Tere üle pika aja. Kodumaa kiisud on ikka minu südames ja täna räägin ühe loo kiisust, kelle nimi Titta ( just selline nimi), kellega mul oli au tutvuda.
Titta oli Kristiine linnaosa vanema proua kassike, kes pidas oma lemmikut nii nagu vanasti. Kiisu käis õues, kusjuures sadakond meetrit eemal paikneb üks suurema liiklustihedusega ristmik Tallinna linnas. Ei arvanud perenaine midagi ka stariliseerimisest, vaktsineerimisest ega parasiiditõrjest. Sündinud kassipoegi ootas uppumissurm. Vaatamata pidevale bingomängule eluga õnnestus kassikesel mitu aastat ikka hinges püsida, kusjuures ei kaotanud ta kordagi oma sooja suhtumist inimese vastu. Nii ta peesitas pisikese kortermaja väraval ning nurus pai ja süüa.
Titta õnneks elas vastasmajas inimene, kelle kangelaslik võitlus on kinkinud juba kümmekonnale kassile uue elu, sealt on pärit ka Keila Joa katku haigestunud ning enamus edukalt päästetud kassilapsi- Memmemusi ja tema vennakesi ehk mäletab lugeja veel. Hoiukodu perenaine üritas korduvalt tubli vanaproua südametunnistusele koputada, aga tulemusteta see jäi nagu valimisreklaam Rahumäe kalmistu väraval.
Nädalake tagasi nägi hoiukodu perenaine, et Tittaga on midagi lahti. Kassile oli loid, tõmbus kägarasse ja toitu ei puudutanud. Ohates võttis ta ette reisi naabermajja. Vanaproua oli tõrjuv ning sõnas, et hommikul oli Titta sünnitanud surnud poja ja edasine teda ei huvita. Kiire kõne minule Soome , kass sülle ja oma vannituppa ning siis helistamine kliinikutesse. Vastus ühene- Titta seisund võib olla kriitiline.
Kiisu konteinerisse ja kliinikusse. Ultraheli uuringul selgus, et sünnitusteedes on suur loode, kellel puuduvad südametoonid ja vereproovides kõrged põletikunäitajad. Kiirkorras läks Titta operatsioonile, eemaldati emakas koos juba laguneva lootega. Ööseks jäi kiisu kliinikusse, sest vajas infusioonravi. Kes maksab? Loomulikult see, kes kiisu tõi. Järgmisel päeval sai Titta ajutise peavarju hoiukodu vannitoas. Uks pidi olema aga kindlalt kinni, sest vaene kiisu oli nii hullusti kirpe täis ja raskes seisundis kassikesele kirbutõrjet teha ei saanud. Kas oma perenaine tundis veidigi huvi, kuidas tema lemmikul läheb? Ei, loomulikult mitte, ta lihtsalt loobus Tittast.
Praegu on kiisu kasukast kirbud tõrjutud, operatsioonihaav on korras ning päästetud Titta õnnelik ning rahulolev. Huvitav, kiisu, kes suurema osa oma elust on veetnud tänaval, ei tunne mingit huvi välisukse vastu. Tema lemmikkoht on aknalaua peal, kust ta eemaloleva pilguga õue vaatab. Inimese lähedus on Tittale kõige olulisem- paitamine ja silitamine kutsub esile nurrmootori automaatse käivituse. Tittale ei jäänud see kevad viimaseks, ta päästeti viimasel hetkel. Taas on põrmustatud müüt, et kassid sünnitavad kergelt ning neil ei teki mingeid tüsistusi. Tekib ja sama palju kui inimestelgi, ainult…..
Nüüd on aga hoiukodu perenaisel ja Tittal mure. Kas meie hiirekõrvades Eestimaal leidub üks vahva pere, kes kiisule päriskodu pakuks? Hoiukodus on ühes pisikeses toas juba kolm püsielanikku ja nii vajab kiisuemme armastavat kodu ja temast hoolivat perenaist. Võtke hoiukoduga ühendust- 56668306. Aidake see väike eluke uuesti järjele.
Väheke tähendamissõnu ka. Kui tahad sõbrast lahti saada, siis laena talle raha. Kui tahad sõbralikust naabrinaisest lahti saada, siis päästa tema lemmikloom surmast 😦