Kaks ilma kolmandata ei jää e Dorean

Alles see oli kui hoiukodusse kirjutasid ennast sisse Seven ja Freddy – Lasnamäe leidlapsed. Mõne päeva pärast selgus, et keegi jäi sinna veel sellest perest maha. Ja nii ta siis tuligi, hõbehall tegelane, kes juba enne hoiukodusse saabumist sai nimeks Dorean.  Kolme arglikku kiisut ühte karantiinipuuri panna tähendab saada kaela suur hulk tigedikke ja see el lähe kohe üldsegi mitta. Sedapsi kolis Seven alla Kalma Kati juurde, kes oli juba vaktsiini saanud ja Dorean maabus oma plärtsuva vennaga ühte puuri.  Nad saavad muidugi ütlemata hästi läbi.

Freddy ja Dorean

Freddy ja Dorean

Tegelikult ei ole Dorean üldse kuri kassilaps ja pai talle  täitsa meeldib, aga mulle ei meeldi veel  üldse tema saba 🙂

No mis tema sabal siis viga on?? Asi selles, et kui kiisul on hea meel inimesega suhelda, siis saba tõuseb sirgelt ja  uhkelt kõrgele.  Siis võib olla kindel, et kassike naudib iga sinuga koosoldud hetke.  Doreanil on saba sügaval kõhu all, mis räägib selget keelt, et kiisu paaniliselt kardab. Täna  ma võtsin ette suure seeriasügamise ehk dialoogi Doreani sabaga 🙂

Freddy ja Dorean

Freddy ja Dorean

Ei ole selle vaese kassi elu teps mitte kerge. Psühhiaatrid nimetaksid seda isiksuse lõhestumiseks. Küll on hea, et inimesel saba pole, sest muidu saaks lugeda tema hingeelu nagu lahtisest raamatust.  Kassil on saba ja kõik tema läbielamised olid nagu peo peal. Alguses oli Doreani saba kramplikult kõhu all. Sügamise jätkudes hakkas see sealt väljatulema ning, oh pagan küll, üles tõusma. Kui lipp juba pooles vinnas, ehmatas vaene kassike ise hullupööra ära oma ühe kehaosa reetlikkuse peale ning  sabake vupsas sügavale kõhu alla tagasi.  Nii see  kordus ja kordus. Lõpuks oli vaene Dorean nii väsinud, et puges venna kaissu ja jäi magama.

Olen väsinud!!

Olen väsinud!!

Ju ta siis unes mõtleb edasi ja otsustab, mida ta sabaga ette võtma peab. Mina tema muret oluliselt kregemaks teha ei kavatse. Tegelikult on Doreani juba kodugi ootamas, aga sinna läheb veel veidi aega. Esiteks tuleb liha luudele kasvatada ja siis peab vaene loomalaps ikkagi ontoloogilistes küsimustes sabaga kompromissi saavutama 😀

Freddy on samuti kõhklustes. Enne oli tema seisukoht kindel- kõik inimesed on kaabakad- Tšuhh!!  Nüüd ta selles enam 100% veendunud ei ole.  Paitava käe võtab ta endiselt turtsudes vastu, aga ei mingit ” viska viit” 🙂

Tema saba hirmust ei räägi. Pigem ikka relvadega rahust.  Ometigi on edasiminek märgatav.  Praegugi vaatavad mind tõsiselt  50 cm kauguselt mõlema kassilapse uurivad silmad. No mis sa teed? Toidukauss on nii lähedal ja paganama head asja pani see kahejalgne sinna sisse.  Nii, et põhiküsimuseks elufilosoofias ei olegi: mis on primaarne -vaim või mateeria vaid hoopis, kas selle alatu inimsoo seas on mõnd elukat, keda saaks väike, hirmunud ja kibestunud kassilaps usaldada. Mõtleme veel 🙂

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: