Posts Tagged ‘anneta’

Kõhh on ka koduvalmis!!!

Armas lehmalapiline Kõhh pole kuidagi teenimatult inimeste tähelepanu  köitnud, aga  tegelikult on ta täitsa valmis kodu minema.  Ta vajab hästi palju paisid ja rahulikku keskkonda, sest  hoiukodus ei saa ta piisavalt hellitusi. Ikka on mõni haigem  või viletsam ees.

Oleń ilus tüdruk, olen jah!

Oleń ilus tüdruk, olen jah!

Kõhh ei tee see tüdruk juba ammugi. Nurruda oskab aga väga kõvasti. Natuke on temas veel rabedust ja seetõttu väikeste lastega perre ma teda ei julge soovitada. Pigem  sinna, kus temaga tegeletakse, ohjeldamatult mängitakse, sülle võetakse ning sügatakse.

Pisike kaunitar

Pisike kaunitar

Aus kontakt teise kiisuga lõppes Kõhhi jaoks kahe kraapega kaelal, mis on tegelikult ka juba pea paranenud.  Vaatamata sellele tahab Kõhh nii väga mängida ja mürada.  Kaalukategooriatest ei tea ta aga mõhkugi ja nii tükib maadlema endast palju suurematega. Just nimelt maadlema ja mitta kaklema.  No kust pidi vaene Kõhh teadma, et kassiemme Fionna ei ole mitte väga vaimustatud kui teda käpaga susitakse? Nii ta pihta saigi, aga ei võtnud õpetust. Proovis taas ja sai ka teisele poole kaelele  kolm kraapsu.  Tohter luges vaktsineerimisel talle sõnad peale, et ära nori  kolakat, aga kui pikalt need õpetussõnad mõjuvad, pole teada.  Igatahes,  Kõhh tahaks minna koju, Ta ootab peret, kellel on eelnev kassipidamiskogemus ning kübemeke kannatlikku meelt. Siis saab temast  vahva nurrmootor, kellel on tasemel ka hiirepüüdmisoskused. sest kõik mis liigub, seda ta püüab.  Üks rahulik kiisu võiks peres ka juba ees oodata, kes plikale  sülekassi elu õppimisel eeskujuks oleks.

Unistused, unistused

Unistused, unistused

Igatahes, ootame!

Kihh ootab ka oma peret, kellele võiks olla lapse eest- hellitamiseks, poputamiseks, nunnutamiseks.

Kas keegi võtaks mind ??

Kas keegi võtaks mind ??

Kihh on nüüd terve.. ja muudki.

Selline oli pisike Kihh kui sokmed ta väga haigeks tegid:

Väike patsient

Väike patsient

Kaalus ta nädal aega ainult 400 grammi.

Aga selline on pisike Kihh praegu kui ta kaalub 648 grammi:

Hei hops! See olen mina!!

Hei hops! See olen mina!!

Kassipoeg kogu oma ilus näeb aga välja selline:

Kas veereb? Veereb!!

Kas veereb? Veereb!!

Kihh on täielik inimesekiisu suure laia nurru ja kõikide miilustamise lisadega. See tähendab, et Kihh otsib oma päriskodu.  Kellel on vaja erilist kaisukassi, hella ja õrna nagu mesi. Ootan motivatsioonikirju neilt, kes tahaksid  lapsekest hellitada ja maiustustega ülekülvata, silitada ning kallistada.  Vaene Kihh peab oma päevad mööda saatma suures konteineris, sest suuremad teevad talle muidu liiga. Loomulikult ei passi ta ainult konteineris vaid eelkõige minu õlal või kappab saba püsti mööda voodit ringi. Tahaks ta hirmsasti mängida, aga kaalukategooria ei luba teistega ilma minu tähelepaneliku pilguta maadelda.  Seega, Kihh ootab kodupakkumisi, et seal haigusest täielikult taastuda.

Tahan oma peret!

Tahan oma peret!

Võtke julgelt ühendust. Ootame Eestimaa parimat peret 🙂

Homme sõidab üle lahe meie imelaps Tšutšikarihha, oma päriskoju Soomemaale.  Tegin valmis tema raamatu. Homme annan viimase musi tema mustale ninale. Olgu sul õnne, pisike imelaps!

Mänguhoos

Mänguhoos

Perele aga soovitus- palju suletutte ning nahast mänguhiiri. Muidu ei mahu kasvava lapse energia elamisse ära.

Solkmed, et susi neid võtaks.

Vaene Kihh oli hommikul ikka nii läbi kui läbi ja me viisime kiisu kliinikusse.  Taas,  tänu ja kiitus Maxi tohtrile, kelle juurde ma lihtsalt ilma helistamiseta sissesadasin.  Näitasin Kihhi kõhtu, mis oli nii suur nagu oleks ta  tennisepalli allaneelanud ja  hommikuks taas lõtvunud nahka.     “Ultrahelisse, kohe!” – kamandas tohter.  See, mis ekraanilt vastu vaatas, ei olnud just kaunis.  400 g kaaluva kassi peensoole diameeter oli ca 1,5 cm.  Soole laienemise süüdlane paistis ka- soolel oli näha  nn topeltseinad e  solkmed. Suured, oma 10 cm  pikad ussid, mis ussirohu toimel olid küll surnud, kuid lagunedes ummistasid ning tekitasid üliraske seisundi- ussitoksikoosi koos  osalise soolesulgusega.  Kihh jäi kliinikusse. Sai infusioonravi ja Microlax klistiire ja õli ja Cerucali süste ja ohtralt kõhumassaaži. Õhtul oli meil juba oluliselt paremas seisus kiisu, kuid kindlasti veel  kõhuga vaevas.  Öösel jätkasin ravi ja hommikul läksime Kihhiga taas kliinikusse.  Sool veel suurt ei töötanud, väljus  natuke hallikat ja vinava haisuga pastat.

Paranev Kihh

Paranev Kihh

Järgmisel päeva õhtupoolikul hõiskas tohter kohe kui tulime: ” Meil on nüüd terve kassipoeg!”.  Lõpuks oli soolesisu korralikult liikuma hakanud ja kiisu kakas  mitme sentimeetrise pika , tumeda ja koledasti haiseva junni.  Saanud sooritusega hakkama, oli ta kukkunud kisama üle kliiniku. Kogu meditsiiniline personal tormas vaatama, mis kassikesel viga, aga Kihh seisis puuri najal ning karjus, vehkides käpakesega õhus.  Jõledus korjati puurist ära ning Kihh tatsus väärikalt toidukausi juurde ning haukas asjalikult ID ravikonservi.

Kes seal on?

Kes seal on?

Loomulikult on kassike veel nõrk, kuid suur häda on möödas.  24 tunni jooksul oleme juurde võtnud 18 grammi ja tasapisi hakkab ka jõud tulema.  Mis kõige vahvam, meil on nüüd igati tasemel sotsiaalne kiisupoeg, kes nurrub, nühib peakesega vastu inimese kätt ja on nii sõbralik nagu üks  väike kassike olema peab.  Kõhtu peame me loomulikult masseerima ning  ” häid baktereid” sööma ja veidike ka vitamiinipastat toonuse tõstmiseks. Kui Kihh niiviisi juurde võtab, siis kasvab ta imevahvaks triibikuks ehk tõeliseks kodukaunistuseks.

Mõtisklemas

Mõtisklemas

Kui ühel kiisul karantiinipuuris on solkmed siis on ilmne, et teisel on nad samuti ja nii ootasin närviliselt. millise üllatuse valmistab mulle Kõhh ja ega  pikalt ei tulnudki oodata.  Täna hommikul  oli Kõhhil silmnähtavalt paha olla.  Ta oli loiupoolne ning ei  söönud  eriti, veidi vaid näkitses. Samas,  veetustumist ei olnud.   Kõhh sai veidi õli ja kõhu massaaži.

Kõhh

Kõhh

Nu, ja kella 18 ajal kukkus kassipoeg öökima. 1 pikk hoog ja 1 tunni pärast teine järgi.  Ma olen seda sada korda ütelnud, kuid meenutan ikka, et kassipoegade haigestumisel kehtib Murphi seadus. Kassipoeg haigestub tööpäevadel pärast kella 19.00. Üliraskelt haigestub kassipoeg aga laupäeval või pühapäeval või riigipühade esimesel päeval.

Uudistamas

Uudistamas

Oksendamine on kassipoegadel üks sümptom, mis mul külma higi otsaette tekitab. Paar tundi oksendamist ja veel koos kõhulahtisusega ning kassipoega sa enam päästa ei saa. Oksendamine tuleb katkestada nii kiiresti kui võimalik. Kraapisin sahtlist ampulli Cerucali 10 mg , arvutasin vastava koguse kassi kaalu järgi ning süstisin turja naha alla.  Praegu on kell 23. Kõhh ründab puuris ringi ja   äsab Tšutšikarihhat läbi  puurivarbade.

Paraneme

Paraneme

Minu fliisi on ta juba jõudnud ühiste jõududega osaliselt puuri sikutada, mis mulle kõik väga head meelt teeb- Kõhh tundub nende vastikute solkmetega  siiski ise hakkama saavat.  Loodame vähemalt.  Kihh  puhkab, aga ta on korralikult söönud ja ka natuke mänginud.  Kuna ta on nii pisi, pisi, siis väsib ta kiiresti ja praegu puhkab.

Ülemise korruse  Fionna pere tegi ka läbi korraliku ussikuuri ning vaene Peter isegi eile korra oksendas, aga täna möllasid kõik see kamp nii vägevalt, et puur ähvardas öhku lennata.

Ja mis kõige vahvam.  Prof Snape, Peter Paan ja Lumepall on kõik broneeritud.  Tšutši hakkab samuti pea sõitma oma uude koju üle lahe.  Järgmisel nädalal saab siis palju kiisusid  vaktsineeritud- Tšutši teist korda, Fionna esimest  korda, Snape, Peter Paan titevaktsiinid, Tibi Galojan teist korda. Kui kõik hästi läheb, ehk saab Kõhhi ka ära vaktsineerida. Ainult Lumepall 368  ja Kihh oma 418  grammiga  vaktsineeritavate hulka ei  kuulu.

Aitäh, hea annetaja, et aitasid arstle!

Aitäh, hea annetaja, et aitasid arstle!

Ja nüüd sosistas mulle kõrva väike Kihh, et ma ütleksin headele annetajatele suured tänud. Tema abistamiseks laekus  70€, mis aitab katta osa tema haiglasviibimise  arvest.  Kui keegi tahab toetada Kihhi´le ravitoitude ning ravimite ostmist, siis meie arveldusarve on endine:

Kassiabi MTÜ
a/a 221030561288, Swedbank

Reg nr: 80231564

IBAN: EE902200221030561288

Märksõna: Kihh ja Kõhh

Terviseprobleemid

No ei saa mina aru, mis selle Kihhikesega lahti on.  Jaanipühad said suhteliselt valutult mööda, aga õige asi temaga ikka ei ole.  Pisike nagu kirp, aga suure ja vägeva kõhuga, mis näeb välja nagu trumm. Kuna seda blogi loevad nii mõnedki algajad hoiukodud, siis võiks need mõtisklused  nii mõnelegi perele kasulikuks osutuda.  Pokkeris on mõttetera- kui midagi ei oska käia, siis käi pada. Arstinduses on üsna samasugune kild- kui inimesel, eriti alates keskeast, on ebamäärased kaebused ja analüüsid viitavad ka, et kõik ei ole korras, siis mõtle vähile. Kassipoegadega hoiukodul on täpselt samasugune rusikareegel- kui kassilaps jääb kasvus kängu ja kõht on suur nagu trumm, siis mõtle ussidele.  Mõtelda ju võib, aga probleem on ikka. Ussid hävitavad  sooltes toitained, muudavad looma nõrgaks ning paljunedes ka tapavad loomalapse, kuid ussirohi võib kutsuda esile raskekujulise ussitoksikoosi, mis tähendab tihti ka surmaga lõppevat tüsistust.  Selle põhjuseks on raskekujuline kõhulahtisus, oksendamine  ning veetustumine kui ravimi toimel lagunevad ussid  keha mürgitavad.  Nii  et- ussid tapavad, aga ka ussirohi võib tappa. Valik on sinu.  Sestap värisen iga kord kui olen dilemma ees, millal on õige aeg rohtu anda.  Kihhi puhul ei jäänud enam valikuid. Kõhulahtisusest saime just edukalt lahti, aga pisike kirp oli ikka nii niru kui niru.  Sülitasin siis paar päeva tagasi ja  rohutasin  mõlemad  lapsed- Kihhi ja Kõhhi ära.  Kaks päeva värisesin iga  tund ja ootasin halvimat. Esialgu tundus kõik minevat positiivselt. Kolmandal päeval oli mats käes. Kihh kuivas kokku nagu paber ja loomulikult, laupäeva õhtul 😦

Pisike Kihh

Pisike Kihh

Urgitsesin piskese tegelase puurist konteinerisse ja  asusin tegutsema. 30 ml Na Chl 0.9%  soojendatud lahust turjanaha alla.  Muuseas, protseduur, mida peaks valdama kõik kassipoegadele hoiukodu pakkuvad inimesed.  Veterinaarid teevad ka soojendamata lahuseid, kuid  soe lahus on neile tunduvalt parem ja kosutab kiiresti üles.   Vedelik on esimene ja primaarne abivahend. Edasi ravim kõhulahtisuse vastu. Synolux süstid  võiksid kasutusele tulla, kuid on ka tablett, mis mulle on viimasel ajal meeldima hakanud- Stomorgyl, mis sisaldab metronidasooli ja mõikab anaeroobsetele bakteritele, mis soolestikus  kõige sagedamini sigadusi korraldavad. Edasi vitamiinipasta- Nutri pus cat suukaudu ja lisaks sundsöötmine ja – jootmine.  Kui asi tõsine, siis võib  turjanaha alla teha ka Biodyl´i. Tingimata lisaks veel kas Pro colini kas pasta või pulbrina. Mitte paha ei ole ka EnteroFilus, mida saab doseerida suhu süstlaga.  Ja siis jääb üle vaid palveid lugeda ning iga paari tunni järel soojavee pudeleid täita, sest  esimene asi, mis käest ära läheb, on kassilapse kehatemperatuur.  Kui see aga alla 37 läheb, on asi kriitiline, sest loomakese seedimine enam ei toimi ning kaotame loomakese.  Kaks päeva ja ööd me niimoodi olemegi madistanud ja teatav edu on saabunud. Kihh  on täna oma vennakese kõrval puuris ning üritab mängida.  Koosoldud tunnid on pisikesest üksildasest närvipuntrast meelitanud välja suure laia nurru ning täna sain ma ka Kõhhi nurrunupu kätte. Muuseas, mõlemad on väga valjuhäälsed nurrujad.

Kahjuks ei ole Kihhi elu siiski väljaspool ohtu. Ikka  ripub üleval valus küsimus: miks on ta nii pisike ja hädine??   Vaja oleks uuringuid. Aga, jah.  Mul on mure.   Viimasel koosolekul selgus, et  rahalised seisud ei ole mitte  niisugused nagu  mõned aastad tagasi. Vaatamata sellele, et elu  nagu peaks  minema paremuse poole, on inimesed pigem vaesemad kui kunagi varem ja meie toetajateks on  tavaliselt need, kellel on soe süda ja mitte eriti pungil rahakott.  Need, kelle elujärg ( statistika järgi)  paraneb, ei tüki  palju loomadele mõtlema vaid ikka  sellest, kuidas naabrist parem olla.

Nii loodan ma ikka, et ehk saame Kihhi tervisehädadest üle, aga seda lootust hoian  valutava südamega.  Kihh ja Kõhh saavad niigi väga kalleid ravitoite ja ravimitest ma parem ei räägigi.   Vaatan, kuidas asi homme hommikul välja näeb ja siis  otsustan, mis saab edasi.

Kas sa tahaksid  Kihhi ja Kõhhi, kelle nimed  tunduvad pigem olema Nirr ja Nurr, aidata?

Sinu annetusest oleks suur abi, et Kihh saaks  vastuse oma tervisehädadele.

Kassiabi MTÜ
a/a 221030561288, Swedbank

Reg nr: 80231564

IBAN: EE902200221030561288

Märksõna: Kihh ja Kõhh

Meie Hertta/ Piiriveera käis Soomes kassinäitusel!!

Kolmveerand aastat tagasi tegime Kassiabiga suuremahulise päästeoperatsiooni Setomaale ning tõime sealt ära  päris palju kassipoegi ning noori kiisusid. Armsad lugejad, teie abiga  ravisime ning tohterdasime nad terveks.  Üks  päästetud kiisu sai nimeks Piiriveera. Ma panen siia ühe esimestest piltidest- paklas karvaga murjamist, kelle taolisi lippab Eestimaa erinevates nurkades sadu.

Piiriveera 8 oktoober 2012.a

Piiriveera 8 oktoober 2012.a

Vaatad ja ta tundub nii tavaline sagriskarvaline nuustik.  Ometigi oli kõigil Setomaalt päästetud kiisudel üks eelis, millel kullakaal- kiisud olid hästi sotsialiseeritud.  Nad usaldasid inimest. Pesemise, kvaliteetse toidu, antibiootikumide ja  parasiiditõrje järgselt nägi Piiriveera  välja juba hoopis kaunim ning köitis Soome pere tähelepanu.  Piiriveera sai nimeks Hertta ja asus elama üle lahe.

Hertta Soomes

Hertta Soomes

Täna tuli Soomemaalt teade, et meie Hertta osales kassinäitusel ja teda hinnati ülikõrgelt- nii  keha, karva kui iseloomu ja selle kõige kinnituseks, et ta on superkass ja sai ta ka  mitu sertifikaati.

Rahvusvahelise kohtunikekogu otsus

Rahvusvahelise kohtunikekogu otsus

Vot niisugune uhke kiisu on tulnud meie Setomaa juurtega sabrikust.  Taas leidis tõestust, et igas kerjuses peitub printsess.  Mis aga veel vahvam. Kassiabist on võimalik saada tõeline tsempion!  Meie käes on ehtsad ( lihvimata) teemandid 🙂

Fionna ja tema raske elu

Tuleb pikk ja vaevaline lugu, aga tundub, et õnneliku lõpuga.

Muuga elanikud panid tähele, et kaunis, sõbralik ja pikakarvaline kiisu  hulgub koduta ringi ja palusid Kassiabi appi. Fionna on erakordselt sõbralik ning inimest usaldav, aga juba päästmisel sai selgeks, et kiisuemme on lai nagu aam. Kliinik kinnitas, kõhus on palju poegi ja ultraheli näitas, et need on täiesti sündimisvalmis. Juba siis  üteldi, et vaid rinnanäärmed ei ole veel sünnituseks valmis ja ehk läheb nädalake veel. Täiesti väljakantud tiinus, mis saab edasi?  Kas päästa vaid kassiema või üritada päästa kogu pere?  Ema elu päästmine oleks olnud ratsionaalne, aga  mina olen ju selline puudega elukas, kes ei käitu tihti mõistusepäraselt ning tõmban sellega kaela hädasid rohkem kui vaja. Ilmselt see kruss iseloomus kassiemme elukese ka päästab ( kui päästab).  Ühe kohutavalt olulise kogemuse annab ka, mida teiega jagada.

Niisiis saabus mai alguses minu juurde kassiemme Fionna, enamvähem kuubikujuline ja palja kõhualusega, ultraheli jaoks oli vaja olnud kõht paljaks ajada.

Fionna

Fionna

Kiisu käitus inimesega nagu tüüpiline ärahellitatud ja nunnutatud kodukass, aga tarvitses tal mõnd kassi näha kui vallandus hüsteeriline raevupuhang. Nii katsin puuri hoolega kinni ning pihustasin katte alla pidevalt Feliway aerosooli. Tuba oli feromoonidest nii paks, et hakka või ise kassina nurruma.  Ometigi, iga väikseim kassipoja liigutus alumises puuris ja vaene Fionna kriiskas üle terve  seitsmakordse maja.  Vaeseke lõõtsutas pärast suurest stressist ning tegi mulle omajagu muret. Nädala jooksul suur stress lahenes ja ma ootasin, ootasid ka teised kassiabilised.  Kõht paisus, Fionna sõi  hea isuga, aga ei midagi. Ja siis hakkas peale.  Järsult tekkisid  tugevad emaka kokkutõmbed, kiisu nuttis lausa nende käes- veetsime mitu tundi ning kui minu närvid olid juba läbi nagu politseikoeral, keeras Fionna ennast külili ja jäi õndsalt magama.  Ok, valehäire, sellist asja olen ma näinud ja mitte ainult üks kord. Ettevalmistavad  tuhud  on seisundi nimi.

Fionna

Fionna

Kiisu oli ilmselt elanud talvel õues ja kogu tema paks kasukas tuli suurte kahludena  seljast maha, mattes puuri ja kogu ümbruse paksudesse karvatortidesse.  Valehäired kordusid ja  kordusid, läksid aina pikemaks. Kassiemme lõõtsutas, lakkus ja…… siis  jõi asjalikult kausi tühjaks, sõi peale Hills´i  Kittenit ja keeras magama.  Ühel  hommikul oli asi nii selge, saba oli eemal, kiisu lakkus ja punnitas. Jätsin  puuri juurde valvesse noore ämmaemanda, kes mulle tunnike hiljem kilkas: ” No nüüd hakkavad tulema!!” . Mina, loll, kilkasin ka ja taas tüng. Vaat see ei meeldinud mulle kohe enam mitte üks raas. Lisasin toidule kõikvõimalikke kalaõlisid, mis annavad normaalsele sünnitusele vajalikke prekursoraineid. Lõpuks, paar päeva tagasi hakkas vaene Fionna punnima.  Karjus ja punnis. Suure vaeva peale väljus  esimene  sinise ninakesega triibik. Masseerisin, näpistasin ja lõpuks tuli vaevaline kiiks. Meeletult suur titt.  Kehvake ta oli, sinine ja hommikuks oli surmaingel ta minema kandnud. Isegi minusugusele  loomaarstiteaduses lollile oli selge, et tegemist oli üsasisese lämbumisega.  Pikkade vahedega tuli veel neli- tumehall ning triibikud ja siis vaikus. Fionna nägi täitsa valesti välja- ühelt kehapoolelt auklik, teiselt punnis. Hommikul oli tal lisaks veel palavik. Vastsündinud otsisid tisse ja lõugasid näljast. Veetsin kauni öö Tibit pikali murdes ning tittesid tema alla surudes.

Hommikul ei olnud enam aega. Kamp konteinerisse ja kliiniku poole.  Teel veel helistasin, et me nüüd tuleme.  Ja siis läks kiireks- ultraheli, röögatus- TOONID LÄHEVAD ja narkoos.  Assistentidega on suvel ikka kitsas ja ma olin  abiliseks  piisavalt  kvalifitseeritud. Põll ette, kindad kätte.
Muusas, günekoloogi kõrget taset näitab kiirus, mille jooksul ta suudab pojad kõhust kätte saada, sest narkoosiaine mõjub  loodetele samamoodi kui emale ja mida pikem on nende viibimine emakas, seda halvemini asi lõpeb.  Kõrgprof  günekoloog saab tite kõhust kätte pea minutiga ja nüüd nägin ma samasugust kiirust. Teine emaka sarv oli täis, hetke pärast lamas kandikul kolm musta peaaegu elutut keha. Lootekott ümbert ära, suu ja nina  limast puhtaks ja siis me hõõrusime, näpistasime, raputasime ja hõõrusime taas.  5-6 minutiga tulid esimesed kiuksatused ning siis kile titekisa.  Nad jäävad elama. Kogu see titekari oli rängalt ülekantud.  Suuremad vastsündinud kaalusid 145 grammi ( normaalne ca 100 g), väiksemad 132 g.  Põhjus oli tohtril samuti teada- kiisu on saanud oma elus tiinust vältivaid hormoone.  Neid samu, mida nii meelsasti oma lemmikule süstitakse või sissesöödetakse, et kassikene saaks ikka seksirõõme nautida, kuid ilma tagajärgedeta.  Õnnetuseks ei ole tagajärgedeks ainult mädaemakas vaid see, et kass ei ole võimeline poegima. See aga tähendab, et kui loom hüljatakse kannab ta lapsi nii kaua kui hukkub ja lapsed koos temaga.
Fionna poegadega

Fionna poegadega

Kui õnnetu kassiema aga mingi imevalemiga ikka tema jaoks elevandimõõtudega looted ilmale toob, avaldub teine jama- piimanäärmed ei arene normaalselt ning lapsed surevad nälga.  Tüsistused nagu kasvajad piimanäärmes paneme ka juurde kui üks kõrgeim riskifaktor ja need kasvajad ei ole kunagi healoomulised vaid väga halvaloomulised ning kiiresti metastasaeeruvad ning  tapvad.

Kokku saame surmava kompoti. Armastatud pereliikme tiinust hoitakse ära hormoonidega ja siis muutub see pereliige ülearuseks ning, hopsti, minema.  Inimese poolt ärarikutud hormoonitasemaga loom hulgub, tiinestub…  Ja siis – oli loom, oli probleem, pole looma, pole probleemi.  Paneme looma kannatused ka lisaks ja saame taas  loomaliigi Homo Sapiensi “halastava” larhvi.

Fionna saab ravi ja taastub praegu üliraskest operatsioonist.  Piimanäärmed on pisikesed ja seda suurt peret ta toita ei oleks mingil juhul saanud. Kaks ülemist tissi on veel kahtlased, nisad sissetõmbunud ja neid tuleb pidevalt jälgida, et tabada kui asi kurjaks pöördub. Õnneks  sünnitas Sakus nooruke kassiema  ainult kaks poega ja ühe pojaga on väga pahasti.  Karta on, et kiisukese elu ei ole võimalik päästa. Tema võttis neli Fionna lapsukest oma hoole alla.

Saku Küllike oma pojaga

Cecilia oma pojaga

Nende eluke on nüüd väljaspool ohtu.  Fionnale jäi kasvatada kaks tibu.  Praegu on eluküsimus, kas nad suudavad emme elu päästa ja piimanäärmed tööle saada.

Peter Paan

Peter Paan

Triibuline kassipoiss Peter Paan kaalub 3 päevasena 150 grammi, mis on praktiliselt 10 päevase lapse kaal. Võiks ju arvata, et kena, sündis hiljem, ongi tugevam. Ei, ei ole. Ülekandmine suurendab kriitiliselt üsasisese lämbuse ohtu. Pealegi muutub  lapse aju ülekandmise korral hapnikuvaegusele oluliselt tundlikumaks.  Praegu pole viga, aga kuidas asi edasi läheb. ei ole sugugi teada.

Prof Snape

Prof Snape

Professor Snape on veidi väiksem, kuid samuti momendil aktiivne. Päris must ta vist ei ole, kõhu all helendab ikka triipu.  Kuna kiisukeste kasvamine  suurteks kiisudeks on veel suure küsimärgi all, siis  esialgu nende pilte suurde kataloogi ei julgegi panna.  Eks vaatame, mis saama hakkab. Tibi erilist vaimustust asendusemana üles näitama ei hakka, aga esialgu kaalume tibusid ja vaatame, mis toimuma hakkab.

Kivine ja konarlik tee kassiks saamisel

Kivine ja konarlik tee kassiks saamisel

Kassiemme Cecilia kaitsva tiiva alla said Fionna lapsed:
Hall poiss – Sidrun.
Triibuline poiss -Raimond.
Must poiss – Mefistofeles.
Triibuline tüdruk – Karamell.
Must tüdruk – Rosin.

Nende pilte saate peagi näha Kassiabi kodulehelt.

Niisugune raske lugu sai. Fionna tegi läbi üliraske operatsiooni ja saab hetkel ravi.  Paraku, ei maksa selle eest mitte haigekassa.  Oht on , et ta võib vajada teistki  lõikust.

Kui keegi tunneb, et see vapper kassipere  ning nende tulevik  neid puudutab, siis järsku saate meid aidata kiisupere ravikulusid katta?

Tule, palun, Fionna perele vaderiks.

Kassiabi arveldusarve on:

Kassiabi MTÜ
a/a 221030561288, Swedbank

Reg nr: 80231564

IBAN: EE902200221030561288

Märgusõna: Fionna pere

Fionna pere

Fionna pere

Lustilised lastemängud.

Täna nõudis fotokas kasutamist ja lubas vahvad pildid teha. Modellid olid samuti hästi koostööaldis ja nii saigi kokku üks lustakas lastegalerii.

Tibi oma pojakesed on juba nii suured, et neid lastakse valve all tuppa korterikassi elukogemust omandama.  Ja siis läheb lahti üks mürts ja tramburai.  Kõige hakkajam väljanõudja on üllatuslikult Pisike, kellest kasvab eriline inimlemb.

Pisike aktsioonis

Pisike aktsioonis

Momendil tähendab see, et sukkpükse tema lähedal jalga jätta ei ole mõistlik, sest Pisikesel on inimesele sülle ronimisega väga kiire ja selleks sobib suurepäraselt hoiukodu perenaise jalg, mida mööda kribinal üles ronitakse, siis mööda  pluusi ja õla peale nurruma.

Uudishimu

Uudishimu

Tondu on samuti rõõmus ja krutskeid täis nagaman, kes oskab süles püsida, kuid enam meeldib mängida, ronida ja maadelda.

Aga ma sulle nüüd näitan!!

Aga ma sulle nüüd näitan!!

Gonagal on kõige suurem mütakas. Ma ei kujuta ette kui pikk tema karvake tuleb, aga pikk saab see olema ja tahab raudselt kammimist ning hoolt.

Kõik on minu!

Kõik on minu!

Igatahes oskab see trio vahvaid maadlusturniire pidada, hüppeid harrastada ja ronida sinna kuhu lubatakse ning sinna kuhu ei tohiks.

Teeks õige midagi?

Teeks õige midagi?

Kosuvad need  sellid veel paar päeva ja siis läheb ussirohutamine lahti. Järgmisel nädalal siis vaktsiin ja kui kõik on hästi ( ptüi, ptüi, ptüi) siis aidaa hoiukodu ja tere tulemast oma päriskodu.

Gonagal

Gonagal

Pisike Wonder on ka juba kassipoja nägu ning ka tema tuleb pikakarvaline iludus. Täitsa tegija plika, ainult pisike veel ja kodu teda ka veel ei oota. Tõttüteldes ei julgenud pakkudagi.

Wonder

Wonder

Tema eripäraks on pisike sabajupats, aga see on vaid kosmeetiline eripära, mis ei häiri tema täisväärtuslikku kassipojaelu. Naljakas on küll see  pisike ja ülimalt püstine sabake, mis tervitab iga tulijat nagu lipuvarras.

Wonderi tervitus

Wonderi tervitus

Imelaps on suutnud ennast kehtestada suuremate seas ja ilmselt just seetõttu on sotsiaalselt arenenud kaugelt oma vanusest ette. Vahva ja lustlik tegelane.

Suletutt- mängime

Suletutt- mängime

Tema hakkas kõige nooremalt toidu vastu huvi tundma ja nüüd esineb  pudikausi juures  endast kaks nädalat vanemate piimaõdede ja -vendadega võidu.  Kui kellelgi meeldib väga Wonder, siis loovutamine tuleb alles juuni keskel ja mitte enne.

Ja nüüd meie eriline Tšutšikarihha, aga kui asi samas vaimus edasi läheb, siis tuleb vist nimevahetusega tegelema hakata või tegelikult saab sellega hakkama juba tema päriskodu Soomes. Jah, lugesite õigesti- MEIE IMELAPS ON BRONEERITUD!!!!

Tšutši eestvaates

Tšutši eestvaates

Eestvaates tundub, et kassipoeg nagu ikka, aga vaadake külgvaadet-

Tšutši külgvaates

Tšutši külgvaates

Karvadega on kaetud vaid esikäpad ja nägu ning ma ei ole üldse kindel, et needki karvaseks jäävad, Veel huvitavam, nahk on Tšutšil kaks numbrit suurem ning moodustab voldikesi nagu sfinksi nahk .

Uus kassitõug- Keila Sfinks

Uus kassitõug- Keila Sfinks

Ega me nüüd ikka lihtsameelsed ei ole. Peagi külastab Tšutšikarihha loomakliinikut, kus võetakse nahalt kõikvõimalikud külvid, et asi ikka päris kindel oleks.  Ma helistasin paar päeva tagasi ja rääkisin tohtrile meie  erilisest kiisust.  Nad tahtsid teda lausa näha, sest midagi nii jahmatavat polnud nemadki enne näinud.  Meie sfinksihakatist kõrgendatud tähelepanu ei häiri. Tema imeb, kasvab ja ründab juba asjalikult ringi. Eriti meeldivad talle inimesed.

Mis loom see on??

Mis loom see on??

Täna käis Tšutšil külas tema tulevane perenaine.  Meie imelaps hakkab elama Soomes ja seega on ta broneeritud.  Eks tuleb uuel perel selgeks õppide rätsepaamet, sest selline kiisu peab korralikult riides olema.  Ma loodan, et meie neiu ei ole nii pertensioonikas nagu meie riigi esibaabu ja sadu eurosid nõudvat tiaarat ning käevõru ( sorry, temal siis käpavõru) nõudma ei hakka. Me lubame, et kasvatame kiisust ikka sõbraliku ja värvide või kleidilõike  suhtes mitte nii pretensioonika diiva.

Jalad veel natuke harkis

Jalad veel natuke harkis

Praegu sobib talle suurepäraselt kasuemme soe kasukas ja kui meie ta välja võtame siis annab soojust polsterdatud ja soe lastesuss, mida te ühes eelmises postituses ka nägite.  Nii, et lastel läheb hästi, aga ülemises puuris valutab oma valusid sünnitaja, kellest ma täna ei räägi, sest olen liialt väsinud ja homme on valve.

 

Sfinks????

Mõni päev tagasi saabus kassilaps Tšutšikarihha, kes oli (!!) kilpkonnavärvides kassitita.  Mõne päeva jooksul sai ta suurepäraselt hakkama uuesti normaalse titeeluga ja on  võtnud juurde  mitukümmend grammi.

Koos oma isikliku kaisukaruga

Koos oma isikliku kaisukaruga

Aga…..  Järgmisel hommikul avastasin, et Tšutši seljal on pikk karvutu triip. Ok, emme liigusinasti lakkus. Aga mida tund ja päev edasi, seda karvutumaks tibu muutus. Üksikud udemed jäid seljale, kaelale ja käppadele.  Helistasin, uurisin ning  selgus, et ka teine kiisulaps on muutunud kiilamaks. Mis see on???  Seenelamp on mul kodus olemas, kontrollisin- ei midagi. Polnud ka pärmiseenele omast korpa. Mis see, pagana pihta, on???

Paljas

Paljas

Teise hoiukodu kannatus sai eile otsa ja nad suundusid arstile. Sealt ei tulnud kohe ühtegi arukat mõtete. Räägiti midagi, et inimene on rätikuga karva pealt maha hõõrunud ??? No jama jutt, mina ei nühi Tšutšit kohe üldse rätikuga. Täna vaatasin veel. Nahk on muutunud voldiliseks nagu on tüüpiline- Sfinksidele.

Uus tõug- Keila Sfinks

Uus tõug- Keila Sfinks

Täna siis helistasin selle tõuga tegelevasse kennelisse ja küsisin, kas nende puhtatõulised loomaksed on sündides karvased ja ajavad hiljem karva maha? Üllatuseks kuulsin, et seda on juhtunud, kuigi päris puhtatõulistel harva. No mis nüüd? Mul on järjest kiilamaks muutuv kassipoeg, kellel on välistatud seen ja parasiidid. Kas uus tõug või on kassipoegade emme ehtsa Sfinksiga lihtsalt pattu teinud?

Paljas küll, aga mitte näljas

Paljas küll, aga mitte näljas

Igatahes ei ole momendil küll ettenäha, et karvakasv taastuks vaid pigem jääb seda järjest vähemaks. Momendil on karvane ainult veel üleannetu kassipojanägu ja ma küsin irooniliselt, kauaks?

Süüa!!

Süüa!!

Tšutši õekesel on samasugune karvutu triip üle selja. Ta käis nimelt meil külas ja me proovisime, kas saaks ehk ka tema loomuliku toidu peale tagasi viia ja lututamise lõpetada. Pisikiisu näitas meile trääsa ja oma ilusat karvutut selga ning leidis, et te võite, inimesed, ise ka midagi teha. Mina vaeva imemisega nägema igatahes ei hakka.  Hea märk see muidugi ei ole.

No olen eriline ja siis?

No olen eriline ja siis?

Meie eriline Keila Sfinks ei lase ennast karvutusest üldse mitte häirida.  Sööb, võtab juurde ja muutub järjest paljamaks.  Mõne päeva pärast saab uusi pilte.

Hea uudis allergikutele  karvutu kass ei kutsu esile allergiat :)

Hea uudis allergikutele
karvutu kass ei kutsu esile allergiat 🙂

No nii. Uudiseid on meil ka.

Oma koju läks pisike MUSTIKAS

Mustikas oma kodus

Mustikas oma kodus

Broneeritud on kõik Tibi lapsukesed- Tondu, Pisike ja Gonagal.  Nendel algas eriti pingeline aeg- kiiresti on vaja juurde võtta veel ca 70 grammi, siis ussitõrje ja vaktsineerimine. Kodud ootavad 🙂

Tšutšikarihha tulek

Telefonihelin: “Appii! Tillukesed kassipojad on emata!!!!”

Vastus: “Tooge, proovime!”

No ja eile õhtul nad siis saabusid. Kilpkonnavärvides  ja hallvalge titakene. Silmad peas, kuid tundub, et võrreldes arenguga kaalus kõvasti mahajäänud.  Hallvalgeke keeldus kategooriliselt emme tissi võtmast, aga pärast pikemat kemplemist imes pisike kilpkonnamustriga kassihakatis ennast emme tissi külge nagu vaakumiga – proovime.

Tšutšikarihha

Tšutšikarihha

Tita meenutab välisel vaatlusel  natuke nahkhiirt oma lõputult suurte silmadega ja üllatunud näoga, mis meenutab natuke taas tulnukat. Meenutuseks tasub otsida esimesi pilte rubriigist UFO.

Tšutšikarihha

Tšutšikarihha

Lisaks ebamaistele silmadele ja kõvale kisale vajas kassike ka haruldast nime ja selle ta sai- Tšutšikarihha, mis on tegelikult kunagi elanud ebamaise kiisu nimi, kes päästis rotipoegi  kui rotiema surma sai ning imetas neid oma lastega võidu- muuseas, kass oli super rotipüüdja, aga rotititad kasvatas suurteks ja väärikateks rottideks ( Tšaplina. Zoopargi kasvandikud)

Tšutšikarihha

Tšutšikarihha

Mis sellest pisikesest titest saab, ei ole muidugi veel üldsegi selge. Aktiivsust on küll. aga parajalt hädine vaatepilt. Seljalt on karvad triibuna puudu. Kindlasti ei ole  see kuri seen vaid pigem toitainete puudus, allergia või pärmiseen. Isu on samas lapsekesel hea ja kõht on suuuuur rohkest imetud emapiimast.  Kas talle elukest ka antakse, seda praegu veel kindlalt väita ei saa, aeg annab arutust

Tšutšikarihha

Tšutšikarihha

Igatahes, üks pisike nahkhiirt meenutav marslane meie hoiukodus  hetkel kasvab. Ootame ja loodame….

Tšutšikarihha

Tšutšikarihha

Kodule lähemale.

Täna tundus mulle, et Tibi lastel läheb juba emme piimabaari kuritarvitamiseks. Siiani sai neile etteantud kana ja hapukoort ja muudki, aga suurt vaimustust ma kohe mitte ei näinud. Täna ostsin siis hakkliha, kusjuures  ülimalt taist ja eksootilist- põdra ja looma hakkliha.  Panin selle  taldrikule ja vaadake ise, mis edasi toimuma hakkas:

Alguses ühekaupa

Alguses ühekaupa

Paar kerget nuusutamist ja siis läks lahti.  Kahe suupoolega sööstis Tondu  lihataldrikusse.  Panin teise  tita samuti taldriku juurde ja sobis samuti.

Mämm kui hea!!

Mämm kui hea!!

Ja kaks ilma kolmandata ei jäänud samuti 🙂

Anname valu punanahkadele!

Anname valu punanahkadele!

Oh seda ahnust! Ikka haaratakse suurem tükk kui suhu mahub, sest järsku ei jätku.  Hakkliha auras taldrikult hämmastava kiirusega ja kassipoegade keskkoht paisus nagu boamaol, kes värskelt on küüliku allakugustanud 🙂

Aga jube hea oli, pisikesed keelekesed maigutasid kohe pikka aega järele.

Lõpuks ometi anti süüa!!

Lõpuks ometi anti süüa!!

Tänase seisuga on meil broneeritud

TONDU – must, valge täpiga poiss.

Tondu

Tondu

ja PISIKE- süsimust tüdrukutirts.

Pisike

Pisike

Kodupakkumisi ootab prof Gonagal, kellest kasvab pikakarvaline iludus.  Nüüd on täiesti kindel, et  tema kasukas tuleb pikk või ülipikk.

Gonagal

Gonagal

Juba praegu on ta teistest oluliselt suurem oma puhvis karvaga ja tegelikult õige karvakasv tuleb alles  paari nädala pärast.

Hea isu ja rõõmus meel

Hea isu ja rõõmus meel

Nüüd siis algab tõeline kassipojaelu. Maadlemine, söömine ja esimesed katsed uurida, mida see emme seal kastis kraapimas käib.  Kõik see aga tähendab, et Tondu ja Pisikese jaoks hakkab kaugustest terendama oma kodu, kuhu nad kahekesi lähevad.

Siin me kolmekesi oleme!

Siin me kolmekesi oleme!