Posts Tagged ‘aidata’

Kõige suurem jõulusoov.

Ülehomme süütame oma teise jõuluküünla.  Lootused leida kodusid on kõrged. Seinest ilmus väga armas lugu FB lehel. Ehk ometigi õnnestub ka temal oodata jõuluvana oma isikliku kuuse all.  Rebida lahti kingipakk, kus on vahva pressitud naistenõgesest pall ja mõned  mänguhiired.  Tiiu istub iga päev mitu tundi süles, kus koos paitamisega õpime me koos ehtsat jõulusalmi: ” Olen julge ja armas inimesekass- nurr, nurr, nurr!”

Oma kodu ootamas

Oma kodu ootamas

Minul ja meil kõigil kassiabilistel süda muretseb ja kohe koledasti. Põhjusega. Vaadake meie Kassiabi kodulehte

http://www.kassiabi.ee/index.php?1021122710549150

Tänavu on juba koju saanud rohkem kiisusid kui viimastel aastatel.  Oleme õnnelikud, kuid…

Erinevalt munitsipaalse alluvusega hoiupaigast, toimib Kassiabi MTÜ ainult tänu  annetustele ning vabatahtlike tööle.  Lisaks, ühiskonnalt õigustatud hukkamõistu teeninud loomade eutanaasia ei tule meil kõne alla. No- kill kasside varjupaigas- MTÜ  Kassiabis viibivad loomad kuni kodu leidmiseni. Seine on näiteks meie hoole all olnud kolm aastat.  Juhtusid, kus veterinaar on raske haiguse tõttu ( vähk, krooniline neerupuudulikkus lõppfaasis, kaasasündinud ravimatu arengurike jm) soovitanud looma piinu lühendada, on aastas alla kümne.

Sajad ja sajad päästetud elud.  Kas see tegevus on odav?  Kaugeltki mitte.  Ühe, üldiselt füüsiliselt terve heade sotsiaalsete oskustega looma ettevalmistamine uude koju minekuks maksab kesmiselt 100 €. Ei ole võimalik!- arvate te ehk.  Arvutame. Vahend, mis  vabastab looma kõigist välis-ja siseparasiitidest pluss kõrvalestad ( ülimalt sage  probleem) maksab 10 €. Tõrjet tuleb teha minimaalselt kaks korda. Lisame siia vaktsinatsiooni, kiibi, steriliseerimise.  Oi, juba on rohkemgi. Sööki me ju veel ei arvestanud. Liivad?

See on juhul kui loom on terve.

Aga kui loom on haige või jääb stressis haigeks? Päästetud kassipojad, kes on äärmiselt nõrga tervisega?

Väike patsient

Väike patsient

Päevad ja ööd kliinikus statsionaarsel ravil.

Võitlus, mis ei tarvitse lõppeda õnnelikultRänkrasked ussitoksikoosid, mis vajavad kiiret tilkinfusiooni. Sajad ja sajad eurod, et anda nendele inimesest hüljatud loomadele õigus elule.  Ma mõtlen Spartacusele, kes praegu oma uues kodus rivistab üles suure koera, kasutab teda  ratsahobuse asemel ning lubab ennast siis armulikult puhtaks lakkuda.  Tema elu algas  kõikumisega elu ja surma piiril kliinikus- katk.  Kogu see õudus kestis pea kümme päeva- taas sajad ja sajad eurod.

Spartacus

Spartacus

Sotsialiseerimisel olevad kiisud, kes mitte ei sündinud kurjadena vaid kaotasid inimesse usu, kuna nad ta reetsid. Pikad kuud hoiukodude tööd ja hoolt, aga ka sööki, liiva, maiustusi, ravimeid jne.

Praegu on tekkinud sõge olukord. Inimese, kuulates esimest korda televisioonist, et Eestimaal on hoiupaiku, mis pigem meenutavad tapamajasid, sööstavad helistama MTÜ-de infotelefonidele.  Ma ei kujuta, kuidas meie  tublid kassiabilised praegu suudavad üldse telefonile vastata- liinid on punased. Tänavale visatud kassid, pojad, tiined emakiisud..

Me ju tahame aidata võimalikult paljusid neist!! Tahtmisest on aga vähe.  Ressursid sulavad nagu lumi märtsipäikese käes. Juhatus katkub peotäitega karvu peast ja peatselt  vajame me abikorras  pigem mitu kilo juuksevärvi, sest natuke kurblikult naljakas oleks kui  kogu meie 40 vabatahtlikku 15 kuni 70 eluaastani kõnniks ringi veetlevalt hõbehalli peaga 🙂  ehk enneaegselt murest halliks läinud.

Jõulude eel on paljudel kiisudel lootust leida endale päriskodu.  Hoiukodudes istuvad  kümned kiisud karantiinis ja ootavad, millal  kõik vajalikud protseduurid tehtud saaks.  Kümned konteineritega vabatahtlikud sibavad kliinikutesse, et viia loomad ravile, operatsioonile, vaktsineerima, kiipima.

Kallid inimesed! Praegu on imede aeg. Palun, palun tulge meile appi!! Kui sa armastad loomi ja plaanid olla natukenegi jõuluingliks, siis tule, palun, just praegu appi! Iga teie poolt annetatud euro läheb päästetud loomade raviks. Iga abikäsi toob lootust, et praegu tänaval kükitav hüljatud kiisu võiks jõulude ajal istuda päris, päris oma  kuusepuu all, soojas kodus oma pere keskel.

Palun, tee annetus:

Kassiabi MTÜ
a/a 221030561288, Swedbank

Reg nr: 80231564

IBAN: EE902200221030561288

(Liivalaia 8, 15040 Tallinn, Estonia), SWIFT – HABA EE 2X

Kassiabi Banner 2

Tasapisi paremuse poole

Tänase seisuga läks Memmemusi  oma vanasse hoiukodusse järelravile. Tema vajab eelkõige hästi ettevaatlikku nuumamist. Nii kui ikka on haige laps  väheke kapriisne. Sööb siis kui teda paitatakse või siis imetleva häälega kiidetakse. Grammid aga lisanduvad.  Positiivsed on uudise  ka Spartacusest, Täna pildusid tohtri silmad lausa sädemeid kui me kokku saime. Ta küsis: ” Mis sa arvad, kas kassipoeg  kes oma kausi juures uriseb ja teist ligi ei lase kui sööb, on kriitiliselt haige? Ei. Ma arvan sama ja seega on ka Spartacuse asjad paremuse poole liikuma hakanud. Ülehomme saab minu juurde koju. Eks vaatame siis, palju ta veel veeni süsti tahab ning kui kõik on korras, siis läheb temagi taastusravile kosuma.

Varsti on Spartacus jälle selline

Varsti on Spartacus jälle selline

Ka Printsi asjad ei ole teps mitte halvad.  Ka temal on suured lootused haigusest välja tulla. Ainult hetkel on veel tüsistuste oht. Ülehomme vaatame, kas saame ka tema haiglast koju tuua.

Tahan elada!!

Tahan elada!!

Lootused on igatahes kõrged!

 

Täna läks suurde kassikodusse Tibi. Ta oli minusse nii tugevasti kiindunud, et mul olid kohe südametunnistusepiinad. Nii inimeses kinni ja hella hingega kiisu ja ikka veel koduta.  Teha ei olnud midagi.  Puurist peavad välja pääsema Kati ja Freddy. Ka Fionna on  tänasest suures kassikodus.

Fionna oma uues Milano kasukas :)

Fionna oma uues Milano kasukas 🙂

Tema võttis asja pragmaatiliselt. Astus kohe toidukausi juurde ning haukas kõhutäie.  Tibi , vaesekene , jäi küll õnnetult maha. No kuidas on ometigi võimalik, et keegi nii suurepärast lohutajat, ravijat ning  kompanjoni ei taha??  Tunnen ennast reeturina 😦

Kodu! Tule mulle ruttu järele!!

Kodu! Tule mulle ruttu järele!!

Kaks ilma kolmandata ei jää e Dorean

Alles see oli kui hoiukodusse kirjutasid ennast sisse Seven ja Freddy – Lasnamäe leidlapsed. Mõne päeva pärast selgus, et keegi jäi sinna veel sellest perest maha. Ja nii ta siis tuligi, hõbehall tegelane, kes juba enne hoiukodusse saabumist sai nimeks Dorean.  Kolme arglikku kiisut ühte karantiinipuuri panna tähendab saada kaela suur hulk tigedikke ja see el lähe kohe üldsegi mitta. Sedapsi kolis Seven alla Kalma Kati juurde, kes oli juba vaktsiini saanud ja Dorean maabus oma plärtsuva vennaga ühte puuri.  Nad saavad muidugi ütlemata hästi läbi.

Freddy ja Dorean

Freddy ja Dorean

Tegelikult ei ole Dorean üldse kuri kassilaps ja pai talle  täitsa meeldib, aga mulle ei meeldi veel  üldse tema saba 🙂

No mis tema sabal siis viga on?? Asi selles, et kui kiisul on hea meel inimesega suhelda, siis saba tõuseb sirgelt ja  uhkelt kõrgele.  Siis võib olla kindel, et kassike naudib iga sinuga koosoldud hetke.  Doreanil on saba sügaval kõhu all, mis räägib selget keelt, et kiisu paaniliselt kardab. Täna  ma võtsin ette suure seeriasügamise ehk dialoogi Doreani sabaga 🙂

Freddy ja Dorean

Freddy ja Dorean

Ei ole selle vaese kassi elu teps mitte kerge. Psühhiaatrid nimetaksid seda isiksuse lõhestumiseks. Küll on hea, et inimesel saba pole, sest muidu saaks lugeda tema hingeelu nagu lahtisest raamatust.  Kassil on saba ja kõik tema läbielamised olid nagu peo peal. Alguses oli Doreani saba kramplikult kõhu all. Sügamise jätkudes hakkas see sealt väljatulema ning, oh pagan küll, üles tõusma. Kui lipp juba pooles vinnas, ehmatas vaene kassike ise hullupööra ära oma ühe kehaosa reetlikkuse peale ning  sabake vupsas sügavale kõhu alla tagasi.  Nii see  kordus ja kordus. Lõpuks oli vaene Dorean nii väsinud, et puges venna kaissu ja jäi magama.

Olen väsinud!!

Olen väsinud!!

Ju ta siis unes mõtleb edasi ja otsustab, mida ta sabaga ette võtma peab. Mina tema muret oluliselt kregemaks teha ei kavatse. Tegelikult on Doreani juba kodugi ootamas, aga sinna läheb veel veidi aega. Esiteks tuleb liha luudele kasvatada ja siis peab vaene loomalaps ikkagi ontoloogilistes küsimustes sabaga kompromissi saavutama 😀

Freddy on samuti kõhklustes. Enne oli tema seisukoht kindel- kõik inimesed on kaabakad- Tšuhh!!  Nüüd ta selles enam 100% veendunud ei ole.  Paitava käe võtab ta endiselt turtsudes vastu, aga ei mingit ” viska viit” 🙂

Tema saba hirmust ei räägi. Pigem ikka relvadega rahust.  Ometigi on edasiminek märgatav.  Praegugi vaatavad mind tõsiselt  50 cm kauguselt mõlema kassilapse uurivad silmad. No mis sa teed? Toidukauss on nii lähedal ja paganama head asja pani see kahejalgne sinna sisse.  Nii, et põhiküsimuseks elufilosoofias ei olegi: mis on primaarne -vaim või mateeria vaid hoopis, kas selle alatu inimsoo seas on mõnd elukat, keda saaks väike, hirmunud ja kibestunud kassilaps usaldada. Mõtleme veel 🙂

Uued kostilised

Koju läksid Positiiv ja Negatiiv. Koos hakkab neil olema väga tore lapsepõlv ning  oma perele saavad nad tegema ohtralt nalja oma vahenditu mänguga.  Garanteeritud on ka piisav hulk laste sigadusi, aga milline laps see ilma üles on kasvanud? Hoiukodu ei jäänud üldse mitte tühjaks. Vastupidi, muudkui pressib uksest ja aknast sisse.  Kust neid kassipoegi küll ei leita.  Ahastus tuleb peale. Nii on minulgi taas kolm lapsekest.

Esimesena saabus Kalma Kati- minu enda infotelefoni ” saak”. Nimelt sattus Kalamaja sauna keldrisse kassipoeg. Õieti oli neid vist kaks, aga ühega…. Kes seda teab, mis juhtus. Igatahes ei meeldinud  omanikule uus üürnik sauna kedris ja päästeoperatsiooni tulemusel said kassiabilised  keldrist kätte lõksuga ühe süsimusta tegelase.

Kalma Kati

Kalma Kati

Kati on ca kolme kuune, must kui öö. Tulles oli vaene kiisu surmani hirmunud. mitte tige vaid just hirmunud. Inimese eest oli ta valmis põgenema maailma otsa ehk puuri kitsastes tingimustes puuri lakke.  Kolm kuud on juba selline piiripealne aeg, kus sotsialiseerimine võtab rohkem aega, aga haarasin siis härjal sarvist ehk pehmest fliistekist ja alustasin paitamisega. Vaenekene, oli teine mul  fliisi sees kange nagu pulk. Tegelikult oli näha, et paitamine Katile meeldis,aga see käsi oli kole.

Olla või mitte olla??

Olla või mitte olla??

Tekkis siis mul mõte kasutada avatud käe tehnikat. Ega ma muidu poleks sellest midagi teadnud kui ei oleks õppekirjandusena kasutanud Jackson Galaxy õpetusi. Muuseas, kohustuslik vaatamine  igale kasside sotsialiseerimisega tegelevale vabatahtlikule.

http://animal.discovery.com/tv-shows/my-cat-from-hell/videos/my-cat-from-hell-jackson-galaxy-videos.htm

Selgub, et  sedapidi käsi tähendab kassile ähvardust:

Kassi jaoks ähvardav

Kassi jaoks ähvardav

Aga kuidas meie siis kasse võtame? Ikka niimoodi.  Eks nad lõpuks ikka harjuvad, aga ma ei kujutanud ette, et see võib kassi jaoks olla väga  agressiivne  võte.

Avatud käsi ei kutsu kassil esile hirmu vaid uudishimu

 

Avatud käsi

Avatud käsi

Panin siis peo peale tükikese grillkana ja viskasin puuri ette pikali, valmis  lamama seal terve pärastlõuna.  Aga ei olnud vaja. Mõne minuti pärast roomas sänikael ligi, pistis kana nahka  ja siis kukkus vastu kätt nühkima.   Ka praegu on väike taganemine nurka ja siis tormijooks  käele.

Aga pilte on temast väga raske saada. sest neiu tormab käte vahele ning tahab juba puurist välja, aga ei saa lasta, sest toas troonib Fionna, kes üldiselt teisi kasse ei salli.  Läbi puuri saavad nad täitsa hästi hakkama.

Fionna ja Kati

Fionna ja Kati

Igatahes on Katikene  saanud ussirohu, vaktsiini ning ka kiip on paigaldatud.  Mõned päevad veel ja meil on olemas  täielik paisõltlane. Kati tahab sügamist ja silitamist ja  ta ei  seisa jalgadelgi kui  kõvasti vastu kätt nühib.  Vangub nagu pajuvits tormituules.

Teised tulijad  olid kaks  kahe kuust kassilast. Saabusid just mõni päev tagasi.  Päästetud on nad Lasanmäelt.

Esimene – õrmn ja armas kassitüdruk Seven http://www.kassiabi.ee/index.php?1021122710575449

Seven mängib

Seven mängib

Alguses oli ta väheke kohkunud, kuid nüüd on  kosunud.  Puuriuksele just vastu ei torma, aga  pai talle meeldib ja nurrub kõvasti ka.

Seven

Seven

Üks silmake tahab veel nati rohtu ja kontidele tuleb liha kasvatada ning pikk karv  kammida, aga meil on olemas vahva pisike kassineiu, keda saab  broneerida.

Natuke tõsisem on lugu Freddy´ga. Poiss on kuri ja väga õnnetu.  Kahe kuuse kassipoja tsihh ja tsuhh ei ole muidugi probleem, mis  kestab  pikalt… loodetavasti.  Igatahes praegu  ta minuga kontakti ei otsi vaid lähenedes turtsub põlglikult.

Freddy

Freddy

Mängimine suurt ei huvita ja puuris kaebab ta üsna õnnetu häälega. Proovi sa ainult lohutada kui kohe tuleb vastuseks põlglik -TSUHH!  Aga ennegi oleme neid lohesid näinud, kes mõne aja pärast sulavad nagu mesi.

Freddy

Freddy

Freddy tahaks päris individuaalset  tegelemist ja lohutamist. Praegu ma kuulan vaid  kurvavõitu nuttu. Kiisu kaebab puuris kõva häälega rasket saatust.  Tahaks lohutada, aga  kuidas saab inimene lohutada kui kassipoiss lamab puuri võre ääres ning kutsub. Tundub, et ta hõikab pimedasse öösse: ” Emme! Emme!”.  Kassimmet mul sulle anda, pisike pilvelambuke, ei ole. Katsume tuttavaks saada ja siis läheb sinu elu oluliselt lõbusamaks.

Seven juba mängib, ei  kaeba  ning võtab  lõpmatult armasaid poose.

Juba oskan poseerida

Juba oskan poseerida

Hoiukodus ootab oma kodu pisike Kihh, kes on nii koduvalmis kui olla saab.  Ka Tibi Galojan on steriliseeritud ning tahab süles istuda oma perenaisel,  väga palju nurruda,  peaga nühkida ja maiustusi norida.

Positiiv ja Negatiiv- öised külalised

Ma ei ole varane uinuja ja  kell  22 ei ole  kindlasti mitte öö. Paljud lõokese tüüpi inimesed on sellajal aga sügavas unes, et tõusta kell 5 väljapuhanuna ja õnnelikene- prrrrr .  Ometigi kerkisid mu kulmud  koos prillidega otsmikule, kui  just sellel kellaajal helistas Reet. Minu meelest on ta ikka lõoke mis lõoke.

SOS- inimesed leidsid kesklinna tänavalt kaks kassipoega, pisikesed, abitud, keset sõiduteed- APPIIIIII !!!! Snape ja Peter olid just hoiukodust lahkunud ja Kõhh õppis edukalt korteriavarustega toimetulema ( muuseas, ta tuleb suurepäraselt toime ja on ülikõva nurruga miilistis ning minu kaisukass).  Puur on tühi, küll ühe teise pisikese jaoks, – tooge.  Siis saabus , ma ütleks, et lausa delegatsioon.  Olid need kassipoegadest tegelased alles endale päästjad valinud- TV3 töötajad 🙂 .

Palun, saage tuttavaks- Positiiv ja Negatiiv.

Positiiv ja Negatiiv

Positiiv ja Negatiiv

Ilmselt 6 nädalased kassitited.

Positiiv on valge poiss, teisest veidi suurem, ülimalt hea isuga ja  väga inimese sõber.  Eile oli nii näljas, et undas toidukausi juures  nagu mingi tõsine  džunglielukas. Tänaseks on aga selgeks saanud, et toitu on maa ja ilm ning lärmamiseks pole põhjust. Sülle tahaks ainult ja see paneb haledalt kisama.

Poisitiiv mängib

Poisitiiv mängib

Me mängime 🙂

Positiiv kasutab kasti

Positiiv kasutab kasti

Kasutame kasti 🙂   Kuigi karjume seal emmet appi, aga keda ei ole, seda ei ole.

Positiiv peseb

Positiiv peseb

Tegeleme hügieenitoimingutega ja üldse  olema aktiivsem pool.

Negatiiv- süsimust tüdruk.

Negatiiv- süüa või mitte süüa??

Negatiiv- süüa või mitte süüa??

Maadelda oskab temagi ja üldse tundub lihtsalt veidike mõtlikum tegelane olevat.

No mängime siis :)

No mängime siis 🙂

Ka tema kastiharjumused on laitmatud.

Oskan juba kastis käia. Vaata kui suur ma olen!!

Oskan juba kastis käia. Vaata kui suur ma olen!!

Seega, lastel algas karantiiniperiood.  Arvestades kui sõbralikud on pisikesed sellid, on selge, et järjekordselt on keegi kodused kassipojad tänavale tõstnud, et  esimesed autorattad  probleemi lahendaks.

Inimene, see kõlab uhkelt, ütles üks suur kirjanik. Minul tuleb selle lause peale kallale äge oksehäda.

Aga need kaks pisikest titte ei kaota oma elu Tallinna sõiduteel. Me teeme kõik, et nad kasvaksid üles suurepärasteke pereliikmeteks. VOT NII!!!

Kas ma võin natuke maailma uurida??

Kas ma võin natuke maailma uurida??

Infotelefoni Ameerika raudtee

Suvi teatavasti on puhkuste aeg.  Vaatamata iguliikuri vaimujõule peavad mingil ajal puhkama ka kassiabilised. Nii  saavad soovijad proovida ülesandeid, mida üldjuhul ei tule teha.  Infotelefon on meil tavaliselt  kasside peaingli Reeda käes ja vaevalt et ise seda lõiku proovimata on võimalik mõista, mida  sellele numbrile vastamine tähendab.  OK, mul oli võimalus proovida ja pärast seda  ma tõemeeli imetlen, kuidas on võimalik terve mõistuse juurde jääda ning  350 päeva aastas midagi nii rasket üle elada.  Murede ja probleemida  kohin algab pea esimestest minutitest.  Kell 8.10- ” Meie õuele on tulnud emakass, näljane. Meie ei saa endale jätta. Mis kell te järele tulete??” . Kell 8.40 ” Mele õues on viimasel nädalal pidevalt olnud noor ja väga näljane kiisu. Annan süüa. Kas te saaksite tulla ja talle uue kodu otsida?” . Pisikese vestluse käigus selgub, et kassileidja tahab meid ka aidata ning ravi toetada. Käivitub päästeoperatsioon.  Paar päeva hiljem õhtul. Mees on tööl. Istun oma endisele patsiendile sõna otseses mõttes pähe ja ta on nõus aitama. Hoiukodu on olemas.  Sõidame. Õnneks saab kassi leidja  kiisu kergelt konteinerisse. Õnnetu loomake nutab ja kaebab kogu sõiduaja haledalt. Kiisu saab puuri, õnnetu, ehmunud kuid sõbralik.  Üks telefonikõne, neli või viis tundi korraldamist ning närvipinget, kõik läks korda. Nii saabus Kassiabisse Kalev.

Kalev Linda tänavalt

Kalev Linda tänavalt

Kell 9,22 kõne ” Mis kellast teie kontor lahti tehakse? Saatke kassipüüdja. Meie ukse taga on hulkuv kass. Püüdke kinni. Mis tähendab, ei saa??  Ei, mina ei saa midagi teha. Pilte teha? Mis te nalja teete. No ma ei tea, mis siis saab, mees tuleb, eks ta viskab siis kassi  välja”.  Paar närvilist kõnet, kohe ei paista mingit kiiret varianti. Ohkad ja tirid mõned karvad peast, adrenaliinitase tõuseb päeva alguses sobivasse superkõrgesse konditsiooni.

Kell 13.32 kõne ühest Eestimaa lõbustuskohast. Kass on puuris  palava päikese käes, ei tilkagi juua ega varju. Lamab oma väljaheidete sees. Soovitus: kohe helistada Loomakaitse Seltsi. Ise kaevad samuti kiirelt telefoninumbrid välja ja igaks juhuks helistad ise ka. Lubavad vabatahtliku saata. Millal? Siis kui vabatahtlik töölt vabaneb.  Saadad selle kohta paar meili, süda taob, oled tige. Koos veepargi ja karusellidega lastele selline atraktsioon. Et susi neid võtaks!! Kell 13. 45 kõne kliinikust. Autoavariiohver- noor kass, reieluu murd. Leidja maksab operatsioonikulud. Vajab taastumiseks hoiukodu. Tagasihoidlikult jätab kliinik mainimata, et tegemist on tõelise  Kurjamiga.  Otsid, mingi  lootus on. Loodad, et ehk leitakse abi mõne muu  MTÜ käest. Nädal hiljem selgub, et ega ei leitud küll ja nii täidab su hoiupuuri mustvalge poiss, kes üldiselt on veendunud tänavakass. Hämmastav, mõnepäevane areng on olnud üllatav. temast te kuulete veel. Nimeks sai Mõhk.

Kell 14. 45 teade:” Kesk-Eestis on rõdul vastsündinud kassipojad ilma emata.”.  Autot meil nii kaugele  saata ei ole võimalik. Kas meil imetavat ema on?  On, kassiabiline andis just hommikul teada.  Helistad mitu korda. Lõpuks- OK, tooge ära. Taas helistad tagasi, loed kümme korda peale sõnad, et piima mitte anda, pigem vett või sooja glüloosilahust.  Ka see pere ei saa  vastsündinud tibusi Tallinnasse transportida. Veenad , veenad.  Lõpuks  kaupled välja, et pärast kella 18-t saab naaber tuua kassipojad Raplasse. Edasi?? Lappad taas mobiili  telefoniraamatu  läbi,  tundes piinlikkust, et kräunutad asjasse mittepuutuvaid inimesi ning  keerad nässu kellegi õhtupooliku. Lõpuks, hea  inimene, kes mitu korda meile on raskustes appi tõtanud on nõus.  K. 18. 10 -telefonikõne:  kassipojad sõidavad välja.  Kohe telefonikõne oma tuttavale ning teine auto kimab Tallinnast Raplasse.  Mees tuleb koju.  Istun arvutis ning saadan edasi  kaotatud kasside kuulutusi ülessepanekuks, saabunud on ka  mõned kodu uudised, ka need saadan edasi. Tuleb info. Minu tuttav võttis kassitited peale, neil ei ole soojenduskotti kaasas, tited jahtuvad maha!!!!. Kiiresti  termokotid  mikrolaineahju ja soojaks.  Pudelid vett täis, termolina korvi ümber, Sõidame vastu.  Masinad kohtuvad kusagil Tõdva  kandis. Pakime karjuvad kassibeebid  soojenduskottide vahele. Ühte neist on vares ninast nokkinud, tuleb verd.  Kas paraneb? Ei tea. Kell on 20.45. Auto peatub kassiabilise ukse juures.  Närviline kohtumine kassiemmega. See ei lähe üldsegi hästi,  Kassiabiline  alustab lutitamist ja jätkab iga kahe tunni järel pea nädal päeval ja öösel, kandes poegi tööl kaasas. Nädal aega söötmine iga 2 tunni järel. Siis tuleb Kohtla Järvelt kassiema sama suurte tittedega ja võtab  orvukesed oma tiiva alla. Vigastatud kassipojal on ninal defekt, osa kõhre on kadunud apla varese kõhtu. Pisike vajab hiljem rekontruktiivset operatsiooni ja kõhresiirdamist. Raha? Leidjatel ei ole raha. Meil?

Kohtla Järve kassiemme tited

Kohtla Järve kassiemme tited

Need on Kohtla Järve kassiemme oma pojad. Leidlapsed olid nii pisikesed, et neist pole veel piltigi.

Kell on 22. 30. Jõuame koju. Lappad märkmikku ja mõtled, mis jäi tegemata.  Meilbox´i sirvides selgub, et ühed pildid ei tule lahti ja ühed läksid saatimisel ” kaduma”.  Saadad uuesti. Kell on 23. 30. Toetad pea korraks laua peale ja avastad, et kell on 03.45. Kooberdad voodisse ja kuuled meest läbi une ütlevat: ” K—i kassid!”. Ohkad ja saadad häid mõtteid kosmosesse, et see oleks vaid uni.

Niimoodi see käib, päev päeva ja nädal nädala järel. Pidev koordineerimine: keegi tahab  suures kassikodus kassi näha.  Kes meilt on  sobival ajal kohal? Kes saab tulla?   Kogu see keerulne masinavärk on tegelikult Reeda õlgadel. Üks asi on vastata ja kogeda igal päeval ematsionaalset ameerika raudteed, aga palju raskem on see, et vaatamata  kodukale ja FB  lehele, on hämmastav hulk infoliinile helistajaid raudselt  veendunud, et meile makstakse kellegi (!???!)  poolt prisket pappi kogu selle tegevuse eest.  Rängem kui  planeerida järjekordset päästeoperatsiooni, on hoida sellist  vabatahtlike tööle ning annetustele baseeruvat MTÜ-d pankrotistumast.  Eks me ju sügaval südames kõik tahaksime  reageerida igale hädakutsele.  Noh, mul on see  veres. inimene helistab 112 ja saab selle kiirabi.

Taime tänava päästeoperatsioon

Taime tänava päästeoperatsioon

Päästeoperatsioon on keeruline, aga iga päästetud eluke vajab enne uude koju minemist  kirbu- ja ussitõrjet, kõrvalestade hävitamist, vaktsineerimist ja selleks kulub mitukümmned eurot. Tihti ei lähe asi sugugi nii hästi. Tekivad terviseprobleemid. Mäletate, Kihh, kes praegu, muuseas,  usinasti mu varvast närib ja on otsustanud mind varbast alates nahka pista 😀 ,  vajas mitmesaja  euro eest haiglaravi.  Suuremate kiisude puhul  steriliseerimine, kastreerimine.  Lõpuks selgub, et päästeoperatsioon on veel see kõige lihtsam, bensiiniraha, natuke toitu, raudsed närvid. Kümneid/sadu töötunde vabatahtlikutööd me Kassiabis rahasse ei arveta. Ma vaatan sügava lugupidamisega neid särasilmseid noori inimesi, kes tutipeo asemel toidavad kodus äbarikku kassipoega lutist  või  seisavad  kassipuuri ees ning kannavad korduvalt ette oma kaitsmisele minevat lõputööd, konteiner näpus tirivad Lasnamäel  turtsuvaid kassilapsi putka alt välja , saateks vaid kaaskodanike sõim.  Kui kerge on nii heledalt  ja ennastunustavalt põledes väsida.

Sakust päästetud kassipere

Sakust päästetud kassipere

Eks ongi ju väsitud ja vahel  veidi hiljem tagasi tuldud.  Kuid jutt pole seekord inimkapitalist. Üritades aidata võimalikult paljusid,  kipub ununema, et  sellise heategevusorganisatsiooni selja taga passib alati rahapuuduse kirves.   Aidata saab vaid nii palju õnnetuid, kuivõrd saame annetusi kiisude raviks.  Ei ole meil rikast  miljonärist onu ega riigi  kasvõi mõnesendilist toetust. Kuigi, üllatus. Tallinna linn on siiani aidanud Kassiabi  rentides meile kassikodu maja. Odav see lõbu just ei ole, aga mitmesajale kassile aastas  on see taevaväravaks, mis  avab nendele  tee uude koju.

http://kassiabituba2.wordpress.com/       http://tuba3kassid.blogspot.com/
Oma päriskodu  meie kassikodus ootamas

Oma päriskodu meie kassikodus ootamas

Iga nelja aasta järel  toimuvad meil   hirmu- ja õudusepäevad  kohalike omavalitsuste valimiste ajal.  Tallinnas on kümneid sotsialmajutusüksusi, varjupaiku ja öömajasid, kuid kassikodusid on vaid üks.  Kurvad kogemused on näidanud, et võimu vahetudes likvideeritakse mängleva kergusega tülikaid  sotsiaalmaju/ raharaiskajaid  nagu vahetatakse aluspükse.  Nii ei ole probleem kui  mõnel “uuel luual”  tekib idee lõpetada leping Kassiabiga nii umbes nädala või kahe  jooksul. Rääkimata otse, ehk aimavad nutikamad, mis siis juhtub,  Milline on tõenäolisus saada korraga 40 kassile kodu? Kes oleks valmis üürima oma elamispinna loomadele?  Mis siis saab? Kas selleks,  kahjuks võimalikuks stsenaariumiks,  peab rahaline puhver olema?

Mooses- karbiga kasskodu ukse taha jäetud kiisu

Mooses- karbiga kasskodu ukse taha jäetud kiisu

Me saame päästa ainult nii palju elukesi, kui meil on rahalisi vahendeid– annetusi.  Kes investeerib lastesse, eakatesse, töötutesse. Meie investeerime nendesse, kellel ei ole raha pangas, korterit  tagatiseks, kes ei käi valimas, kuid kes ei kasuta JOKK skeeme ega oma ämma kappe. Need on tegelased, kes kannatavad inimeste  hoolimatuse tõttu. Tihti on neil võimalik vaid vaikselt nälga ja parasiitidesse surra.

William, omenike poolt välismaale siirdumisel hüljatud kass

William, omenike poolt välismaale siirdumisel hüljatud kass

Me saame infoliinil rõõmsalt vastata: ” Tuleme!  Leiame teie murelapsele koha!”  vaid siis ja ainult siis kui meil on raha, et neile pakkuda meditsiinilist abi ja kvaliteetset sööki  Küll oleks hea kui välismaale rikkama elu peale läinud  kaasmaalased aitaksid meil  aidata. Küll oleks vahva kui erinevatesse ilmakaartesse laiali lennanud inimesed  tuleksid kokku, moodustaksid Kassiabi fänklubi  ja  aitaksid leida meie hoolealustele ka  teistes riikides uued kodud.  Iga euro on tähtis, iga uus kodu on tähtis.  Aga kõige tähtsam on paljude meie inimeste soe süda, mis on tihti peidetud kareda kooriku alla.  Sageli kostab kiunu, et aitavad seal kassirisusid, aga meil nälgivad lapsed. Tegelikult on nii, et need kes vinguvad, ei toeta ei lapsi ega loomi. Samastumisvõime ja empaatia on universaalsed ning ei tee vahet ega sorteeri abivajajaid. Kannatus tühjast kõhust ning hüljatusest  on kõikidel  olenditel üsna ühtmoodi valus, ainult mõned ei saa nutta, abi paluda ning neil ei tule ka pisaraid.  Kas see teeb  neljajalgse valu väiksemaks, et ta ei oiga ega saa sellest rääkida?

Aita meil aidata. Räägi oma lähedastele, jaga FB sõpradega. Iga  annetatud euro läheb vaid kiisude heaks.

Meie arvelduarve on:

Kassiabi MTÜ
a/a 221030561288, Swedbank

Reg nr: 80231564

IBAN: EE902200221030561288

Selle blogipostituse lõpus teatab Tšutšikariha Soomest, et ta elab rõõmsat ja vaimustavat kassielu. Hädine lutilaps ja vaevu surmast pääsenu on leidnud endale päikselise raja ja oma päriskodu.

Aitäh kingitud elu eest

Aitäh kingitud elu eest

Terviseprobleemid

No ei saa mina aru, mis selle Kihhikesega lahti on.  Jaanipühad said suhteliselt valutult mööda, aga õige asi temaga ikka ei ole.  Pisike nagu kirp, aga suure ja vägeva kõhuga, mis näeb välja nagu trumm. Kuna seda blogi loevad nii mõnedki algajad hoiukodud, siis võiks need mõtisklused  nii mõnelegi perele kasulikuks osutuda.  Pokkeris on mõttetera- kui midagi ei oska käia, siis käi pada. Arstinduses on üsna samasugune kild- kui inimesel, eriti alates keskeast, on ebamäärased kaebused ja analüüsid viitavad ka, et kõik ei ole korras, siis mõtle vähile. Kassipoegadega hoiukodul on täpselt samasugune rusikareegel- kui kassilaps jääb kasvus kängu ja kõht on suur nagu trumm, siis mõtle ussidele.  Mõtelda ju võib, aga probleem on ikka. Ussid hävitavad  sooltes toitained, muudavad looma nõrgaks ning paljunedes ka tapavad loomalapse, kuid ussirohi võib kutsuda esile raskekujulise ussitoksikoosi, mis tähendab tihti ka surmaga lõppevat tüsistust.  Selle põhjuseks on raskekujuline kõhulahtisus, oksendamine  ning veetustumine kui ravimi toimel lagunevad ussid  keha mürgitavad.  Nii  et- ussid tapavad, aga ka ussirohi võib tappa. Valik on sinu.  Sestap värisen iga kord kui olen dilemma ees, millal on õige aeg rohtu anda.  Kihhi puhul ei jäänud enam valikuid. Kõhulahtisusest saime just edukalt lahti, aga pisike kirp oli ikka nii niru kui niru.  Sülitasin siis paar päeva tagasi ja  rohutasin  mõlemad  lapsed- Kihhi ja Kõhhi ära.  Kaks päeva värisesin iga  tund ja ootasin halvimat. Esialgu tundus kõik minevat positiivselt. Kolmandal päeval oli mats käes. Kihh kuivas kokku nagu paber ja loomulikult, laupäeva õhtul 😦

Pisike Kihh

Pisike Kihh

Urgitsesin piskese tegelase puurist konteinerisse ja  asusin tegutsema. 30 ml Na Chl 0.9%  soojendatud lahust turjanaha alla.  Muuseas, protseduur, mida peaks valdama kõik kassipoegadele hoiukodu pakkuvad inimesed.  Veterinaarid teevad ka soojendamata lahuseid, kuid  soe lahus on neile tunduvalt parem ja kosutab kiiresti üles.   Vedelik on esimene ja primaarne abivahend. Edasi ravim kõhulahtisuse vastu. Synolux süstid  võiksid kasutusele tulla, kuid on ka tablett, mis mulle on viimasel ajal meeldima hakanud- Stomorgyl, mis sisaldab metronidasooli ja mõikab anaeroobsetele bakteritele, mis soolestikus  kõige sagedamini sigadusi korraldavad. Edasi vitamiinipasta- Nutri pus cat suukaudu ja lisaks sundsöötmine ja – jootmine.  Kui asi tõsine, siis võib  turjanaha alla teha ka Biodyl´i. Tingimata lisaks veel kas Pro colini kas pasta või pulbrina. Mitte paha ei ole ka EnteroFilus, mida saab doseerida suhu süstlaga.  Ja siis jääb üle vaid palveid lugeda ning iga paari tunni järel soojavee pudeleid täita, sest  esimene asi, mis käest ära läheb, on kassilapse kehatemperatuur.  Kui see aga alla 37 läheb, on asi kriitiline, sest loomakese seedimine enam ei toimi ning kaotame loomakese.  Kaks päeva ja ööd me niimoodi olemegi madistanud ja teatav edu on saabunud. Kihh  on täna oma vennakese kõrval puuris ning üritab mängida.  Koosoldud tunnid on pisikesest üksildasest närvipuntrast meelitanud välja suure laia nurru ning täna sain ma ka Kõhhi nurrunupu kätte. Muuseas, mõlemad on väga valjuhäälsed nurrujad.

Kahjuks ei ole Kihhi elu siiski väljaspool ohtu. Ikka  ripub üleval valus küsimus: miks on ta nii pisike ja hädine??   Vaja oleks uuringuid. Aga, jah.  Mul on mure.   Viimasel koosolekul selgus, et  rahalised seisud ei ole mitte  niisugused nagu  mõned aastad tagasi. Vaatamata sellele, et elu  nagu peaks  minema paremuse poole, on inimesed pigem vaesemad kui kunagi varem ja meie toetajateks on  tavaliselt need, kellel on soe süda ja mitte eriti pungil rahakott.  Need, kelle elujärg ( statistika järgi)  paraneb, ei tüki  palju loomadele mõtlema vaid ikka  sellest, kuidas naabrist parem olla.

Nii loodan ma ikka, et ehk saame Kihhi tervisehädadest üle, aga seda lootust hoian  valutava südamega.  Kihh ja Kõhh saavad niigi väga kalleid ravitoite ja ravimitest ma parem ei räägigi.   Vaatan, kuidas asi homme hommikul välja näeb ja siis  otsustan, mis saab edasi.

Kas sa tahaksid  Kihhi ja Kõhhi, kelle nimed  tunduvad pigem olema Nirr ja Nurr, aidata?

Sinu annetusest oleks suur abi, et Kihh saaks  vastuse oma tervisehädadele.

Kassiabi MTÜ
a/a 221030561288, Swedbank

Reg nr: 80231564

IBAN: EE902200221030561288

Märksõna: Kihh ja Kõhh

Fionna lapsed

Fionna lapsed saavad nüüd beebieast välja ja mul on mõned vahvad pildid mida jagada. Vaadake hoolega, ehk on siin teie kauaoodatud pereliige.

Peter Paan. Enam me ei kilju vaid vaatame  kahejalgset sügavtõsise pilguga ning pai meeldib ka.

Ma seisan harkisjalu ja uudistan maailma....

Ma seisan harkisjalu ja uudistan maailma….

Näeb välja nagu Gourmet reklaamnägu. Tegelikult ei tunne  Peter veel huvi mingi muu toidu vastu kui emme tiss. Kana ja hakklihaga sai meelitatud. Ei paku huvi.

See suur ja lai maailm..

See suur ja lai maailm..

Kõrvakesed hakkavad juba kikki minema ja esimesed maadlusmatšidki on peetud. Meie rida on sotsialiseerimine, sotsialiseerimine ja veel kord sotsialiseerimine.  Sügamine ja silitamine igatahes juba sobivad.

Uudishimu

Uudishimu

Professor Snape on aga juba kallikiisu, kes lausa nõuab silitamist. Hästi kohe ja võimalikult pikalt.

Mõtisklemas

Mõtisklemas

Musta kassi on üldiselt väga raske pildistada, aga mõned pildid lükkavad nunnumeetri  täiega põhja.  Snape teeb sellise näo pähe siis kui ma ta vennakesega tegelen. Huvitav, kas ta saab aru, et ma olen täiesti kaitsetu sellise pilgu ees 🙂

Vaikielu konservide korvis

Vaikielu konservide korvis

Vot sellised südametemurdjad on meil siis kasvamas.  Loovutamine ei saa olla enne Juuli lõppu, aga motivatsioonikirju võtan vastu jauba nüüd.

Emme pai

Emme pai

Ma räägin nüüd välja saladuse. Mäletate imekauneid kiisusid Sohvi, Muhvi ja Puhvi.  Täna selgus, et kõige kaunim neist kolmest ei ole enam broneeritud ja otsib kodu. See on ehtne näitusekiisu. Kuraator olen mina, aga hoiukodus on tal teises kohas.

Ainult väljavalitutele

Ainult väljavalitutele

Ta on natuke kasvanud, kuid ongi kolmest kõige pisem ning nagu tulesäde. Teised läksid oma päriskoju.

Meie lapsed lastekaitse päeval.

Kuna on lastekaitse päev, siis otsustasin täna üles riputada portsu titepilte.  Ega ometigi pole  määratletud, et 1 juuni  tähistab vaid inimlaste päeva.

Peter Paan´i ja Prof Snape´i  silmad lähevad lahti. natuke vesisiniseid  killukesi on laugude vahelt näha.  Aga on nad pisikesed kisakõrid ja Fionna sai minu pildistamise  peale puuris täitsa pahaseks, urises lausa.

Prof Snape karjub appi

Prof Snape karjub appi

Ma ei tahtnud kassiemmet  pikalt pahandada. Küll  mõne aja pärast tulevad vahvamad pildid

Peter Paan on pahane

Peter Paan on pahane

Peter Paan´l  on tegelikult ka natuke silmad lahti, aga välgu peale pani ta need muidugi kinni.

Uhke emme

Uhke emme

Wonder on kasvanud imekauniks kassilapseks.  Vaktsiin ja kiip on käes. Oleks nüüd vaid kodu ka paistmas, aga veel ei ole.  Pärast vaktsineerimist  käis meil kerge kõhuhäda üle, mis on tablettidega korda tehtud.

Mängime

Mängime

Wonder on koos Tšutšiga vabapidamisel ja õpib korterikassi elu.

Emme hoole all

Emme hoole all

Tibi koolitseb hellalt ikka marakrattide eest ja valvab, et kõik oleks korras. Kuri ta aga enam teiste kiisude peale ei ole.

Portree

Portree

Täna panime Wonderi turnimispuu peale harjutama ja võib ütelda, et väga hästi tuli meil välja.

Turnimispuul

Turnimispuul

Ma mõtlen ikka sellele imele, et raske haiguse läbiteinud kassiemme  andis elu nii kaunile lapsele, kes näeb välja nagu piltpostkaardi modell.

Huvi botaanika vastu

Huvi botaanika vastu

Seega, üks südametemurdja on täitsa saadaval. Pikakarvaline on ta ka ja kammimisega oleme me juba tuttav.

Vii mind endale pereliikmeks

Vii mind endale pereliikmeks

Tšutšikarihha kasvab nagu seeneke. Ta on täiesti eriline loomake. Ainult inimese süles ta vist istukski.

Vot selline olen

Vot selline olen

Ta naudib täiega pildistamist, isegi poseerib naudinguga. Iga pilt on kaunis.

Vaikielu murtud südamega

Vaikielu murtud südamega

Luban uuele kodule, et 15 minutiga keerab ta oma pehme käpa ümber ka kõige kangema inimlooma. Nurrudes sülle, õla peale, kaissu.  Sügavsoe pilk ainiti inimese silmadesse kiindunud.  Kujutan ette, millene itk siis algab, kui tema oma päriskoju saab.  Mul on siin üks nutunaine peres olemas ja  arvestades neid trikke, mida Tšutši  praegu teeb, tuleb vist  kodutehnikat vahetada ja vett imev tolmuimeja hankida 🙂

Lilleke väljal

Lilleke väljal

Pikalt me mürada muidugi ei jaksa ja kui diivanil magama jääb, siis ikka vaimustavalt kaunis poosis.

Magus lapseuni

Magus lapseuni

Wonderil ja Tšutsil on 2 nädalat vanusevahe ja ometigi saavad nad väga hästi omavahel hakkama ning mis kõige naljakam, Tibi on suutnud üleskasvatada  kolm generatsiooni tittesid, tema päris lapsed on juba uutes kodudes.  Ka Gonagal saab uues kodus hästi hakkama, kuigi  tegi elukoha vahetusega läbi  väikesed kõhukorratused.  Eks me ootame kannatlikult lastest pilte, et neid siis Tibile näidata ja ise nautida.

Tibi taastub emarollist ning läheb peagi operatsioonile. Praegu on ta aga äärmiselt lillelises meeleolus ja pakub oma võlusid meie püsiasukale Pantrile, kes on  neiu pealetükkivusest tõsiselt häiritud ja poeb minu juurde sülle kaebama. Tema  näugumine kõlab tõlkes vist nii: ” Emme, korista see hull eit minu lähedusest ära. Täisa hukkas need tänapäeva naised!!”

Kas on siin mõni mees?????

Kas on siin mõni mees?????

Järgmisel nädalal lahendame selle Tibikese mure ära, mis ta alandab ennast Pantri ees, niikuinii  jääb ilma 😀

No aita ometi hädast välja, mühakas, selline!!

No aita ometi hädast välja, mühakas, selline!!

Ja lõpuks paar pilti paisõltlasest Seinest, kellel on tõesti aeg minna oma päriskoju.

Palun kiiresti pai

Palun kiiresti pai

Ja veel pai, ja hästi palju!!

Ma teen sulle ka pai!

Ma teen sulle ka pai!

Ja tänu Seine suurele paivajadusele on meie karv ka nüüd kammitud, sest poes müüakse kindakujulist harja, mille saab kätta panna ja sellega pai teha.  Ja see meie Seinekesele meeldib. Me oleme nüüd nii kaunis neiu.

Ei mingeid pusasid enam

Ei mingeid pusasid enam

Ustav turvanaine on Seine ka. Ta ei lahku minutikski jala juurest kui ringi kõnnin.  Lisaks elab ta sees üks roheline ja kollaste silmadega uss- armukadeduse uss.  No ei tohi keegi tulla pai saama kui tema parajasti ärkvel on. Mina tahan pai- mina Seine I Suur lisanimega Päikese.  Sa oled ainult minu oma!!

Mina olen ilus ja sina oled minu oma. Selge??

Mina olen ilus ja sina oled minu oma. Selge??

Alles  Seine oma armukadeduse reha otsa  astus. Meil käis hoiukodus loomatohter vaktsineerimas.  Seinel oli samuti aeg ümber ja sutsakas  vaja kätte saada.  Tema teab aga täpselt, mis  külaline see selline on ja mida ta teha plaanib.  Nii kui tohter süstlaga tuppa astus, oli Seine kadunud nagu vits vette.  Mõned pereliikmed arvasid juba, et algab üldsegi mitte lõbus kassijaht, aga enne  tegime teise nõksu.  Ma hõikasin Pantri diivanile ja hakkasin silitama. Ei läinud 3 minutitki, kui Seine oli juba diivanil ja hakkas Pantut minema puksima.

Portree

Portree

Ei mingit jahti, võtsin hellalt Seine käte vahele, tohter hüppas ligi ja ja süst oligi tehtud.  Seine oli  5 minutit pahane ja andis siis andeks, sest ega tal valikut ei olnud- teised kassid said sel ajal ohtralt pai 😀

Õhtu on käes. Meie kõik, ka Franceska, kes täna keeldus kategooriliselt  fotosessioonist, soovime oma lugejatele ilusat suve algust ja kohtume varsti taas.

Kaunist suve!

Kaunist suve!

Fionna ja tema raske elu

Tuleb pikk ja vaevaline lugu, aga tundub, et õnneliku lõpuga.

Muuga elanikud panid tähele, et kaunis, sõbralik ja pikakarvaline kiisu  hulgub koduta ringi ja palusid Kassiabi appi. Fionna on erakordselt sõbralik ning inimest usaldav, aga juba päästmisel sai selgeks, et kiisuemme on lai nagu aam. Kliinik kinnitas, kõhus on palju poegi ja ultraheli näitas, et need on täiesti sündimisvalmis. Juba siis  üteldi, et vaid rinnanäärmed ei ole veel sünnituseks valmis ja ehk läheb nädalake veel. Täiesti väljakantud tiinus, mis saab edasi?  Kas päästa vaid kassiema või üritada päästa kogu pere?  Ema elu päästmine oleks olnud ratsionaalne, aga  mina olen ju selline puudega elukas, kes ei käitu tihti mõistusepäraselt ning tõmban sellega kaela hädasid rohkem kui vaja. Ilmselt see kruss iseloomus kassiemme elukese ka päästab ( kui päästab).  Ühe kohutavalt olulise kogemuse annab ka, mida teiega jagada.

Niisiis saabus mai alguses minu juurde kassiemme Fionna, enamvähem kuubikujuline ja palja kõhualusega, ultraheli jaoks oli vaja olnud kõht paljaks ajada.

Fionna

Fionna

Kiisu käitus inimesega nagu tüüpiline ärahellitatud ja nunnutatud kodukass, aga tarvitses tal mõnd kassi näha kui vallandus hüsteeriline raevupuhang. Nii katsin puuri hoolega kinni ning pihustasin katte alla pidevalt Feliway aerosooli. Tuba oli feromoonidest nii paks, et hakka või ise kassina nurruma.  Ometigi, iga väikseim kassipoja liigutus alumises puuris ja vaene Fionna kriiskas üle terve  seitsmakordse maja.  Vaeseke lõõtsutas pärast suurest stressist ning tegi mulle omajagu muret. Nädala jooksul suur stress lahenes ja ma ootasin, ootasid ka teised kassiabilised.  Kõht paisus, Fionna sõi  hea isuga, aga ei midagi. Ja siis hakkas peale.  Järsult tekkisid  tugevad emaka kokkutõmbed, kiisu nuttis lausa nende käes- veetsime mitu tundi ning kui minu närvid olid juba läbi nagu politseikoeral, keeras Fionna ennast külili ja jäi õndsalt magama.  Ok, valehäire, sellist asja olen ma näinud ja mitte ainult üks kord. Ettevalmistavad  tuhud  on seisundi nimi.

Fionna

Fionna

Kiisu oli ilmselt elanud talvel õues ja kogu tema paks kasukas tuli suurte kahludena  seljast maha, mattes puuri ja kogu ümbruse paksudesse karvatortidesse.  Valehäired kordusid ja  kordusid, läksid aina pikemaks. Kassiemme lõõtsutas, lakkus ja…… siis  jõi asjalikult kausi tühjaks, sõi peale Hills´i  Kittenit ja keeras magama.  Ühel  hommikul oli asi nii selge, saba oli eemal, kiisu lakkus ja punnitas. Jätsin  puuri juurde valvesse noore ämmaemanda, kes mulle tunnike hiljem kilkas: ” No nüüd hakkavad tulema!!” . Mina, loll, kilkasin ka ja taas tüng. Vaat see ei meeldinud mulle kohe enam mitte üks raas. Lisasin toidule kõikvõimalikke kalaõlisid, mis annavad normaalsele sünnitusele vajalikke prekursoraineid. Lõpuks, paar päeva tagasi hakkas vaene Fionna punnima.  Karjus ja punnis. Suure vaeva peale väljus  esimene  sinise ninakesega triibik. Masseerisin, näpistasin ja lõpuks tuli vaevaline kiiks. Meeletult suur titt.  Kehvake ta oli, sinine ja hommikuks oli surmaingel ta minema kandnud. Isegi minusugusele  loomaarstiteaduses lollile oli selge, et tegemist oli üsasisese lämbumisega.  Pikkade vahedega tuli veel neli- tumehall ning triibikud ja siis vaikus. Fionna nägi täitsa valesti välja- ühelt kehapoolelt auklik, teiselt punnis. Hommikul oli tal lisaks veel palavik. Vastsündinud otsisid tisse ja lõugasid näljast. Veetsin kauni öö Tibit pikali murdes ning tittesid tema alla surudes.

Hommikul ei olnud enam aega. Kamp konteinerisse ja kliiniku poole.  Teel veel helistasin, et me nüüd tuleme.  Ja siis läks kiireks- ultraheli, röögatus- TOONID LÄHEVAD ja narkoos.  Assistentidega on suvel ikka kitsas ja ma olin  abiliseks  piisavalt  kvalifitseeritud. Põll ette, kindad kätte.
Muusas, günekoloogi kõrget taset näitab kiirus, mille jooksul ta suudab pojad kõhust kätte saada, sest narkoosiaine mõjub  loodetele samamoodi kui emale ja mida pikem on nende viibimine emakas, seda halvemini asi lõpeb.  Kõrgprof  günekoloog saab tite kõhust kätte pea minutiga ja nüüd nägin ma samasugust kiirust. Teine emaka sarv oli täis, hetke pärast lamas kandikul kolm musta peaaegu elutut keha. Lootekott ümbert ära, suu ja nina  limast puhtaks ja siis me hõõrusime, näpistasime, raputasime ja hõõrusime taas.  5-6 minutiga tulid esimesed kiuksatused ning siis kile titekisa.  Nad jäävad elama. Kogu see titekari oli rängalt ülekantud.  Suuremad vastsündinud kaalusid 145 grammi ( normaalne ca 100 g), väiksemad 132 g.  Põhjus oli tohtril samuti teada- kiisu on saanud oma elus tiinust vältivaid hormoone.  Neid samu, mida nii meelsasti oma lemmikule süstitakse või sissesöödetakse, et kassikene saaks ikka seksirõõme nautida, kuid ilma tagajärgedeta.  Õnnetuseks ei ole tagajärgedeks ainult mädaemakas vaid see, et kass ei ole võimeline poegima. See aga tähendab, et kui loom hüljatakse kannab ta lapsi nii kaua kui hukkub ja lapsed koos temaga.
Fionna poegadega

Fionna poegadega

Kui õnnetu kassiema aga mingi imevalemiga ikka tema jaoks elevandimõõtudega looted ilmale toob, avaldub teine jama- piimanäärmed ei arene normaalselt ning lapsed surevad nälga.  Tüsistused nagu kasvajad piimanäärmes paneme ka juurde kui üks kõrgeim riskifaktor ja need kasvajad ei ole kunagi healoomulised vaid väga halvaloomulised ning kiiresti metastasaeeruvad ning  tapvad.

Kokku saame surmava kompoti. Armastatud pereliikme tiinust hoitakse ära hormoonidega ja siis muutub see pereliige ülearuseks ning, hopsti, minema.  Inimese poolt ärarikutud hormoonitasemaga loom hulgub, tiinestub…  Ja siis – oli loom, oli probleem, pole looma, pole probleemi.  Paneme looma kannatused ka lisaks ja saame taas  loomaliigi Homo Sapiensi “halastava” larhvi.

Fionna saab ravi ja taastub praegu üliraskest operatsioonist.  Piimanäärmed on pisikesed ja seda suurt peret ta toita ei oleks mingil juhul saanud. Kaks ülemist tissi on veel kahtlased, nisad sissetõmbunud ja neid tuleb pidevalt jälgida, et tabada kui asi kurjaks pöördub. Õnneks  sünnitas Sakus nooruke kassiema  ainult kaks poega ja ühe pojaga on väga pahasti.  Karta on, et kiisukese elu ei ole võimalik päästa. Tema võttis neli Fionna lapsukest oma hoole alla.

Saku Küllike oma pojaga

Cecilia oma pojaga

Nende eluke on nüüd väljaspool ohtu.  Fionnale jäi kasvatada kaks tibu.  Praegu on eluküsimus, kas nad suudavad emme elu päästa ja piimanäärmed tööle saada.

Peter Paan

Peter Paan

Triibuline kassipoiss Peter Paan kaalub 3 päevasena 150 grammi, mis on praktiliselt 10 päevase lapse kaal. Võiks ju arvata, et kena, sündis hiljem, ongi tugevam. Ei, ei ole. Ülekandmine suurendab kriitiliselt üsasisese lämbuse ohtu. Pealegi muutub  lapse aju ülekandmise korral hapnikuvaegusele oluliselt tundlikumaks.  Praegu pole viga, aga kuidas asi edasi läheb. ei ole sugugi teada.

Prof Snape

Prof Snape

Professor Snape on veidi väiksem, kuid samuti momendil aktiivne. Päris must ta vist ei ole, kõhu all helendab ikka triipu.  Kuna kiisukeste kasvamine  suurteks kiisudeks on veel suure küsimärgi all, siis  esialgu nende pilte suurde kataloogi ei julgegi panna.  Eks vaatame, mis saama hakkab. Tibi erilist vaimustust asendusemana üles näitama ei hakka, aga esialgu kaalume tibusid ja vaatame, mis toimuma hakkab.

Kivine ja konarlik tee kassiks saamisel

Kivine ja konarlik tee kassiks saamisel

Kassiemme Cecilia kaitsva tiiva alla said Fionna lapsed:
Hall poiss – Sidrun.
Triibuline poiss -Raimond.
Must poiss – Mefistofeles.
Triibuline tüdruk – Karamell.
Must tüdruk – Rosin.

Nende pilte saate peagi näha Kassiabi kodulehelt.

Niisugune raske lugu sai. Fionna tegi läbi üliraske operatsiooni ja saab hetkel ravi.  Paraku, ei maksa selle eest mitte haigekassa.  Oht on , et ta võib vajada teistki  lõikust.

Kui keegi tunneb, et see vapper kassipere  ning nende tulevik  neid puudutab, siis järsku saate meid aidata kiisupere ravikulusid katta?

Tule, palun, Fionna perele vaderiks.

Kassiabi arveldusarve on:

Kassiabi MTÜ
a/a 221030561288, Swedbank

Reg nr: 80231564

IBAN: EE902200221030561288

Märgusõna: Fionna pere

Fionna pere

Fionna pere