliinikus terve päeva ja sai ravi. Mina siis jätkan.  Kiisul oli väike palavik, mis on mõnes mõttes hea, sest palavik on organismi kaitsereaktsioon võitluses infektsiooni vastu. Täpsemalt, nüüd on kehal jõudu natukene haigusele vastuhakata. Ettearvatult vahetati tabletid süstide vastu ja veeni loomulikult. Muuseas, kassipidajad! Selle tarkuseterakese võiksite endale meelda jätta:

Kui loomal on kõht lahti, siis imendumine on häiritud ja suukaudsed ravimid  seetõttu ei toimi!! Kõige toimivam on veenisisene manustamistee, järgmine  juba lihasesse ja naha alla. Ja loomulikult vedeliku ning glükoosi asendamine veeni kaudu.

Igatahes, kiisu võttis ka kliinikus juurde 100 grammi ning nüüd on kanüül sees ja ravimine lihtsalt puhas lust. Imekese hea söögiisu  julgustab lootma parimat.

Eks varsti uued uudised.

Kõige suurem jõulusoov.

Ülehomme süütame oma teise jõuluküünla.  Lootused leida kodusid on kõrged. Seinest ilmus väga armas lugu FB lehel. Ehk ometigi õnnestub ka temal oodata jõuluvana oma isikliku kuuse all.  Rebida lahti kingipakk, kus on vahva pressitud naistenõgesest pall ja mõned  mänguhiired.  Tiiu istub iga päev mitu tundi süles, kus koos paitamisega õpime me koos ehtsat jõulusalmi: ” Olen julge ja armas inimesekass- nurr, nurr, nurr!”

Oma kodu ootamas

Minul ja meil kõigil kassiabilistel süda muretseb ja kohe koledasti. Põhjusega. Vaadake meie Kassiabi kodulehte

http://www.kassiabi.ee/index.php?1021122710549150

Tänavu on juba koju saanud rohkem kiisusid kui viimastel aastatel.  Oleme õnnelikud, kuid…

Erinevalt munitsipaalse alluvusega hoiupaigast, toimib Kassiabi MTÜ ainult tänu  annetustele ning vabatahtlike tööle.  Lisaks, ühiskonnalt õigustatud hukkamõistu teeninud loomade eutanaasia ei tule meil kõne alla. No- kill kasside varjupaigas- MTÜ  Kassiabis viibivad loomad kuni kodu leidmiseni. Seine on näiteks meie hoole all olnud kolm aastat.  Juhtusid, kus veterinaar on raske haiguse tõttu ( vähk, krooniline neerupuudulikkus lõppfaasis, kaasasündinud ravimatu arengurike jm) soovitanud looma piinu lühendada, on aastas alla kümne.

Sajad ja sajad päästetud elud.  Kas see tegevus on odav?  Kaugeltki mitte.  Ühe, üldiselt füüsiliselt terve heade sotsiaalsete oskustega looma ettevalmistamine uude koju minekuks maksab kesmiselt 100 €. Ei ole võimalik!- arvate te ehk.  Arvutame. Vahend, mis  vabastab looma kõigist välis-ja siseparasiitidest pluss kõrvalestad ( ülimalt sage  probleem) maksab 10 €. Tõrjet tuleb teha minimaalselt kaks korda. Lisame siia vaktsinatsiooni, kiibi, steriliseerimise.  Oi, juba on rohkemgi. Sööki me ju veel ei arvestanud. Liivad?

See on juhul kui loom on terve.

Aga kui loom on haige või jääb stressis haigeks? Päästetud kassipojad, kes on äärmiselt nõrga tervisega?

Väike patsient

Päevad ja ööd kliinikus statsionaarsel ravil.

Ränkrasked ussitoksikoosid, mis vajavad kiiret tilkinfusiooni. Sajad ja sajad eurod, et anda nendele inimesest hüljatud loomadele õigus elule.  Ma mõtlen Spartacusele, kes praegu oma uues kodus rivistab üles suure koera, kasutab teda  ratsahobuse asemel ning lubab ennast siis armulikult puhtaks lakkuda.  Tema elu algas  kõikumisega elu ja surma piiril kliinikus- katk.  Kogu see õudus kestis pea kümme päeva- taas sajad ja sajad eurod.

Spartacus

Sotsialiseerimisel olevad kiisud, kes mitte ei sündinud kurjadena vaid kaotasid inimesse usu, kuna nad ta reetsid. Pikad kuud hoiukodude tööd ja hoolt, aga ka sööki, liiva, maiustusi, ravimeid jne.

Praegu on tekkinud sõge olukord. Inimese, kuulates esimest korda televisioonist, et Eestimaal on hoiupaiku, mis pigem meenutavad tapamajasid, sööstavad helistama MTÜ-de infotelefonidele.  Ma ei kujuta, kuidas meie  tublid kassiabilised praegu suudavad üldse telefonile vastata- liinid on punased. Tänavale visatud kassid, pojad, tiined emakiisud..

Me ju tahame aidata võimalikult paljusid neist!! Tahtmisest on aga vähe.  Ressursid sulavad nagu lumi märtsipäikese käes. Juhatus katkub peotäitega karvu peast ja peatselt  vajame me abikorras  pigem mitu kilo juuksevärvi, sest natuke kurblikult naljakas oleks kui  kogu meie 40 vabatahtlikku 15 kuni 70 eluaastani kõnniks ringi veetlevalt hõbehalli peaga 🙂  ehk enneaegselt murest halliks läinud.

Jõulude eel on paljudel kiisudel lootust leida endale päriskodu.  Hoiukodudes istuvad  kümned kiisud karantiinis ja ootavad, millal  kõik vajalikud protseduurid tehtud saaks.  Kümned konteineritega vabatahtlikud sibavad kliinikutesse, et viia loomad ravile, operatsioonile, vaktsineerima, kiipima.

Kallid inimesed! Praegu on imede aeg. Palun, palun tulge meile appi!! Kui sa armastad loomi ja plaanid olla natukenegi jõuluingliks, siis tule, palun, just praegu appi! Iga teie poolt annetatud euro läheb päästetud loomade raviks. Iga abikäsi toob lootust, et praegu tänaval kükitav hüljatud kiisu võiks jõulude ajal istuda päris, päris oma  kuusepuu all, soojas kodus oma pere keskel.

Palun, tee annetus:

Kassiabi MTÜ
a/a 221030561288, Swedbank

Reg nr: 80231564

IBAN: EE902200221030561288

(Liivalaia 8, 15040 Tallinn, Estonia), SWIFT – HABA EE 2X

Tasapisi paremuse poole

Tänase seisuga läks Memmemusi  oma vanasse hoiukodusse järelravile. Tema vajab eelkõige hästi ettevaatlikku nuumamist. Nii kui ikka on haige laps  väheke kapriisne. Sööb siis kui teda paitatakse või siis imetleva häälega kiidetakse. Grammid aga lisanduvad.  Positiivsed on uudise  ka Spartacusest, Täna pildusid tohtri silmad lausa sädemeid kui me kokku saime. Ta küsis: ” Mis sa arvad, kas kassipoeg  kes oma kausi juures uriseb ja teist ligi ei lase kui sööb, on kriitiliselt haige? Ei. Ma arvan sama ja seega on ka Spartacuse asjad paremuse poole liikuma hakanud. Ülehomme saab minu juurde koju. Eks vaatame siis, palju ta veel veeni süsti tahab ning kui kõik on korras, siis läheb temagi taastusravile kosuma.

Varsti on Spartacus jälle selline

Ka Printsi asjad ei ole teps mitte halvad.  Ka temal on suured lootused haigusest välja tulla. Ainult hetkel on veel tüsistuste oht. Ülehomme vaatame, kas saame ka tema haiglast koju tuua.

Tahan elada!!

Lootused on igatahes kõrged!

 

Täna läks suurde kassikodusse Tibi. Ta oli minusse nii tugevasti kiindunud, et mul olid kohe südametunnistusepiinad. Nii inimeses kinni ja hella hingega kiisu ja ikka veel koduta.  Teha ei olnud midagi.  Puurist peavad välja pääsema Kati ja Freddy. Ka Fionna on  tänasest suures kassikodus.

Fionna oma uues Milano kasukas 🙂

Tema võttis asja pragmaatiliselt. Astus kohe toidukausi juurde ning haukas kõhutäie.  Tibi , vaesekene , jäi küll õnnetult maha. No kuidas on ometigi võimalik, et keegi nii suurepärast lohutajat, ravijat ning  kompanjoni ei taha??  Tunnen ennast reeturina 😦

Kodu! Tule mulle ruttu järele!!

Katk hoiukodus. Hilisem täiendus lisatud.

Koos niiskuse ja külmade öödega hiilis juba ligi igasügisene ning -kevadine  õudusunenägu- kassikatk e panleukopeenia. Potentsiaalne surmatõbi  kassipoegadele. Kõik hakkas ometigi nii ilusasti.  Neli kassipoega Keila Joalt said sooja hoiukodusse ulualla ja kõik tundus minevat hästi. Kiisukesed sõid ning mängisid. Tundus et kõik  on parimas korras. Nii sai pühapäeval tehtud uued pildid neljast endisest rääbakast.

Päästmise esimesel päeval

Pühapäeval  nägin ma sellised kassilapsi:

Memmemusi- äärmiselt kaisukas kassipoiss. Suur süles istuja ning nurrumasin.

Memmemusi

Spartacus- hall sõdalane, kes arvab et temal tuleb kaitsta tervet oma peret. Alguses oli ikka tõeline suss, aga praegu tuleb  kõhhi ainult veel päris võõrasti inimeste peale. Ta on isegi broneeritud kui ainult….

Spartacus

Louis- helekollane  poiss. Asjalik ja mänguhimuline, Juba oskab ka nurruda.

Louis- päikesekuningas

Prints- veidi tumedama tooniga kollane poiss- igati sotsiaalne nihverdis.

Prints

Kõik oli ilus. Pühapäeval oli  Memmemusil kõht veidi lahti. OK, seda juhtub ikka ja esialgu ei ähvardanud veel midagi. Õhtul helistas hoiukodu perenaine väga murelikult ja ütles, et Memmemusi oksendas. See ei tõota head. Hommikul oli kiisu juba Vilde kliiniku ukse taga. Halvad uudised hakkasid sadama kui küllusesarvest- no enam halvemaid ei olegi olemas- Katkutest on tugevalt positiivne, lisaks veel giardia ja palavik 40 kraadi.

Memmemusi veel tervena

Kiisuke läks kohe tilga alla. Selge on aga ka see, et teised on samuti surmaviiruse külge saanud.  Ka teised kolm maandusid kliinikusse.

Kliinikust tulid kolm kassilast juba minu juurde,  kesklinna hoiukodusse. Memmemusi jäi kliinikusse ja tema seisund on raske. Peaks ta ainult  homseni elama, siis on meil veel üks salarelv, millega selle koletuma haiguse vastu võidelda. Peaks ta ainult hommikuni elama!!

Tegin hoiukodus karmi ümberpaigutuse. Kalma Kati ja Freddy said ühte puuri. Nad on mul mõlemad vaktsineeritud ja haigust külge ei võta. Fionna ning teised suured kiisud on samuti kaitstud, aga karantiinirežiim ja ülimalt range, tuleb ikkagi kehtestada, et  loomad katkukandjateks ei saaks, ise haigestumata.  Niisiis viisin ühe puuri siiani täiesti kassivabasse tuppa.

Louis ja Prints pühapäeval

Nüüd käin hingevärinaga kiisusid vaatamas. Hetkel on kõik ( veel) korras. Keegi vedelaid loike pissikasti teinud ei ole ja okset samuti mitte, aga et pauk tuleb, selles ei ole erilist kahtlust.  Ka süstlad oksendamisevastase rohuga on riiulil valmis. Mina saan vaid häid mõtteid kosmosesse saata.

Kui keegi arvab, et mis see karantiinirežiim siis ära ka pole kui toad on isoleeritud, pean valmistama pettumuse.  Katkuviirus on eriti jälk elukas.Tavaline deso teda ei võta, ainult kange kloor ja nakkusohtlik on kõik mis kiisude eritistega kokku puutub. See tähendab, et üks ettevaatamatu liigutus ja tood ise  teisest toast  katkuviiruse kaasa. Iga liigutus peab olema sügavalt läbimõeldud.

Puuri alla on lai vahariie, mis takistab eritiste sattumist vabale.  Kloorilahusega töötlemine 3-4 korda päevas.  Toas on teine paar jalatseid ja ukse ees  klooriga immutatud lapp plekkkandiku sees.  Toas on kolm prahikotti, kuhu lähevad kõik hoolduse käigus tekkivad jäägid.  Kott, millega kassid toodud said, on samuti suures kilekotis.

Me tahame nii mängida

Uksel on ühekordne kittel ja karp kindaid. Sisenemisel tuleb vahetada ära  jalatsid ning panna selga kittel. Kõik tegevused puuris tuleb teostada kinnastatud kätega ja nende eemaldamisel tuleb teha kõik et võimalik saastatud pind ei satuks kokku käe nahaga.  Loomulikult ei kaitse niiskunud kittel enam allolevaid riideid. Selleks peab olema lisaks voodilina, mis tuleb panna sülle ja rinna peale, et kaitsta teisi riideid.  Kokku tuleb see lina panna nii, et saastatud pind oleks alati ülal ja ei puutuks kokku puhta pinnaga.

Spartacus tervena

Iga raviprotseduuri järgselt tuleb vahetada kindaid, sest nakkuse võimalik ülekandmine ühelt kiisut teisele tuleb viia miinimumini.  Kõik  saastunud esemed tuleb panna viivitamatult prahikottidesse, kust nad suletuna lähevad õue prügikonteinerisse.  Kõik- liivakast, kühvel, transpordikott, söögi- ja jooginõud kuuluvad hiljem hävitamisele.  Käisin jälle  lapsi piilumas, hetkel on kõik veel korras.  Peas vasardab mõte- Peaks, oh peaks Memmemusi ometi homseni vastu. Loodame……

Memmemusi paar päeva tagasi

Kõige räbalam on aga see, et nüüd on kaks hoiukodu rivist väljas ja vaktsineerimata loomi enam võtta ei saa. Kiisa kassikesed pidid ju tulema minu hoiukodusse.  Kui karantiinirežiim peab ja läbi mingi ime kolm kassikest ei haigestu, siis ehk veel, aga üldiselt on nii, et katkupisik püsib ruumis  pea terve aasta. Tavaliste desoainete peale ta ainult aevastab. Algas sügis- katkuaeg.  Väikeste kassipoegade suremus sellesse haigusesse on 70-100%. Ometigi, kui me  vaktsineeriks oma loomi ja ei laseks neid  ohjeldamatult paljuneda, ei peaks pisikesed elud kustuma  koletumates piinades.  Miks  ometigi??

Olge meiega, saatke häid mõtteid kosmosesse ja palun tehke oma nurruvale sõbrale pikk pai.  Veel, vaadake, kas kiisu vaktsiin ikka kehtib ning minge  võimalikult kiiresti arstle kui aeg on üleläinud.

Memmemusi

Saatke häid mõtteid kosmosesse ka seoses  teise hoiukodu perenaisega, sest, olen kindel, et tema padi on täna pisaratest märg.

Paar päeva hiljem.

Memmemusi tundub kliinikus paranevat, homme tuleb koju kui sööma hakkab. On üks imevahend ja ainult ühes kliinikus, mis  kiisude elulemust selle koleda haiguse korral märkimisväärselt tõstab.

Eile õhtul oli Louis lössis, kõht 1 kord vesilahti ja keeldus söögist. Täna hommikul oli ta juba üsna kõhnakeseks muutunud. Hommikust on haiglas arstide hoole all. Prints ja Spartacus on korras ( veel?).  Ka kodus käib pidev ravi.  Loodame….

APIII !!! APUA!!! Suomeksi myös!

Täna siis kajas kassiabilisete listis suur ja ahastav karje. Ainult täna on Harjumaal leitud 15 ( loe: viisteist ) mahajäetud ja abivajavat kassipoega. Tulemas on öökülmad. Hoiukodud on pungil täis, ravirahad on õhukeseks  kulunud.  Meie oma ressurssidega ei saa päästa neist ühtegi. Lugesin neid ahastavaid ridu ja mõtlesin, et karjuks õige appi oma  enam kui 200 sõbrale.

Teeksime midagi koos, et päästa enne kui külm ja surm lõpliku lahenduse toovad veel kellegi.

1. TEEME HOIUKODUD KASSIPOEGADEST TÜHJAKS!!

Kui  kümnelgi sõbral õnnestuks aidata kodu leida meie poolt juba korda tehtud  kassipojale, saaks päästa sama palju õnnetuid.  Vaata meie galeriisse. Minu juures ootab kodu nii KIHH kui KALMA KATI. Teistes hoiukodudes on neid aga veel rohkem.

2. PAKU HOIUUKODU ÜHELE VÕI KAHELE HÜLJATULE!

Kui sul ei ole võimalus endale kassikest päriseks  koju võtta, siis aita ajutiselt ta õuest ära saada. Me nõustame, paneme galeriisse, aitame ravimitega, tuleme vajadusel pildistama.  Ka ühel kassikesel on elu ja tema päästmine on suur tegu.

3. AITA MEID RAVIKULUDE TASUMISEL!

Külma käest sooja tuppa viimine on esimene samm, aga selleks, et kassike kodu leiaks, on vaja parasiidid tõrjuda, kõhuke korda saada, vaktsineerida ja kiipida. Kõik see võtab raha ja raha ja veel kord raha. Palun aita meld!!

Tee oma annetus:

Kassiabi MTÜ
a/a 221030561288, Swedbank

Reg nr: 80231564

IBAN: EE902200221030561288

Lisa märgusõna: Päästame kassipojad sügise käest!.

Kihh koju ja hüljatud kiisud asemele!

Suomeksi

Viime päivinä on saapunut kymmeniä viestejä kissan pennuista jotka ovat hylättyjä. Kissanabu RY kotien ovat jo täynnä pennuista. Kymmenet kodittomat kissat ja meillä ei ole vapaita paikkoja!

Tule auttamaan meitä!

Valitse uusi kissanystävä ja perheenjäsen RY Kissanavusta. Kaikki kissanpennut on rokotettu, heille on asennettu siru ja heillä on Europassi.

Teemme yhteistyötä! Jos kissa löytää koti Suomessa, niin voimme niiden sijasta ottaa uusia kodittomia kissanpentuja.

Katsokaa kuinka paljon kauniita lemmikkejä!!

http://www.kassiabi.ee/index.php?1021122710534725

Kissan pelastus vaatii paljon rahaa. Tällainen toiminta Virossa ei saa taloudellista tukea valtiolta. Vain lahjoitukset auta meitä pelastaa eläimiä. Vet laskut eivät ole niin suuret kuin Suomessa. Ne ovat kuitenkin edelleen hyvin suuret meille.

Jos haluat auttaa kodittomia kissoja Virossa, ole hyvä ja tee lahjoitus:

Kassiabi MTÜ/ Kissanapu RY
a/a 221030561288, Swedbank

Reg nr: 80231564

IBAN: EE902200221030561288

HABAEE2X

Hakusana: Pelastan Viron kissapennut kylmästä!

Auta meitä!!

Kaks ilma kolmandata ei jää e Dorean

Alles see oli kui hoiukodusse kirjutasid ennast sisse Seven ja Freddy – Lasnamäe leidlapsed. Mõne päeva pärast selgus, et keegi jäi sinna veel sellest perest maha. Ja nii ta siis tuligi, hõbehall tegelane, kes juba enne hoiukodusse saabumist sai nimeks Dorean.  Kolme arglikku kiisut ühte karantiinipuuri panna tähendab saada kaela suur hulk tigedikke ja see el lähe kohe üldsegi mitta. Sedapsi kolis Seven alla Kalma Kati juurde, kes oli juba vaktsiini saanud ja Dorean maabus oma plärtsuva vennaga ühte puuri.  Nad saavad muidugi ütlemata hästi läbi.

Freddy ja Dorean

Tegelikult ei ole Dorean üldse kuri kassilaps ja pai talle  täitsa meeldib, aga mulle ei meeldi veel  üldse tema saba 🙂

No mis tema sabal siis viga on?? Asi selles, et kui kiisul on hea meel inimesega suhelda, siis saba tõuseb sirgelt ja  uhkelt kõrgele.  Siis võib olla kindel, et kassike naudib iga sinuga koosoldud hetke.  Doreanil on saba sügaval kõhu all, mis räägib selget keelt, et kiisu paaniliselt kardab. Täna  ma võtsin ette suure seeriasügamise ehk dialoogi Doreani sabaga 🙂

Freddy ja Dorean

Ei ole selle vaese kassi elu teps mitte kerge. Psühhiaatrid nimetaksid seda isiksuse lõhestumiseks. Küll on hea, et inimesel saba pole, sest muidu saaks lugeda tema hingeelu nagu lahtisest raamatust.  Kassil on saba ja kõik tema läbielamised olid nagu peo peal. Alguses oli Doreani saba kramplikult kõhu all. Sügamise jätkudes hakkas see sealt väljatulema ning, oh pagan küll, üles tõusma. Kui lipp juba pooles vinnas, ehmatas vaene kassike ise hullupööra ära oma ühe kehaosa reetlikkuse peale ning  sabake vupsas sügavale kõhu alla tagasi.  Nii see  kordus ja kordus. Lõpuks oli vaene Dorean nii väsinud, et puges venna kaissu ja jäi magama.

Olen väsinud!!

Ju ta siis unes mõtleb edasi ja otsustab, mida ta sabaga ette võtma peab. Mina tema muret oluliselt kregemaks teha ei kavatse. Tegelikult on Doreani juba kodugi ootamas, aga sinna läheb veel veidi aega. Esiteks tuleb liha luudele kasvatada ja siis peab vaene loomalaps ikkagi ontoloogilistes küsimustes sabaga kompromissi saavutama 😀

Freddy on samuti kõhklustes. Enne oli tema seisukoht kindel- kõik inimesed on kaabakad- Tšuhh!!  Nüüd ta selles enam 100% veendunud ei ole.  Paitava käe võtab ta endiselt turtsudes vastu, aga ei mingit ” viska viit” 🙂

Tema saba hirmust ei räägi. Pigem ikka relvadega rahust.  Ometigi on edasiminek märgatav.  Praegugi vaatavad mind tõsiselt  50 cm kauguselt mõlema kassilapse uurivad silmad. No mis sa teed? Toidukauss on nii lähedal ja paganama head asja pani see kahejalgne sinna sisse.  Nii, et põhiküsimuseks elufilosoofias ei olegi: mis on primaarne -vaim või mateeria vaid hoopis, kas selle alatu inimsoo seas on mõnd elukat, keda saaks väike, hirmunud ja kibestunud kassilaps usaldada. Mõtleme veel 🙂

Meie ootame ikka oma päriskodu!!

Siin on üks osa meie hoiukodu kodu ootavatest kiisudest.

Tibi Galojan- taastus oma steriliseerimisoperatsioonist.  Tibi ainult süles ja rinna peal istukski.  Karm värk! Ta nõuab nii palju silitamist, et vererõhu tablett muutus liiga kangeks ja tuli  annust poole võrra vähendada 🙂

Tibi aktsioonis

Keegi ei kujuta ette, kuidas see pilt tehtud on.  Tibi on rinna peal ja  tahab kohe käpad ümber kaela panna ja mina püüan teda pildistada 🙂

Ainult sülle, hõõrub ennastunustavalt vastu nägu, kätt, kallistab. Lemmikpoos on  tihedalt vastu sind istudes, esikäpad põlvede peal ning vaatab sulle armunud näoga otsa.

Sa oled mulle kallis

Tibi tunded on inimese, oma inimese, vastu nii suured ja siirad, et külmavärinad tulevad peale.  Ta on nõus kõike tegema, et sa talle ainult rohkem tähelepanu pööraksid.  Loomulikult tuleb tema armastus välja teenida, aga siis annab ta endast kõik, et olla hell ja  isetu sõber.  Tibi sobib rohkem vanemale inimesele, kuna ta kasukas on tugevalt negatiivsete ioonidega laetud ja tema silitamine tõepoolest alandab vererõhku. See on kiisu kes  tabab su mõtteid lennult.

Tibi

Äärmiselt inteligentne tegelane.

KIHH- suur nurrumasin.  Igale poole teda jätkub- palli taga ajama, suletutti püüdma ja siis kui diivanile istud, algab ratsarünnak. Kihh leegib üle toa, saba püsti nagu võidulipp ja kiiresti sulle  rinna peale miilustama. Trummipõrina asemel on ainult suur ja vägev nurr.

Palun tee pai!!

Eriline maiuspala kui hoiukodu perenaine veel diivanile pikali viskab, siis saab tema peal trampida, käppadega sõuda ja  külma ninaga vastu põske nühkida.

Kihh

Kihh on äärmiselt huvitavat helepruuni värvi ja ülimalt ilmeka näoga plika.  Selline pilk tuleb talle siis pähe kui ta põlvede peal seisab ja sõuab ning mõtleb, mida edasi teha.  Käpad ümber kaela panna? Turja peale kõndima minna?  Lihtsalt vuntsidega kõrva kõditada?  😀

Ei loe sa midagi, hoopis mind paitad!!

Kihh on vaktsineeritud ja loomulikult ka kiibitud.  Kõik tervisehädad on ammu ununenud.

Kuninganna SEINE on endale uue ja kauni kasuka kasvatanud, milles ei ole ühtegi pusa. Karv on kaunis ja siidine.

Seine ootab oma lossi

Mitte jälgegi tokerdanud karvaga pahurast üksiklasest. Suhtlemisalt ja  kuninglik proua.  Mängimisega  teda  ei meelita, aga perenaisega koos askeldada meeldib talle hirmsasti. Vaatab tähelepanelikult ja nagu elutargalt  ning siis  puksub peaga- hei! Mul on paitamise aeg.  Veel, Seine nurrub, õrna häälega, aga hästi meloodiliselt. Temagi unistab kasside ” ühikast” minema saamist oma kuningriiki.  Seinest  ei saa kohe kindlasti õuekassi ja tema kasukas vajab tõsist hoolt. Ka toit peab olema  väga kvaliteetne, sest muidu tekib kõõm ning karv läheb koledasti pusadesse.  Meile on oluline rahulik ja stabiilne pere, kindel päevakava  ja hooliv perenaine.  Seine võtab armulikult ka meesterahvalt pai vastu, aga lastega pere on tema jaoks liig.

Fionnast räägin ma  teine kord ja teen  ka ilusad pildid.

Üks on selge- kesklinna hoiukodu on pungil täis, aga täna tuli üks hädaline veel ära paigutada.  Me ootame häid ja väga häid kodusid!!!

No vaata kui ilus ma olen!!

Positiiv ja Negatiiv- öised külalised

Ma ei ole varane uinuja ja  kell  22 ei ole  kindlasti mitte öö. Paljud lõokese tüüpi inimesed on sellajal aga sügavas unes, et tõusta kell 5 väljapuhanuna ja õnnelikene- prrrrr .  Ometigi kerkisid mu kulmud  koos prillidega otsmikule, kui  just sellel kellaajal helistas Reet. Minu meelest on ta ikka lõoke mis lõoke.

SOS- inimesed leidsid kesklinna tänavalt kaks kassipoega, pisikesed, abitud, keset sõiduteed- APPIIIIII !!!! Snape ja Peter olid just hoiukodust lahkunud ja Kõhh õppis edukalt korteriavarustega toimetulema ( muuseas, ta tuleb suurepäraselt toime ja on ülikõva nurruga miilistis ning minu kaisukass).  Puur on tühi, küll ühe teise pisikese jaoks, – tooge.  Siis saabus , ma ütleks, et lausa delegatsioon.  Olid need kassipoegadest tegelased alles endale päästjad valinud- TV3 töötajad 🙂 .

Palun, saage tuttavaks- Positiiv ja Negatiiv.

Positiiv ja Negatiiv

Ilmselt 6 nädalased kassitited.

Positiiv on valge poiss, teisest veidi suurem, ülimalt hea isuga ja  väga inimese sõber.  Eile oli nii näljas, et undas toidukausi juures  nagu mingi tõsine  džunglielukas. Tänaseks on aga selgeks saanud, et toitu on maa ja ilm ning lärmamiseks pole põhjust. Sülle tahaks ainult ja see paneb haledalt kisama.

Poisitiiv mängib

Me mängime 🙂

Positiiv kasutab kasti

Kasutame kasti 🙂   Kuigi karjume seal emmet appi, aga keda ei ole, seda ei ole.

Positiiv peseb

Tegeleme hügieenitoimingutega ja üldse  olema aktiivsem pool.

Negatiiv- süsimust tüdruk.

Negatiiv- süüa või mitte süüa??

Maadelda oskab temagi ja üldse tundub lihtsalt veidike mõtlikum tegelane olevat.

No mängime siis 🙂

Ka tema kastiharjumused on laitmatud.

Oskan juba kastis käia. Vaata kui suur ma olen!!

Seega, lastel algas karantiiniperiood.  Arvestades kui sõbralikud on pisikesed sellid, on selge, et järjekordselt on keegi kodused kassipojad tänavale tõstnud, et  esimesed autorattad  probleemi lahendaks.

Inimene, see kõlab uhkelt, ütles üks suur kirjanik. Minul tuleb selle lause peale kallale äge oksehäda.

Aga need kaks pisikest titte ei kaota oma elu Tallinna sõiduteel. Me teeme kõik, et nad kasvaksid üles suurepärasteke pereliikmeteks. VOT NII!!!

Kas ma võin natuke maailma uurida??

Infotelefoni Ameerika raudtee

Suvi teatavasti on puhkuste aeg.  Vaatamata iguliikuri vaimujõule peavad mingil ajal puhkama ka kassiabilised. Nii  saavad soovijad proovida ülesandeid, mida üldjuhul ei tule teha.  Infotelefon on meil tavaliselt  kasside peaingli Reeda käes ja vaevalt et ise seda lõiku proovimata on võimalik mõista, mida  sellele numbrile vastamine tähendab.  OK, mul oli võimalus proovida ja pärast seda  ma tõemeeli imetlen, kuidas on võimalik terve mõistuse juurde jääda ning  350 päeva aastas midagi nii rasket üle elada.  Murede ja probleemida  kohin algab pea esimestest minutitest.  Kell 8.10- ” Meie õuele on tulnud emakass, näljane. Meie ei saa endale jätta. Mis kell te järele tulete??” . Kell 8.40 ” Mele õues on viimasel nädalal pidevalt olnud noor ja väga näljane kiisu. Annan süüa. Kas te saaksite tulla ja talle uue kodu otsida?” . Pisikese vestluse käigus selgub, et kassileidja tahab meid ka aidata ning ravi toetada. Käivitub päästeoperatsioon.  Paar päeva hiljem õhtul. Mees on tööl. Istun oma endisele patsiendile sõna otseses mõttes pähe ja ta on nõus aitama. Hoiukodu on olemas.  Sõidame. Õnneks saab kassi leidja  kiisu kergelt konteinerisse. Õnnetu loomake nutab ja kaebab kogu sõiduaja haledalt. Kiisu saab puuri, õnnetu, ehmunud kuid sõbralik.  Üks telefonikõne, neli või viis tundi korraldamist ning närvipinget, kõik läks korda. Nii saabus Kassiabisse Kalev.

Kalev Linda tänavalt

Kell 9,22 kõne ” Mis kellast teie kontor lahti tehakse? Saatke kassipüüdja. Meie ukse taga on hulkuv kass. Püüdke kinni. Mis tähendab, ei saa??  Ei, mina ei saa midagi teha. Pilte teha? Mis te nalja teete. No ma ei tea, mis siis saab, mees tuleb, eks ta viskab siis kassi  välja”.  Paar närvilist kõnet, kohe ei paista mingit kiiret varianti. Ohkad ja tirid mõned karvad peast, adrenaliinitase tõuseb päeva alguses sobivasse superkõrgesse konditsiooni.

Kell 13.32 kõne ühest Eestimaa lõbustuskohast. Kass on puuris  palava päikese käes, ei tilkagi juua ega varju. Lamab oma väljaheidete sees. Soovitus: kohe helistada Loomakaitse Seltsi. Ise kaevad samuti kiirelt telefoninumbrid välja ja igaks juhuks helistad ise ka. Lubavad vabatahtliku saata. Millal? Siis kui vabatahtlik töölt vabaneb.  Saadad selle kohta paar meili, süda taob, oled tige. Koos veepargi ja karusellidega lastele selline atraktsioon. Et susi neid võtaks!! Kell 13. 45 kõne kliinikust. Autoavariiohver- noor kass, reieluu murd. Leidja maksab operatsioonikulud. Vajab taastumiseks hoiukodu. Tagasihoidlikult jätab kliinik mainimata, et tegemist on tõelise  Kurjamiga.  Otsid, mingi  lootus on. Loodad, et ehk leitakse abi mõne muu  MTÜ käest. Nädal hiljem selgub, et ega ei leitud küll ja nii täidab su hoiupuuri mustvalge poiss, kes üldiselt on veendunud tänavakass. Hämmastav, mõnepäevane areng on olnud üllatav. temast te kuulete veel. Nimeks sai Mõhk.

Kell 14. 45 teade:” Kesk-Eestis on rõdul vastsündinud kassipojad ilma emata.”.  Autot meil nii kaugele  saata ei ole võimalik. Kas meil imetavat ema on?  On, kassiabiline andis just hommikul teada.  Helistad mitu korda. Lõpuks- OK, tooge ära. Taas helistad tagasi, loed kümme korda peale sõnad, et piima mitte anda, pigem vett või sooja glüloosilahust.  Ka see pere ei saa  vastsündinud tibusi Tallinnasse transportida. Veenad , veenad.  Lõpuks  kaupled välja, et pärast kella 18-t saab naaber tuua kassipojad Raplasse. Edasi?? Lappad taas mobiili  telefoniraamatu  läbi,  tundes piinlikkust, et kräunutad asjasse mittepuutuvaid inimesi ning  keerad nässu kellegi õhtupooliku. Lõpuks, hea  inimene, kes mitu korda meile on raskustes appi tõtanud on nõus.  K. 18. 10 -telefonikõne:  kassipojad sõidavad välja.  Kohe telefonikõne oma tuttavale ning teine auto kimab Tallinnast Raplasse.  Mees tuleb koju.  Istun arvutis ning saadan edasi  kaotatud kasside kuulutusi ülessepanekuks, saabunud on ka  mõned kodu uudised, ka need saadan edasi. Tuleb info. Minu tuttav võttis kassitited peale, neil ei ole soojenduskotti kaasas, tited jahtuvad maha!!!!. Kiiresti  termokotid  mikrolaineahju ja soojaks.  Pudelid vett täis, termolina korvi ümber, Sõidame vastu.  Masinad kohtuvad kusagil Tõdva  kandis. Pakime karjuvad kassibeebid  soojenduskottide vahele. Ühte neist on vares ninast nokkinud, tuleb verd.  Kas paraneb? Ei tea. Kell on 20.45. Auto peatub kassiabilise ukse juures.  Närviline kohtumine kassiemmega. See ei lähe üldsegi hästi,  Kassiabiline  alustab lutitamist ja jätkab iga kahe tunni järel pea nädal päeval ja öösel, kandes poegi tööl kaasas. Nädal aega söötmine iga 2 tunni järel. Siis tuleb Kohtla Järvelt kassiema sama suurte tittedega ja võtab  orvukesed oma tiiva alla. Vigastatud kassipojal on ninal defekt, osa kõhre on kadunud apla varese kõhtu. Pisike vajab hiljem rekontruktiivset operatsiooni ja kõhresiirdamist. Raha? Leidjatel ei ole raha. Meil?

Kohtla Järve kassiemme tited

Need on Kohtla Järve kassiemme oma pojad. Leidlapsed olid nii pisikesed, et neist pole veel piltigi.

Kell on 22. 30. Jõuame koju. Lappad märkmikku ja mõtled, mis jäi tegemata.  Meilbox´i sirvides selgub, et ühed pildid ei tule lahti ja ühed läksid saatimisel ” kaduma”.  Saadad uuesti. Kell on 23. 30. Toetad pea korraks laua peale ja avastad, et kell on 03.45. Kooberdad voodisse ja kuuled meest läbi une ütlevat: ” K—i kassid!”. Ohkad ja saadad häid mõtteid kosmosesse, et see oleks vaid uni.

Niimoodi see käib, päev päeva ja nädal nädala järel. Pidev koordineerimine: keegi tahab  suures kassikodus kassi näha.  Kes meilt on  sobival ajal kohal? Kes saab tulla?   Kogu see keerulne masinavärk on tegelikult Reeda õlgadel. Üks asi on vastata ja kogeda igal päeval ematsionaalset ameerika raudteed, aga palju raskem on see, et vaatamata  kodukale ja FB  lehele, on hämmastav hulk infoliinile helistajaid raudselt  veendunud, et meile makstakse kellegi (!???!)  poolt prisket pappi kogu selle tegevuse eest.  Rängem kui  planeerida järjekordset päästeoperatsiooni, on hoida sellist  vabatahtlike tööle ning annetustele baseeruvat MTÜ-d pankrotistumast.  Eks me ju sügaval südames kõik tahaksime  reageerida igale hädakutsele.  Noh, mul on see  veres. inimene helistab 112 ja saab selle kiirabi.

Taime tänava päästeoperatsioon

Päästeoperatsioon on keeruline, aga iga päästetud eluke vajab enne uude koju minemist  kirbu- ja ussitõrjet, kõrvalestade hävitamist, vaktsineerimist ja selleks kulub mitukümmned eurot. Tihti ei lähe asi sugugi nii hästi. Tekivad terviseprobleemid. Mäletate, Kihh, kes praegu, muuseas,  usinasti mu varvast närib ja on otsustanud mind varbast alates nahka pista 😀 ,  vajas mitmesaja  euro eest haiglaravi.  Suuremate kiisude puhul  steriliseerimine, kastreerimine.  Lõpuks selgub, et päästeoperatsioon on veel see kõige lihtsam, bensiiniraha, natuke toitu, raudsed närvid. Kümneid/sadu töötunde vabatahtlikutööd me Kassiabis rahasse ei arveta. Ma vaatan sügava lugupidamisega neid särasilmseid noori inimesi, kes tutipeo asemel toidavad kodus äbarikku kassipoega lutist  või  seisavad  kassipuuri ees ning kannavad korduvalt ette oma kaitsmisele minevat lõputööd, konteiner näpus tirivad Lasnamäel  turtsuvaid kassilapsi putka alt välja , saateks vaid kaaskodanike sõim.  Kui kerge on nii heledalt  ja ennastunustavalt põledes väsida.

Sakust päästetud kassipere

Eks ongi ju väsitud ja vahel  veidi hiljem tagasi tuldud.  Kuid jutt pole seekord inimkapitalist. Üritades aidata võimalikult paljusid,  kipub ununema, et  sellise heategevusorganisatsiooni selja taga passib alati rahapuuduse kirves.   Aidata saab vaid nii palju õnnetuid, kuivõrd saame annetusi kiisude raviks.  Ei ole meil rikast  miljonärist onu ega riigi  kasvõi mõnesendilist toetust. Kuigi, üllatus. Tallinna linn on siiani aidanud Kassiabi  rentides meile kassikodu maja. Odav see lõbu just ei ole, aga mitmesajale kassile aastas  on see taevaväravaks, mis  avab nendele  tee uude koju.

http://kassiabituba2.wordpress.com/       http://tuba3kassid.blogspot.com/

Oma päriskodu meie kassikodus ootamas

Iga nelja aasta järel  toimuvad meil   hirmu- ja õudusepäevad  kohalike omavalitsuste valimiste ajal.  Tallinnas on kümneid sotsialmajutusüksusi, varjupaiku ja öömajasid, kuid kassikodusid on vaid üks.  Kurvad kogemused on näidanud, et võimu vahetudes likvideeritakse mängleva kergusega tülikaid  sotsiaalmaju/ raharaiskajaid  nagu vahetatakse aluspükse.  Nii ei ole probleem kui  mõnel “uuel luual”  tekib idee lõpetada leping Kassiabiga nii umbes nädala või kahe  jooksul. Rääkimata otse, ehk aimavad nutikamad, mis siis juhtub,  Milline on tõenäolisus saada korraga 40 kassile kodu? Kes oleks valmis üürima oma elamispinna loomadele?  Mis siis saab? Kas selleks,  kahjuks võimalikuks stsenaariumiks,  peab rahaline puhver olema?

Mooses- karbiga kasskodu ukse taha jäetud kiisu

Me saame päästa ainult nii palju elukesi, kui meil on rahalisi vahendeid– annetusi.  Kes investeerib lastesse, eakatesse, töötutesse. Meie investeerime nendesse, kellel ei ole raha pangas, korterit  tagatiseks, kes ei käi valimas, kuid kes ei kasuta JOKK skeeme ega oma ämma kappe. Need on tegelased, kes kannatavad inimeste  hoolimatuse tõttu. Tihti on neil võimalik vaid vaikselt nälga ja parasiitidesse surra.

William, omenike poolt välismaale siirdumisel hüljatud kass

Me saame infoliinil rõõmsalt vastata: ” Tuleme!  Leiame teie murelapsele koha!”  vaid siis ja ainult siis kui meil on raha, et neile pakkuda meditsiinilist abi ja kvaliteetset sööki  Küll oleks hea kui välismaale rikkama elu peale läinud  kaasmaalased aitaksid meil  aidata. Küll oleks vahva kui erinevatesse ilmakaartesse laiali lennanud inimesed  tuleksid kokku, moodustaksid Kassiabi fänklubi  ja  aitaksid leida meie hoolealustele ka  teistes riikides uued kodud.  Iga euro on tähtis, iga uus kodu on tähtis.  Aga kõige tähtsam on paljude meie inimeste soe süda, mis on tihti peidetud kareda kooriku alla.  Sageli kostab kiunu, et aitavad seal kassirisusid, aga meil nälgivad lapsed. Tegelikult on nii, et need kes vinguvad, ei toeta ei lapsi ega loomi. Samastumisvõime ja empaatia on universaalsed ning ei tee vahet ega sorteeri abivajajaid. Kannatus tühjast kõhust ning hüljatusest  on kõikidel  olenditel üsna ühtmoodi valus, ainult mõned ei saa nutta, abi paluda ning neil ei tule ka pisaraid.  Kas see teeb  neljajalgse valu väiksemaks, et ta ei oiga ega saa sellest rääkida?

Aita meil aidata. Räägi oma lähedastele, jaga FB sõpradega. Iga  annetatud euro läheb vaid kiisude heaks.

Meie arvelduarve on:

Kassiabi MTÜ
a/a 221030561288, Swedbank

Reg nr: 80231564

IBAN: EE902200221030561288

Selle blogipostituse lõpus teatab Tšutšikariha Soomest, et ta elab rõõmsat ja vaimustavat kassielu. Hädine lutilaps ja vaevu surmast pääsenu on leidnud endale päikselise raja ja oma päriskodu.

Aitäh kingitud elu eest