Mustakivi turuvarblased

Tere jälle! Mõnda aega  saab kesklinna hoiukodu teha oma vabatahtlikutööd Eestimaal.  Tervis vedas natuke alt ja nüüd ei jää muud üle kui ravimeid võtta ja järgida ettekirjutust- ei mingit stressi. Ja milline tegevus toob kaasa kõige enam positiivset emotsiooni? Õige, kiisud. On ju kassipoegade hooaeg.  Mõned koolitused nendele kes tõesti tahaksid esmaabi õppida võiks ka teha, aga rõõmurullid koduses majapidamises on parim mis selles natuke sandis situatsioonis teha saab. Seega, kassisõbrad, kõrvad kikki, meil on palju positiivseid uudiseid.

Lasnamäe turg on üks huvitav piirkond kus loomapidamine meenutab  möödunud sajandi seistsmekümnendaid ja seega tuleb  igal aastal Kassiabile hoolealuseid Lasnamäe turult. Nii maandusid pisikesed triibikud kõrval paiknevasse Mustakivi loomakliinikusse, kus praktiseerib suurte teadmistega ning väga sooja südamega dr Larissa.  Igatahes  vajas meie ühingu  üks võtmetohtritest abi, sest Lasnamäe turult toodi kliinikusse neli karvapalli, viies oli juba oma lõpu leidnud autorataste all. Tited on pisikesed, vaebalt neljanädalased ning polnud ka üldse kindel kas nad süüa mõistavad. Kassiema taas kinni püüda ei õnnestu, sest turunaised on kindlalt veendunud, et talle meeldib poegida ja elumõnudest osa saada  😦

Nii, maabusid siis neli sagriskarvalist titte kesklinna hoiukodusse , kus neid sööma tuleb õpetada. Õnneks  ei vajanud lapsed eriti lutitamist ja näitasid et söömine on tõesti see tegevus, mis toidab.  No ja siis saabus minu tütar koos saatjaskonnaga täis meelekindlust neljast kassititest kassid kasvatada.  Mõned päevad on möödas ja  titad söövad ning hommikused kaalumised näitavad, et igapäevane kaalutõus on ca 20 g, kastisisu on laitmatu ning elurõõmu  jagub. Saame siis tuttavaks.

Kollase  paelaga märgistatud KARMEN- modellikallduvusega tüdrukutirts, suur rändur ning kaamera sõber.

Karmen

Ise teab ta täpselt, et on nii nunnu kui üldse olla võib ja demonstreerib seda  kõigile. Sotsialiseerimist ei vaja, kõik on olemas ja kaalu 550 g.

Karmen

Vajab vaid kasvamist ning seejärel parasiiditõrjet. Silmad on meil puhtad ja mängulusti jagub mitme eest.

Suur väljakutse- pepu peab puhtaks saama

Kõige rohkem oleks praegu emmet vaja, et saaks  oma pepu kuidagi puhtaks, aga me õpime ja tasapisi tuleme ka toime strateegiliselt olulise tegevusega.  Nii nagu inimlastel, vajavad  igapäevatalitused ka loomalasteel õppimist.

Karmen

Rohelise paelaga märgistatud NIHVERDIS. On sellel plikal alles suur reisimisvajadus. Kõik vajab avastamist, käpaga katsumist, ronimist.  Tegemist on nii palju, et kaamerasilm ei jõua järele.

Nihverdis

Tundub et tuleb pikema karvaga suur mängulõvi.  Kuhu saaks ronida? Mida avastada?  Kohe kiiresti!

Ühe peo kass 🙂

Pai meeldib ka väga, sügamisest rääkimata. Nii et sotsialiseerimist ei vaja- kõik on olemas, Kaal 545 g.

Palun pai!

Paitamise ajal püsin Nihverdis isegi paigal.

Ilma paelata- TILLU, kõige pisem  kassilaps, aga söögiisu on väga hea ning  Tillu on kindlalr veendunud, et  kasvab kiiresti oma õdedele järele.

Tillu

Natuke tumedam  pisikiisu, kelles rohkem naiselikke nõkse kui teistel kolme peale- nunnude pooside võtmisega.  Süles on inimese tähelepanu võitmine käkitegu. Proovib ka nurruda, varsti murrab kahejalgsete südameid nagu loogu.

Pall- vaatame kas veereb.

Kaalu oli eile hommikul 460 g ja see tõuseb igati korralikult.  Maadluses kipub Pisike veel teistel allajääma, aga  kõikvõimalikud veerevad objektid on  vahvad.

Sülle!!!

Oranži paelaga pikema karvaga- KÄÄKS.  Kaalu pea 500 g.  Manipuleerimise meister. kes kasutab inimese tähelepanu võitmiseks oma häält.  Kui ei saa mida tahab, siis päästab valla ehtturuliku kisa, mille peale peab kohe tähelepanu saama, sest kaua sa seda lihast ning luust läbikiäivat sõimu ikka kannatada jaksad 🙂

Kääks

Tarvitseb vaid tuppa astuda kui Kääks lööb registrid lahti ja esimene, kellega tegelma hakatakse on seega loomulikult Kääks.

Kääks lammutab toidutopsi

Miski ei takista uurimast kõike mis veereb või mida saaks hambaga katsuda. Kutsub pidevalt õdesid maadlusele ning näitab üles erakordset visadust  ronimisel. Väike kukkumine ei saa ju mingil määral seiklushimu vähendada. Kui aga inimesel tekib hull tahtmine teda mõnest  ohtlikumast paigast minema tõsta, siis vallandub vägev kisa, mis saab aga süles otsa.

Aga siin olen ma rahul!

Vot sellised tegelased siis. Koju minekuga läheb veel aega, aga broneerida saab küll.  Seni kasvatame turuvarblastest natuke suuremad  nurrmootorid.

 

Lõpuks ometi! Imekiisud ootavad kodusid.

Neli päästetud kassipoega Keila Joalt. Katk, mis viis kaasa ühe vennakese. Võitlus elu ja surma peale. Magamata ööd, hirm ning pisarad. Kõik see on minevik. Meie kolm trubaduuri ootavad kuninglikke kodusid. Täna läks viimane ussirohi ning nüüd on ees vaid kiip ja vaktsineerimine.  Millised nad siis nüüd on, need meie imelapsed?

Palun;

MEMMEMUSI-

Memmemusi

Haiguse kõrgperioodis kaalus ta 320 grammi. Nüüd on ta aga niisugune imekiisu. Ta on nii tüdruku näoga ning maneeridega, et keel ei paindu vahel poiss ütlema, aga sabaalune räägib kindlalt ja eksimatult et poiss mis poiss. Ta koosneks nagu maasikavahust, šokolaadist ning tordist. Hell, kõiki inimesi usaldav ja armastav olend. Kõigile ronib sülle, nurrub, miilustab, hellitab.

Memmemusi

Memmemusit on võimatu mitte armastada. Isegi hoiukodu pärisasukad on ta omaks võtnud, hellitavad ning kallistavad. Ööd veedab Memmemusi perenaise kaela peal ning laulab talle nurrulaulu.  Kuna ta narruseni usaldab kõiki inimesi, siis peaks ta kindlasti jääma tubaseks kiisuks, sest inimeste julmuse eest ta ennast kaitsta ei oska.  Memmemusi maailmas on ainult head ja väga head olendid.

Kas sa rääkisid minuga??

Kuna Memmemusi tegi kõige raskemalt läbi katku, siis vajab ta  valitud toitu ja hästi palju armastust. Mängusõbrast kiisu sobib talle ka ülimalt hästi, aga kiisu peab olema kindlasti 2 korda vaktsineeritud.

SPARTACUS-  tulevane näitusekass. Hõbehall, kergelt sinaka jumega kiisupoiss.

Spartacus

Jälgib sind pool tundi natuke eemalt ja siis tuleb sõprust sõlmima.  Igale poole tema jõuab, krutskeid täis ja silmad piiluvad sädemeid. Ööd magab perenaise kaisus. Nurr kajab naabriteni.

Mänguhoos

Täielik  musikass ja inimlemb. Saab suurepäraselt läbi  teiste kassidega, aga inimenene on ikka kõige kallim.  Ka tema vajab esialgu hästi hoolikat söötmist, kuna tegi katku ajal läbi kerge verejooksu seedetraktist.  Praegu on absoluutselt terve, mida kinnitab ka tema sätendav kasukas.

Uudishimulik Spartacus

Spartacust jätkub igale poole, uudishimu on eht kassipojalik.   Loomulikult ei ole tal midagi tõukassiga tegemist, aga kasuka värv on nii Vene Sinine kui olla saab.  Tema võiks edaspidi  kassinäitustel  korjata medaleid nagu rabiseb. Selleks tuleks muidugi kiisuga palju tegeleda ehk lihtsalt mängida.

PRINTS- Võikollane ja koorevalge kergelt tabbymustriga kassipoiss.

Prints

Ka tema on selline sell, et piilub sind pool tundi nurgast ja siis tuleb tere ütlema. Veel poole tunni pärast ripub sul kaelas 🙂  . Kõige suurem mõmmik kolmest.  Asjalik maadeavastaja, krutskimeister on lõpmatult heatahtlik tegelane.  Jumaldab kaisus magamist ja paitamist. Õhtul ja öösel kipub  perenainaine voodis ägama  kolme kassipoja raskuse all 😀

Koos inimesega

Ka üsna võõra inimesega sobib niiviisi kaelakuti koos olla. Printsile meeldib väga koos  vendadega mängida ja nii võiks teda oodata  uues kodus üks tore ja vaktsineeritud sõber. Inimesest sõber peab aga väga suur kassisõber olema- ikkagi Prints.

Prints

Kodupakkujad! Vaadake palun seda viimast pilti. Selles on nii palju looma usaldust ja armastust tema perenaise vastu. Siirast tänu elu päästmise eest.  Kas sa suudad pakkuda neile, tähelastele, kes pääsesid kõige surmavama haiguse haardest eluga, kodu, kus nad saaksid õnnelikult elada koos sinuga pika kassielu? Kui jah,  siis kirjuta meile.

Sa oled mulle kallis, inimene!

 

Tasapisi paremuse poole

Tänase seisuga läks Memmemusi  oma vanasse hoiukodusse järelravile. Tema vajab eelkõige hästi ettevaatlikku nuumamist. Nii kui ikka on haige laps  väheke kapriisne. Sööb siis kui teda paitatakse või siis imetleva häälega kiidetakse. Grammid aga lisanduvad.  Positiivsed on uudise  ka Spartacusest, Täna pildusid tohtri silmad lausa sädemeid kui me kokku saime. Ta küsis: ” Mis sa arvad, kas kassipoeg  kes oma kausi juures uriseb ja teist ligi ei lase kui sööb, on kriitiliselt haige? Ei. Ma arvan sama ja seega on ka Spartacuse asjad paremuse poole liikuma hakanud. Ülehomme saab minu juurde koju. Eks vaatame siis, palju ta veel veeni süsti tahab ning kui kõik on korras, siis läheb temagi taastusravile kosuma.

Varsti on Spartacus jälle selline

Ka Printsi asjad ei ole teps mitte halvad.  Ka temal on suured lootused haigusest välja tulla. Ainult hetkel on veel tüsistuste oht. Ülehomme vaatame, kas saame ka tema haiglast koju tuua.

Tahan elada!!

Lootused on igatahes kõrged!

 

Täna läks suurde kassikodusse Tibi. Ta oli minusse nii tugevasti kiindunud, et mul olid kohe südametunnistusepiinad. Nii inimeses kinni ja hella hingega kiisu ja ikka veel koduta.  Teha ei olnud midagi.  Puurist peavad välja pääsema Kati ja Freddy. Ka Fionna on  tänasest suures kassikodus.

Fionna oma uues Milano kasukas 🙂

Tema võttis asja pragmaatiliselt. Astus kohe toidukausi juurde ning haukas kõhutäie.  Tibi , vaesekene , jäi küll õnnetult maha. No kuidas on ometigi võimalik, et keegi nii suurepärast lohutajat, ravijat ning  kompanjoni ei taha??  Tunnen ennast reeturina 😦

Kodu! Tule mulle ruttu järele!!

Ainult üks tund korraga.

Katk on kõige karmim haigus, mis tapab mitte ainult oma kassipoegadest ohvreid vaid kurnab täielikult läbi ka need, kes selle koletusliku haigusega rinda pistavad,  See on nagu mingi hallutsinatsiooniga sarnanev elamus. Midagi kindlat ei ole. Soovid pidevalt, et see luupainajalik unenägu lõpeks ning algaks taas normaalne elu ja siis sunnid ennast süstlakuhjade ning ravimitelasu juures avastama, et see ei ole uni, kõik ongi nii raske ja kahjuks mitte unes.

Pärast pikka võitlust tundub Memmemusi nihkuvat  kukesammuvõrra paremuse poole. Endisest  lusti täis karvapallist on saanud hale vari. 5oo grammi asemel on jäänud 370 grammi ja see on saavutus, sest eile hommikul kaalus ta vaid 350 grammi.  Ma tegin mobiiliga paar pilti, mis ei ole muidugi suuremat asjad, aga natuke ettekujutust pakuvad küll:

See mis Memmemusist järele on jäänud

Selgroog turritab naha alt välja, aga täna on ometigi ribidevahed  veidi vähem sisselangenud. Me sööme ise ja isukalt. Kõht on veel küll lahti, aga enam ei  piritsi kohe pärast söömist välja vesivedelat kakat vaid toit püsib sees ning poole tunni pärast tekib kasti pisike vedelam pastaloik.  Ikka veel saab ta 2 korda päevas Meteronidazoli veeni ja valusaid süste turjanaha alla, mida  kiisu kangelaslikult talub. Ometigi ei olnud täna vaja päev läbi tilgutada vaid  kaks  lühikest infusiooni.

Helveskaalus

Nii nagu igal raskel haigel, on ka Memmemusi näos vaid suured silmad, kuid suurest elutahtest räägib kange kisa. Tema ei ole allaandnud, tema võitleb kogu hingest.  Jah, kas kassid annavad raske haiguse ajal vaimselt alla nagu inimesedki. Ka seda on nähtud piisavalt palju. Memmemusi ei anna alla, ta võitleb ning meie koos temaga.

Kehvemad on lood Spartacusega.  Täna hommikul helistas tohter ning kurtis, et ei saa aru, mida  nii terve loom kliinikus teeb. Kõik pidavat olema korras ja katk on kergemat sorti.  Mul hakkas halb. Täpselt sama hästi oli ka Louisi  esialgne kulg. Kiisu jäi kliinikusse tilgutite alla. Halvad uudised raksasid õhtul. Tohter helistas  pea pisarates. Järsku hakkas Spartacus verd oksendama.  Täna öösel on kriis. See kõik on halvaendeliselt tuttav. Oh, kuidas ma homme seda telefonikõnet ei taha. Meel on must.  Me ju ravime, ja ravime ja teeme kõike mida suudame. Miks?? Katk ei küsi, see haigus teeb oma tapatööd timuka järjekindlusega.

Hingevärinaga vaatab teise hoiukodu perenaine iga minut  viimast haigusest puutumatut  Printsi, kes mittemidagiaimavana mängib ja sööb ning vallatleb. Kas katk halastab talle? Ei tea…

Veel puutumata

Natuke julm on see elu. Ühes sokutavad oma üleliigsed kassipojad võõrale õuele, pühivad käsi ning lähevad koju, võtavad klaasikese viina, unustavad. Teised…..

Taas meenub mulle üks lause vanast ning targast raamatust, mida tänapäeva tehnoloogiast läbivettinud, asjadest üleküllastatud ja ematsionaalselt tuimenenud kaasaegne inimene peab aegunuks.

Sest inimene sünnib kannatustele nagu sädemed et tõusta ülespoole.

Sädemete tee üles

Järgmisel päeval.

Spartacus elas siiski  öö üle. Saab kliinikus tilgutit. Täna lõunaajal läks kliinikusse ka viimane Prints. Ka tema ei söönud enam ja kõht oli veidike  vedelapoolne. Oodata polnud enam midagi- ravile. 

Memmemusi on võtnud kindla suuna paranemisele.  Tema läheb nüüd kesklinna hoiukodust  taastusravile  algsesse hoiukodusse, sest  peatselt võib vajada abi  Spartacus.  Oh, peaks see ometi nii olema.

Katk hoiukodus. Hilisem täiendus lisatud.

Koos niiskuse ja külmade öödega hiilis juba ligi igasügisene ning -kevadine  õudusunenägu- kassikatk e panleukopeenia. Potentsiaalne surmatõbi  kassipoegadele. Kõik hakkas ometigi nii ilusasti.  Neli kassipoega Keila Joalt said sooja hoiukodusse ulualla ja kõik tundus minevat hästi. Kiisukesed sõid ning mängisid. Tundus et kõik  on parimas korras. Nii sai pühapäeval tehtud uued pildid neljast endisest rääbakast.

Päästmise esimesel päeval

Pühapäeval  nägin ma sellised kassilapsi:

Memmemusi- äärmiselt kaisukas kassipoiss. Suur süles istuja ning nurrumasin.

Memmemusi

Spartacus- hall sõdalane, kes arvab et temal tuleb kaitsta tervet oma peret. Alguses oli ikka tõeline suss, aga praegu tuleb  kõhhi ainult veel päris võõrasti inimeste peale. Ta on isegi broneeritud kui ainult….

Spartacus

Louis- helekollane  poiss. Asjalik ja mänguhimuline, Juba oskab ka nurruda.

Louis- päikesekuningas

Prints- veidi tumedama tooniga kollane poiss- igati sotsiaalne nihverdis.

Prints

Kõik oli ilus. Pühapäeval oli  Memmemusil kõht veidi lahti. OK, seda juhtub ikka ja esialgu ei ähvardanud veel midagi. Õhtul helistas hoiukodu perenaine väga murelikult ja ütles, et Memmemusi oksendas. See ei tõota head. Hommikul oli kiisu juba Vilde kliiniku ukse taga. Halvad uudised hakkasid sadama kui küllusesarvest- no enam halvemaid ei olegi olemas- Katkutest on tugevalt positiivne, lisaks veel giardia ja palavik 40 kraadi.

Memmemusi veel tervena

Kiisuke läks kohe tilga alla. Selge on aga ka see, et teised on samuti surmaviiruse külge saanud.  Ka teised kolm maandusid kliinikusse.

Kliinikust tulid kolm kassilast juba minu juurde,  kesklinna hoiukodusse. Memmemusi jäi kliinikusse ja tema seisund on raske. Peaks ta ainult  homseni elama, siis on meil veel üks salarelv, millega selle koletuma haiguse vastu võidelda. Peaks ta ainult hommikuni elama!!

Tegin hoiukodus karmi ümberpaigutuse. Kalma Kati ja Freddy said ühte puuri. Nad on mul mõlemad vaktsineeritud ja haigust külge ei võta. Fionna ning teised suured kiisud on samuti kaitstud, aga karantiinirežiim ja ülimalt range, tuleb ikkagi kehtestada, et  loomad katkukandjateks ei saaks, ise haigestumata.  Niisiis viisin ühe puuri siiani täiesti kassivabasse tuppa.

Louis ja Prints pühapäeval

Nüüd käin hingevärinaga kiisusid vaatamas. Hetkel on kõik ( veel) korras. Keegi vedelaid loike pissikasti teinud ei ole ja okset samuti mitte, aga et pauk tuleb, selles ei ole erilist kahtlust.  Ka süstlad oksendamisevastase rohuga on riiulil valmis. Mina saan vaid häid mõtteid kosmosesse saata.

Kui keegi arvab, et mis see karantiinirežiim siis ära ka pole kui toad on isoleeritud, pean valmistama pettumuse.  Katkuviirus on eriti jälk elukas.Tavaline deso teda ei võta, ainult kange kloor ja nakkusohtlik on kõik mis kiisude eritistega kokku puutub. See tähendab, et üks ettevaatamatu liigutus ja tood ise  teisest toast  katkuviiruse kaasa. Iga liigutus peab olema sügavalt läbimõeldud.

Puuri alla on lai vahariie, mis takistab eritiste sattumist vabale.  Kloorilahusega töötlemine 3-4 korda päevas.  Toas on teine paar jalatseid ja ukse ees  klooriga immutatud lapp plekkkandiku sees.  Toas on kolm prahikotti, kuhu lähevad kõik hoolduse käigus tekkivad jäägid.  Kott, millega kassid toodud said, on samuti suures kilekotis.

Me tahame nii mängida

Uksel on ühekordne kittel ja karp kindaid. Sisenemisel tuleb vahetada ära  jalatsid ning panna selga kittel. Kõik tegevused puuris tuleb teostada kinnastatud kätega ja nende eemaldamisel tuleb teha kõik et võimalik saastatud pind ei satuks kokku käe nahaga.  Loomulikult ei kaitse niiskunud kittel enam allolevaid riideid. Selleks peab olema lisaks voodilina, mis tuleb panna sülle ja rinna peale, et kaitsta teisi riideid.  Kokku tuleb see lina panna nii, et saastatud pind oleks alati ülal ja ei puutuks kokku puhta pinnaga.

Spartacus tervena

Iga raviprotseduuri järgselt tuleb vahetada kindaid, sest nakkuse võimalik ülekandmine ühelt kiisut teisele tuleb viia miinimumini.  Kõik  saastunud esemed tuleb panna viivitamatult prahikottidesse, kust nad suletuna lähevad õue prügikonteinerisse.  Kõik- liivakast, kühvel, transpordikott, söögi- ja jooginõud kuuluvad hiljem hävitamisele.  Käisin jälle  lapsi piilumas, hetkel on kõik veel korras.  Peas vasardab mõte- Peaks, oh peaks Memmemusi ometi homseni vastu. Loodame……

Memmemusi paar päeva tagasi

Kõige räbalam on aga see, et nüüd on kaks hoiukodu rivist väljas ja vaktsineerimata loomi enam võtta ei saa. Kiisa kassikesed pidid ju tulema minu hoiukodusse.  Kui karantiinirežiim peab ja läbi mingi ime kolm kassikest ei haigestu, siis ehk veel, aga üldiselt on nii, et katkupisik püsib ruumis  pea terve aasta. Tavaliste desoainete peale ta ainult aevastab. Algas sügis- katkuaeg.  Väikeste kassipoegade suremus sellesse haigusesse on 70-100%. Ometigi, kui me  vaktsineeriks oma loomi ja ei laseks neid  ohjeldamatult paljuneda, ei peaks pisikesed elud kustuma  koletumates piinades.  Miks  ometigi??

Olge meiega, saatke häid mõtteid kosmosesse ja palun tehke oma nurruvale sõbrale pikk pai.  Veel, vaadake, kas kiisu vaktsiin ikka kehtib ning minge  võimalikult kiiresti arstle kui aeg on üleläinud.

Memmemusi

Saatke häid mõtteid kosmosesse ka seoses  teise hoiukodu perenaisega, sest, olen kindel, et tema padi on täna pisaratest märg.

Paar päeva hiljem.

Memmemusi tundub kliinikus paranevat, homme tuleb koju kui sööma hakkab. On üks imevahend ja ainult ühes kliinikus, mis  kiisude elulemust selle koleda haiguse korral märkimisväärselt tõstab.

Eile õhtul oli Louis lössis, kõht 1 kord vesilahti ja keeldus söögist. Täna hommikul oli ta juba üsna kõhnakeseks muutunud. Hommikust on haiglas arstide hoole all. Prints ja Spartacus on korras ( veel?).  Ka kodus käib pidev ravi.  Loodame….

Kaks ilma kolmandata ei jää e Dorean

Alles see oli kui hoiukodusse kirjutasid ennast sisse Seven ja Freddy – Lasnamäe leidlapsed. Mõne päeva pärast selgus, et keegi jäi sinna veel sellest perest maha. Ja nii ta siis tuligi, hõbehall tegelane, kes juba enne hoiukodusse saabumist sai nimeks Dorean.  Kolme arglikku kiisut ühte karantiinipuuri panna tähendab saada kaela suur hulk tigedikke ja see el lähe kohe üldsegi mitta. Sedapsi kolis Seven alla Kalma Kati juurde, kes oli juba vaktsiini saanud ja Dorean maabus oma plärtsuva vennaga ühte puuri.  Nad saavad muidugi ütlemata hästi läbi.

Freddy ja Dorean

Tegelikult ei ole Dorean üldse kuri kassilaps ja pai talle  täitsa meeldib, aga mulle ei meeldi veel  üldse tema saba 🙂

No mis tema sabal siis viga on?? Asi selles, et kui kiisul on hea meel inimesega suhelda, siis saba tõuseb sirgelt ja  uhkelt kõrgele.  Siis võib olla kindel, et kassike naudib iga sinuga koosoldud hetke.  Doreanil on saba sügaval kõhu all, mis räägib selget keelt, et kiisu paaniliselt kardab. Täna  ma võtsin ette suure seeriasügamise ehk dialoogi Doreani sabaga 🙂

Freddy ja Dorean

Ei ole selle vaese kassi elu teps mitte kerge. Psühhiaatrid nimetaksid seda isiksuse lõhestumiseks. Küll on hea, et inimesel saba pole, sest muidu saaks lugeda tema hingeelu nagu lahtisest raamatust.  Kassil on saba ja kõik tema läbielamised olid nagu peo peal. Alguses oli Doreani saba kramplikult kõhu all. Sügamise jätkudes hakkas see sealt väljatulema ning, oh pagan küll, üles tõusma. Kui lipp juba pooles vinnas, ehmatas vaene kassike ise hullupööra ära oma ühe kehaosa reetlikkuse peale ning  sabake vupsas sügavale kõhu alla tagasi.  Nii see  kordus ja kordus. Lõpuks oli vaene Dorean nii väsinud, et puges venna kaissu ja jäi magama.

Olen väsinud!!

Ju ta siis unes mõtleb edasi ja otsustab, mida ta sabaga ette võtma peab. Mina tema muret oluliselt kregemaks teha ei kavatse. Tegelikult on Doreani juba kodugi ootamas, aga sinna läheb veel veidi aega. Esiteks tuleb liha luudele kasvatada ja siis peab vaene loomalaps ikkagi ontoloogilistes küsimustes sabaga kompromissi saavutama 😀

Freddy on samuti kõhklustes. Enne oli tema seisukoht kindel- kõik inimesed on kaabakad- Tšuhh!!  Nüüd ta selles enam 100% veendunud ei ole.  Paitava käe võtab ta endiselt turtsudes vastu, aga ei mingit ” viska viit” 🙂

Tema saba hirmust ei räägi. Pigem ikka relvadega rahust.  Ometigi on edasiminek märgatav.  Praegugi vaatavad mind tõsiselt  50 cm kauguselt mõlema kassilapse uurivad silmad. No mis sa teed? Toidukauss on nii lähedal ja paganama head asja pani see kahejalgne sinna sisse.  Nii, et põhiküsimuseks elufilosoofias ei olegi: mis on primaarne -vaim või mateeria vaid hoopis, kas selle alatu inimsoo seas on mõnd elukat, keda saaks väike, hirmunud ja kibestunud kassilaps usaldada. Mõtleme veel 🙂

Uued kostilised

Koju läksid Positiiv ja Negatiiv. Koos hakkab neil olema väga tore lapsepõlv ning  oma perele saavad nad tegema ohtralt nalja oma vahenditu mänguga.  Garanteeritud on ka piisav hulk laste sigadusi, aga milline laps see ilma üles on kasvanud? Hoiukodu ei jäänud üldse mitte tühjaks. Vastupidi, muudkui pressib uksest ja aknast sisse.  Kust neid kassipoegi küll ei leita.  Ahastus tuleb peale. Nii on minulgi taas kolm lapsekest.

Esimesena saabus Kalma Kati- minu enda infotelefoni ” saak”. Nimelt sattus Kalamaja sauna keldrisse kassipoeg. Õieti oli neid vist kaks, aga ühega…. Kes seda teab, mis juhtus. Igatahes ei meeldinud  omanikule uus üürnik sauna kedris ja päästeoperatsiooni tulemusel said kassiabilised  keldrist kätte lõksuga ühe süsimusta tegelase.

Kalma Kati

Kati on ca kolme kuune, must kui öö. Tulles oli vaene kiisu surmani hirmunud. mitte tige vaid just hirmunud. Inimese eest oli ta valmis põgenema maailma otsa ehk puuri kitsastes tingimustes puuri lakke.  Kolm kuud on juba selline piiripealne aeg, kus sotsialiseerimine võtab rohkem aega, aga haarasin siis härjal sarvist ehk pehmest fliistekist ja alustasin paitamisega. Vaenekene, oli teine mul  fliisi sees kange nagu pulk. Tegelikult oli näha, et paitamine Katile meeldis,aga see käsi oli kole.

Olla või mitte olla??

Tekkis siis mul mõte kasutada avatud käe tehnikat. Ega ma muidu poleks sellest midagi teadnud kui ei oleks õppekirjandusena kasutanud Jackson Galaxy õpetusi. Muuseas, kohustuslik vaatamine  igale kasside sotsialiseerimisega tegelevale vabatahtlikule.

http://animal.discovery.com/tv-shows/my-cat-from-hell/videos/my-cat-from-hell-jackson-galaxy-videos.htm

Selgub, et  sedapidi käsi tähendab kassile ähvardust:

Kassi jaoks ähvardav

Aga kuidas meie siis kasse võtame? Ikka niimoodi.  Eks nad lõpuks ikka harjuvad, aga ma ei kujutanud ette, et see võib kassi jaoks olla väga  agressiivne  võte.

Avatud käsi ei kutsu kassil esile hirmu vaid uudishimu

 

Avatud käsi

Panin siis peo peale tükikese grillkana ja viskasin puuri ette pikali, valmis  lamama seal terve pärastlõuna.  Aga ei olnud vaja. Mõne minuti pärast roomas sänikael ligi, pistis kana nahka  ja siis kukkus vastu kätt nühkima.   Ka praegu on väike taganemine nurka ja siis tormijooks  käele.

Aga pilte on temast väga raske saada. sest neiu tormab käte vahele ning tahab juba puurist välja, aga ei saa lasta, sest toas troonib Fionna, kes üldiselt teisi kasse ei salli.  Läbi puuri saavad nad täitsa hästi hakkama.

Fionna ja Kati

Igatahes on Katikene  saanud ussirohu, vaktsiini ning ka kiip on paigaldatud.  Mõned päevad veel ja meil on olemas  täielik paisõltlane. Kati tahab sügamist ja silitamist ja  ta ei  seisa jalgadelgi kui  kõvasti vastu kätt nühib.  Vangub nagu pajuvits tormituules.

Teised tulijad  olid kaks  kahe kuust kassilast. Saabusid just mõni päev tagasi.  Päästetud on nad Lasanmäelt.

Esimene – õrmn ja armas kassitüdruk Seven http://www.kassiabi.ee/index.php?1021122710575449

Seven mängib

Alguses oli ta väheke kohkunud, kuid nüüd on  kosunud.  Puuriuksele just vastu ei torma, aga  pai talle meeldib ja nurrub kõvasti ka.

Seven

Üks silmake tahab veel nati rohtu ja kontidele tuleb liha kasvatada ning pikk karv  kammida, aga meil on olemas vahva pisike kassineiu, keda saab  broneerida.

Natuke tõsisem on lugu Freddy´ga. Poiss on kuri ja väga õnnetu.  Kahe kuuse kassipoja tsihh ja tsuhh ei ole muidugi probleem, mis  kestab  pikalt… loodetavasti.  Igatahes praegu  ta minuga kontakti ei otsi vaid lähenedes turtsub põlglikult.

Freddy

Mängimine suurt ei huvita ja puuris kaebab ta üsna õnnetu häälega. Proovi sa ainult lohutada kui kohe tuleb vastuseks põlglik -TSUHH!  Aga ennegi oleme neid lohesid näinud, kes mõne aja pärast sulavad nagu mesi.

Freddy

Freddy tahaks päris individuaalset  tegelemist ja lohutamist. Praegu ma kuulan vaid  kurvavõitu nuttu. Kiisu kaebab puuris kõva häälega rasket saatust.  Tahaks lohutada, aga  kuidas saab inimene lohutada kui kassipoiss lamab puuri võre ääres ning kutsub. Tundub, et ta hõikab pimedasse öösse: ” Emme! Emme!”.  Kassimmet mul sulle anda, pisike pilvelambuke, ei ole. Katsume tuttavaks saada ja siis läheb sinu elu oluliselt lõbusamaks.

Seven juba mängib, ei  kaeba  ning võtab  lõpmatult armasaid poose.

Juba oskan poseerida

Hoiukodus ootab oma kodu pisike Kihh, kes on nii koduvalmis kui olla saab.  Ka Tibi Galojan on steriliseeritud ning tahab süles istuda oma perenaisel,  väga palju nurruda,  peaga nühkida ja maiustusi norida.

Vaktsineeritud ja kiibitud!

Positiiv, Negatiiv ja Kihh on nüüd vaktsineeritud ning kannavad kiipi.  Kogu see kamp paneb mööda kasside ronimispuud  2,7 m kõrgusele, kiigub kiikedes, vallutab  treppe ja peiduurkaid.  See aga tähendab, et reedel s.o ülehomme võib meie mustvalge duo minna oma  päriskoju!!

Koju!!

Pange siis mürakarudele kõik valmis. Meie timmisime veel nurrmootori tuure  ja kõik peaks olema kõige paremas korras.

Koju!!

Ma üritan meie pisipõnne ikka tervislikult sööta, aga nemad ei arva sellest midagi, sest täna panid nad laua pealt pihta 200 g  suitsuvorsti “Põdra” ja pistsid selle ka nahka. Tegelikult ma kahtlustan, et põhilise panuse andis Tibi Galojan, kes reedel laheb  siis operatsioonile.

Lõpuks tunnistati vaktsineerimisküpseks ka  Kihh- väike nurrmootor ning mängulõvi, aga temal ei olegi veel armastavat kodu ootamas.  Ei aita isegi see, et Kihh  hõivas kohe tohter Larissa südame, kes tunnistas ta maailma vahvamaks ning naksimaks triibikuks.

Minul ei ole veel kodu- nuuks!

Pisike Kihh ootab ka armastavat kodu.  Kus on kõik maavillase triibiku fanaatikud?  Absoluutselt kõik oskused on käpas- nurrumine, pai nurumine, kaisus magamine ja kassikrutskite korraldamine 🙂

Hoiukodu karantiinipuuris isrub veel üks kaval tegelane- Kalma Kati, kellest tuleb järgmisel korral oma lugu, sest siis on meil midagi huvitavat vestelda.  Tundub, et  meie suhtedraama on saamas positiivse läbimurde.  Lugemiseni…..

Nurrumasinad Kihh ja Kõhh

Kihh ja Kõhh ei vääri enam ammu oma nime.  Suuremaid kleepkasse annab otsida.  Tormavad mööda korterit ringi, magavad kaela peal, nurruvad juba pilgu nende poole pööramisel ja nende tänava minevik on täiesti kadunud aegade hämarusse 🙂

Kõhh võik hommepäev  oma koju minna kui keegi pakuks.  Egas ometi nimi pole takistuseks?? Ütleb ju meie vanasõnagi, et nimi ei riku meest, kassineiut ammugi ja  lõppude lõpuks paneb kiisule  õige nime ikka  päriskodu.

Kujundmagamine koos lapsehoidja Pantuga

Palun väga vabandust, pildi kvaliteet ei kannata kriitikat, aga kui ma oleksin  fotokat võtma läinud, siis oleks see idüll otsa saanud. Taas kord  on hoiukodu püsiasukas Panter oma ülesannete kõrgusel.  Kus on  natukenegi inimesekartust, seal on Panter nii psühhoterapeut kui lapsehoidja.  Ma ei julge enam loendadagi kui palju kassipoegi on tema kasvatanud inimesi armastama  ja korterikassina käituma. Siin on pisike Kihh tema kaisus ja nii lõõgastunud kui vähegi olla saab.

Sügav uni lapsehoidja valvsa pilgu all

Kõhh ei karda enam inimest ka mitte üks tera vaid naudib süles olemist, sügamist ja paitusi.  Voodis oskavad need sellid laiata täiega, ainult kuhu see inimene ära peab mahtuma?? 😀

Hei, pätid! See on ju minu voodi!!

Kihh sai eile veel kord ussirohtu ja täna ei ole tal häda midagi. Kappab ringi nagu segane 🙂

Saaks vaid sigadusi korraldada 🙂

Kõhh on uudishimulik ning ronimishimuline.  Ronimispuul on alistatud juba 3 korrus ja redelist oskame ka alla tulla.

Mis siin on??

See suur elurõõm ei taha kuidagi ära mahtuda.  Kes küll liigutaks suletutti? Kes mängiks?   Kodu, kus on puudu üks maadeavastaja mürsik, võtke kiiresti ühendust.   Kõhh on vaktsineeritud, kiibitud ja koduvalmis.

Näed, ma seisan juba konteineri peal ja ootan !!

Positiiv ja Negatiiv istuvad veel  karantiinipuuris.  Ettearvatult lõi neil kõhu veidike lahti ja nüüd saavad nad tablette ja “häid  baktereid”, spetssööki ja vitamiinipastat.  Kõhukorratus ei ole vähendanud nende suurt mängulusti ega kahandanud inimsõbralikkust.  Nendele lisandus samasse puuri  Kalma Kati- süsimust  kassineiu, kes on püütud Kalma sauna keldrist. Esialgu  istus ta samuti hirmunult puuri kõige pimedamas osas, aga tänu paisessioonidele  kappab temagi juba ringi ning norib Positiivi ja Negatiiviga tüli.  Täna sain rätikus esimese nurrugi kätte.

Me saame varsti kõhud korda ja siis…

Positiiv ja Negatiiv- öised külalised

Ma ei ole varane uinuja ja  kell  22 ei ole  kindlasti mitte öö. Paljud lõokese tüüpi inimesed on sellajal aga sügavas unes, et tõusta kell 5 väljapuhanuna ja õnnelikene- prrrrr .  Ometigi kerkisid mu kulmud  koos prillidega otsmikule, kui  just sellel kellaajal helistas Reet. Minu meelest on ta ikka lõoke mis lõoke.

SOS- inimesed leidsid kesklinna tänavalt kaks kassipoega, pisikesed, abitud, keset sõiduteed- APPIIIIII !!!! Snape ja Peter olid just hoiukodust lahkunud ja Kõhh õppis edukalt korteriavarustega toimetulema ( muuseas, ta tuleb suurepäraselt toime ja on ülikõva nurruga miilistis ning minu kaisukass).  Puur on tühi, küll ühe teise pisikese jaoks, – tooge.  Siis saabus , ma ütleks, et lausa delegatsioon.  Olid need kassipoegadest tegelased alles endale päästjad valinud- TV3 töötajad 🙂 .

Palun, saage tuttavaks- Positiiv ja Negatiiv.

Positiiv ja Negatiiv

Ilmselt 6 nädalased kassitited.

Positiiv on valge poiss, teisest veidi suurem, ülimalt hea isuga ja  väga inimese sõber.  Eile oli nii näljas, et undas toidukausi juures  nagu mingi tõsine  džunglielukas. Tänaseks on aga selgeks saanud, et toitu on maa ja ilm ning lärmamiseks pole põhjust. Sülle tahaks ainult ja see paneb haledalt kisama.

Poisitiiv mängib

Me mängime 🙂

Positiiv kasutab kasti

Kasutame kasti 🙂   Kuigi karjume seal emmet appi, aga keda ei ole, seda ei ole.

Positiiv peseb

Tegeleme hügieenitoimingutega ja üldse  olema aktiivsem pool.

Negatiiv- süsimust tüdruk.

Negatiiv- süüa või mitte süüa??

Maadelda oskab temagi ja üldse tundub lihtsalt veidike mõtlikum tegelane olevat.

No mängime siis 🙂

Ka tema kastiharjumused on laitmatud.

Oskan juba kastis käia. Vaata kui suur ma olen!!

Seega, lastel algas karantiiniperiood.  Arvestades kui sõbralikud on pisikesed sellid, on selge, et järjekordselt on keegi kodused kassipojad tänavale tõstnud, et  esimesed autorattad  probleemi lahendaks.

Inimene, see kõlab uhkelt, ütles üks suur kirjanik. Minul tuleb selle lause peale kallale äge oksehäda.

Aga need kaks pisikest titte ei kaota oma elu Tallinna sõiduteel. Me teeme kõik, et nad kasvaksid üles suurepärasteke pereliikmeteks. VOT NII!!!

Kas ma võin natuke maailma uurida??