Archive for the ‘Ida Virumaa saadikud’ Category

Aastavahetus- Ime tulemine.

HEAD UUT AASTAT- armsad lugejad.

Loodan  et kõik on juba aastavahetuse möllust taastunud ja arvuti taha maandunud.  Minu tähtsündmuseks aastavahetusel sai Ime saabumine.  Millisest Imest on jutt, kuulete kohe.

31 detsembri päeval helistas mulle kasside peaingel Reet ja rääkis kurva loo. Kaks neiukest käisid ühes Eestimaa varjupaigas ning leidsid sealt haletsusväärses seisundis  noore kassikese, kellel oli elada jäänud loetud päevad ( tunnid). Noortel hakkas pisikesest elust nii kahju, et nad otsustasid tema eest võidelda, maksku või maksab. Esimene külastus kohalikku loomakliinikusse oli nii trööstitu kui üldse olla võib. Tohtrid ei arvanud kassikesest enam midagi ja ehk ainus teenus oleks olnud eutanaasia teenus.

Ime varjupaigas

Ime varjupaigas

Aastane kassike kaalus vaid 4 kuuse kassipoja 1580 grammi. Tegemist oli  skeletiga korpas karvade sees. Mitmed ahastavad kõned Reedale ja kinnitus, et tüdrukud maksavad ise esimese kliinikuarve. 31 detsembril pidid noored aga juba olema tööpostil Soomes.  Nii pistsid nad pisikese rokahunniku autosse soojade käterätikute  vahele ning sõit läks Tallinna poole.

Ime sõidul Tallinna

Ime sõidul Tallinna

Tallinnas kliinikus selgus, et loomakesel ei saa verd kätte, sest ta oli ülimalt veetustunud, hiljem selgus, et ka alajahtunud. Päevake tilkinfusiooni ning nüüd paluski Reet, et ma kassikese hoiukodusse võtaksin, sest katkutest oli negatiivne ning pisike kassike ikka veel elus.  No eks ma siis päeval FB-is karjusingi, et palun, palun transpordiabi, sest mees tööl ning loomake sellises seisundis hukkub alajahtumisse  väga kiiresti.  Abi saabuski ning me sõitsime kliiniku poole. Eelnevalt oli Reet veel palunud, et kliinik ei võtaks kanüüli välja, sest ilmselgelt vajas  kriitilises seisundis loomake pidevat infusiooni. Õhtul kui normaalsed inimesed istuvad pidulauda, kimasime meie kliinikusse.  Ausõna, ma lubasin, et siin blogis ma ei ropenda, aga ma lihtsalt ei saa.. F__k !!!!  Uhkelt teatati meile, et kanüül on eemaldatud, sest kassike ju sööb midagi.  Raviks  tabletid ( taas F__k!).  Kassikesel on kõht lahti, kondid klõbisevad naha all, õpi või anatoomiat ja me anname tablette!! No, aga meile üteldi veel lohutavalt, et eks tulge homme siis tagasi kanüüli panema ja tilka tegema ( ja uuesti F___k!).

Kaalutlesin tõsiselt võimalust meie heategija ja tohtri väljakutsumist pühadelaua tagant, aga siis korjasin ennast kokku ja asusin tööle kallale.  Iga kahe tunni järele süstisin 30 ml soojendatud Na Cl 0.9 % lahust turja naha alla ja soojendasin, söötsin tibatillukeste portsudega, andsin glükoosi, vitamiinipastat.  Tasapisi seisund paranes.

Mõni tund tagasi pesin kiisu puhtaks, kuivatasin puhuriga ära ning tõdesin, et loomake on kõige kiuste juurde võtnud ööpäevaga 147 grammi, enamus loomulikult vesi, aga valkude lagundamine organismi poolt  on samuti peatunud.

Väike Ime 24 tundi hoiukodus

Väike Ime 24 tundi hoiukodus

Küünemusta võrra stabiilsem seisund rahustas veidike ning ma ei hakanud loomatohtrit segama.  Tegemist siis kassipoisiga, kes sai endale nimeks Ime.

Süüa! Süüa!

Süüa! Süüa!

Ime ta ongi, sest mille peal ta viimased päevad küll elas, ei suuda ma mitte üldse mõista. Praktiliselt kogu lihaskonna  on organism elutegevuseks  sulatanud. Käpakestel on näha luudevahelised lohud, roidevahemike lihased on nii kuivetunud, et roiete vahel on suured lohud.  Ime ise on aga jutukas nurrmootor, kes on tänulik iga liigutuse eest. Ülimalt sõnakuulelikult talub ta kõiki protseduure.

Tahan ellu jääda kõigi kiuste!

Tahan ellu jääda kõigi kiuste!

Loomulikult ootavad Imet ees  tõsised ravikuurid ja meid pirakad kliinikuarved, aga elutahe on pisikesel võimas.  Täna öösel jätkame vedeliku manustamist ja muid vajalikke ravi-ning hooldusprotseduure. Mina aga muigan, sest mulle tuli  aastavahetusel  külla pisike Ime 🙂

Pisike Ime

Pisike Ime

Ps: Uue Aasta esimesel päeval läks uude koju Johanna. Ta sai erialasele tööle- ühest natuke inimpelglikust kassilapsest tuleb nurrmootor kasvatada.  Seda Johanna meil Linnu peal trennis, seega kogemused on tal juba olemas. Pealegi, vajati üht hella nurrmootorit, kes poeb kaissu ja seda Johanna teeb täies mahus.  Temale algas  uus aasta tõesti uue algusega.

Järgmisel päeval.
Ime oli kliinikus terve päeva ja sai ravi. Mina siis jätkan.  Kiisul oli väike palavik, mis on mõnes mõttes hea, sest palavik on organismi kaitsereaktsioon võitluses infektsiooni vastu. Täpsemalt, nüüd on kehal jõudu natukene haigusele vastuhakata. Ettearvatult vahetati tabletid süstide vastu ja veeni loomulikult. Muuseas, kassipidajad! Selle tarkuseterakese võiksite endale meelda jätta:

Kui loomal on kõht lahti, siis imendumine on häiritud ja suukaudsed ravimid  seetõttu ei toimi!! Kõige toimivam on veenisisene manustamistee, järgmine  juba lihasesse ja naha alla. Ja loomulikult vedeliku ning glükoosi asendamine veeni kaudu.

Igatahes, kiisu võttis ka kliinikus juurde 100 grammi ning nüüd on kanüül sees ja ravimine lihtsalt puhas lust. Imekese hea söögiisu  julgustab lootma parimat.

Eks varsti uued uudised.

Lapsed koju!!

Vaktsiinid on meil käes! Passid samuti. Kõik see, mida ühed ulakad kassilapsed tegema peavad, seda nad ka teevad.

Näiteks lammutavad konteinerit

Urr! Tirime

Urr! Tirime

Seega, on aeg alustada isiklikku elu oma päriskodus.  TONDU, PISIKE ja GONAGAL ootavad. Hei pered! Kas lapse tulekuks on kõik valmis?? Võite oma pereliikmetele järele tulla.

Meie Tšutšikarihhat e. Keila Sfinksi ootab samuti kodu, aga  läheb muidugi aega. Ainult, mis selle imeloomaga juhtub, ületab  terve mõistuse piirid.  Oli neiu juba moodsalt paljas ja siis otsustas, et siiski…. see ei ole päris see, mida tahaks 🙂

Nüüd ta siis otsustas muunduda sametkiisuks e kasvatada karva tagasi, küll teistsugust, sametjat. Isegi muster kehal muutus.  Kogu see sekeldamine soengu ümber meenutab mõnd diivat, kes teatud ilukirurgid miljonärideks teevad.  Igatahes:

Minu uus frisuur

Minu uus frisuur

“Normaalsest” kassipojast eristavad Tšutšit superkõrged jalad ning naljakas kurruline ja number suurem nahk.

Imago 3

Imago 3

Aga no on alles inimesesõber, paisõltlane ja nurrumasin. Tema tahab pidevat  kahejalgse lähedalolekut, eriti kaunis  kui teda kõhu pealt sügatakse.

IT asjatundja

IT asjatundja

Muuseas, see imeelukas sööb juba ise ja käib kastis ka. Vot nii !!

Portree

Portree

Täna jõudis hoiukodu kõrvu kurb uudis, et Tšutši  õeke ei suutnud elama jääda.  Seega on meil lausa kohustus kasvada maailma vahvamaks ja ulakamaks tegelaseks, sest kõike tuleb teha kahe eest.

Uudiseid veel, eelmises loos tutvustatud SOHVI, PUHVI ja MUHVI on broneeritud. Valik oli raske, aga see on nüüd hoiukodu perenaise poolt tehtud. Neid ootab sisukas ja pikk elu  kodudes oma peredega.

Näitusekiisud Ida Virumaalt

Minu hoolealune emmeke ei ole siiani saanud oma sünnitamist sünnitatud. Enne minu juurde saabumist käis ta ka ultrahelis ning tuvastati palju titasid kõhus. Emme oli pikalt stressis ja see teatavasti lükkab sünnitust edasi. Nüüd sööb kiisu hästi,  stress on  alanenud ja seega anname talle veidi aega jõudu koguda. Kassipoegade uputus läks alles lahti ja hädalisi voolab ustest ning akendest sisse. Minu head tuttavad enamuses hoiavad minust eemale, sest suur häda sunnib  käituma nii väljapressivalt ja  nahhaalselt nagu Eesti Energia temale truuks jäänud klientidega.  Ma üldse ei imesta kui osa mu tuttavaid  minuga kohtumise hirmus teisele poole teed põikavad, mobiili aknast alla viskavad või FB lehelt väljalogivad. Mõned eriti kannatliku loomuga inimesed  siiski  mind kuu peale kurki müüma ei saada ja nii täidavad nendegi kodusid- kassipojad.

Eile tuli appikarje meie infomeilile-Ida Viru varjupaigas on kassitited hädas. Kole lugu on see, et kui neid kohe aidata ei saa, siis mõni päev varjupaigas kokkupuutes  erinevate pisikutega tähendab madala immuunsusega tittedele üpris kahtlast saatust.  Ohkasin ja saatsin meili edasi, teades, et tegu on vaimse terroriaktiga. Mõne minuti pärast oligi hüljatud loomakestel Tallinnas katus pea kohal.  Täna läks lahti transa Ida Virumaalt Tallinna. Õnneks ei viibinud tited päevagi varjupaiga ruumides  vaid hooldaja kodus ning täna maabusid kolm tillukest  selli juba kasside peaingli Reeda juures. Vaatasime saadetise üle ja ahhetasime- millised imakaunid titakesed- kõrvad puhtad, silmad puhtad-  kasukas must ja sagris. Pildid said ka tehtud ja siis viisime lapsed hoiukodusse taastuma. Kirjutama hakkan neist mina.

No vaadake, ometi! Meeletult ilusad kassilapsed:

PUHVI- ülipika karvaga hall sinaka varjundiga kassitüdruk.

Puhvi

Puhvi

Tulevane näitusekass. Kõigile tõukatele teeb pika puuga ära. Aga karvahooldust peab teda igatsev pere pidevalt tegema. Kui maimuke oma hirmust üle saab, siis hakkame kohe seda harjutama.

Puhvi

Puhvi

Praegu ei salli Puhvi üldsegi modellitööd. Paarkümmend pilti sai klõpsitud ja ainult paar  natukene kannatavad kriitikat. Muidu oli näha ainult Puhvi  tokerdanud taguots 😀

SOHVI- halli pika karvaga kassitüdruk

Sohvi

Sohvi

Hõbedase alatooniga hall, pisike valge täpike rinnal.  Taas  täielik kaunitar.

MUHVI- tumehall ülipika karvaga kassipoiss ( vist 🙂

Muhvi

Muhvi

No ei ole kerge pikkade karvade dzunglis aru saada, kas on poiss või plika. Me mõlemad vaatasime. Kui poisiklutt üks kord puhtaks pestud saab, siis on võimalik kindlalt ütelda.  Muusas, kõige julgem ja mänguhimulisem. Juba tahab vannitoast välja. Vara on veel- ikkagi karantiiniaeg.

Muhvi

Muhvi

Vot sellised tegelased siis. Muidugi tuleb neil kaks nädalat hoiukodus kasvada ja kosuda.  Silmailu on aga küllaga.  Motivatsioonikirjad võivad  kodupakkujad teele läkitada- mulle. Eks me siis vaatame ja valime 😀

Aga nüüd on aeg- ussirohi jagada nii, et Mustu, Tondu ja Gonagal saavad kõik 1/8 tabletti koos vitamiinipastaga.  Oeh, siis on paar päeva närvilist ootamist, et kõik hästi läheks, ussitoksikoosi ei tekiks ja kõht lahti ei läheks. Järgmisel nädalal siis viimane etapp- vaktsiin ja kiip.