Posts Tagged ‘Setomaa kassid’

Teeme lahti saabunud pühadeläkitused.

On aeg teha kokkuvõte aasta tööst ning avada ka kõik  pühadekaardid uutest kodudest. See on maailma vahvaim tegevus, nii et alustame:

HERTTA/ Piiriveera on kahtlematult kõige enam rahvusvahelist karjääri teinud kiisu. Nüüdseks on ta võitnud esikohti juba mitmel rahvusvahelisel kassinäitusel Soomes.

Piiriveera hoiukodus aasta tagasi

Piiriveera hoiukodus aasta tagasi

Selline on Hertta nüüd. Pilt on tehtud suvel, aga ma ei kujuta ette, milline on tema kasukas praegu – talvel.

Hertta suvel 2013.a

Hertta suvel 2013.a

Hertta suvel 2013.a.

Hertta suvel 2013.a.

Samast Seto kuningriigi perest tuli ka teine teade.

MAUSI / Võõpsu

Mausi (endise nimega Võõpsu) pidas oktoobris oma esimest sünnipäeva,
tänaseks päevaks oleme temaga koos samuti juba terve aasta elanud.
Kiisupojast on kasvanud igati korralik ja kena kassihärra. Iseloom on sel
loomal laitmatu ja närvid raudsed – isegi mina olen laste peale rohkem
vihastanud kui Mausi. See-eest on ta paar korda vanemale kassile oma
mängulustiga närvidele käima hakanud, aga siis on ta kiirelt paari kõhiseva
häälitsusega paika pandud ja elu on jätkunud endist viisi.
Tundub, et kõige rohkem meeldib Mausile magada. Külmkapi otsas pesas
(mõnikord koos Lummiga), lambanaha peal, laste nukumajas, puhta pesu
hunniku otsas jne. Praegu magab ta mu seljataga. Aga õues on Mausi
eeskujulik ja osav hiirekütt. Isegi mutid saab kätte. Tänu Mausile oli aias
nii mõnigi mutimullahunnik vähem. Aga kui kevadel linnu kinni püüdis ja
lapsed kisama pistsid, lasi saagi elusalt minema. Vot selline tore kass on
meil. Tänu teile!:)

Toredaid 2013.aasta viimaseid päevi ning armastuserohket uut!

Mausi pere

Mausi pühadetervitus.

Mausi pühadetervitus.

Sellised me olime kui hoiukodust lahkusime

Võõpsu hoiukodus

Võõpsu hoiukodus

Kauni tervituse saatis  PIKSEL/ Gamma; kellest on sirgunud suur ja väärikas kassihärra

Pikseli pere pühadetervitus

Pikseli pere pühadetervitus

Minu imelaps Pöial Liisi saatis samuti hoiukodule tervisi. Titeeas mitu korda surma trotsinud kassilapsest on kasvanud väärikas pereliige. 

Pöial Liisi pühadetervitus

Pöial Liisi pühadetervitus

Aga sellised me olime:

Pöial Liisi titena

Pöial Liisi titena

Tema ellujäämine oli üks vähestest imetrikkidest, mis hoiukodus korda läks- ta jäi ellu vaatamata sügavale alakaalulisusele ja isegi hoiukodusse sisseimbunud katkupisikule. 

Imekauni läkituse sain ka MUSTU perelt.

 Saadan Teile mõned pildid Mustust kelle me saime Teie käest 14.11.12

 Oleme väga õnnelikud selle väikese pahareti üle.

 Hetkel kaalub ta 3,6kg Kõik vaktsiinid tehtud ja ta tunneb ennast väga

 hästi.

Sõbrad koos

Sõbrad koos

Aga üht ei oska hoiukodu küll arvata. Kust see kiisu nii pika saba sai???

Saba!!

Saba!!

Taas hoiukodu lutilaps, kes sõitis isegi kiirabis kaasas kui meil teda lutitada vaja oli. Selline siis olime hoiukodus

Mustu lutilapsena

Mustu lutilapsena

Südame tegi soojaks ka Kalma Kati perelt saadetud pilt.  Mul jäi süda valutama, kuna Kati transpordikonteinerisse panek oli kõike muud kui säästev, aga saadetud pildil tunneb Kati ennast nii hästi, et kõik hirmud haihtusid. Kati küsib jälle pai ja areneb kiiresti edasi hirmunud “saunanaisest” vahvaks pereliikmeks.

Kalma Kati koos oma uute sõpradega

Kalma Kati koos oma uute sõpradega

Hoiukodus saab peagi aastaring täis.  Tahaks kõigile inimestele avaldada suurt tänu.

Aitäh kodudele, kes meilt endale pereliikmed adopteerisid. Hoiukodu ootab alati rõõmuga pilte  endistest kasulastest.

Aitäh inimestele. kes toetasid annetustega. Tänu teile on meie hoolealustel alati olnud kvaliteetne toit, liiv, kraapimiskonstruktsioon  ning hoolitsevad loomatohtrid. Aitäh teile, kes te tulite appi kui oli vaja hädatransporti kassilaste kiireks ning elupäästvaks sõiduks nii kliinikusse kui Eestimaa erinevatest paikadest Tallinna. Aitäh nende kanakeste eest, mida tõite kui broilerite ” käive” kassipoegade kõrgperioodil ületas hoiukodu materiaalse võimekuse. Nii kesklinna hoiukodu kui Kassiabi on teile väga, väga, VÄGA tänulik.

Ilusat Vana Aasta lõppu teile ja eriti kaunist UUT AASTAT!

Head Uut Aastat!!

Head Uut Aastat!!

 

Meie Hertta/ Piiriveera käis Soomes kassinäitusel!!

Kolmveerand aastat tagasi tegime Kassiabiga suuremahulise päästeoperatsiooni Setomaale ning tõime sealt ära  päris palju kassipoegi ning noori kiisusid. Armsad lugejad, teie abiga  ravisime ning tohterdasime nad terveks.  Üks  päästetud kiisu sai nimeks Piiriveera. Ma panen siia ühe esimestest piltidest- paklas karvaga murjamist, kelle taolisi lippab Eestimaa erinevates nurkades sadu.

Piiriveera 8 oktoober 2012.a

Piiriveera 8 oktoober 2012.a

Vaatad ja ta tundub nii tavaline sagriskarvaline nuustik.  Ometigi oli kõigil Setomaalt päästetud kiisudel üks eelis, millel kullakaal- kiisud olid hästi sotsialiseeritud.  Nad usaldasid inimest. Pesemise, kvaliteetse toidu, antibiootikumide ja  parasiiditõrje järgselt nägi Piiriveera  välja juba hoopis kaunim ning köitis Soome pere tähelepanu.  Piiriveera sai nimeks Hertta ja asus elama üle lahe.

Hertta Soomes

Hertta Soomes

Täna tuli Soomemaalt teade, et meie Hertta osales kassinäitusel ja teda hinnati ülikõrgelt- nii  keha, karva kui iseloomu ja selle kõige kinnituseks, et ta on superkass ja sai ta ka  mitu sertifikaati.

Rahvusvahelise kohtunikekogu otsus

Rahvusvahelise kohtunikekogu otsus

Vot niisugune uhke kiisu on tulnud meie Setomaa juurtega sabrikust.  Taas leidis tõestust, et igas kerjuses peitub printsess.  Mis aga veel vahvam. Kassiabist on võimalik saada tõeline tsempion!  Meie käes on ehtsad ( lihvimata) teemandid 🙂

Hertta/ Piiriveera sai Soomes tööd.

No on alles lugu. Meie  Setomaa juurtega kiisu Hertta/ Piiriveera sai Soomes endale ameti ning on ” kõrgepalgaline” spetsialist!!  Hertta on Kaverikissa 🙂

http://herttamau.blogspot.fi/

Ta käib koos perenaisega külas nendel inimestel, kes on üksi, õnnetud ja haiged. Vanadekodud, sotsiaalmajad, puudega inimeste kodud.  Tuleb külla, nurrub süles,  lohutab, musitab ja teeb inimesi õnnelikuks.

Praegu käib ta praktikal harjutamas ja külvab inimestele õnnetunnet ja soojust. Perenaine kinnitab, et sellised kiisud, kes nii inimesi armastavad ja on nõus eakaid lohutama, neil süles istuma ja nurruma, on väga harvad.

Mina olen nüüd spetsialist!

Mina olen nüüd spetsialist!

Muidugi armastab meie kiisuke eakaid. Nende minu pikkade tööpäevade ajal kui Hertta meie juures oli, askeldas ta pidevalt vanaproua Sirje juures. Pressis järjepidevalt  sülle, nurus pai, kallistas ja laulis nurrulaulu. Kui meie musirull lahkus hoiukodust, valas vanaproua mitu päeva krokodillipisaraid.

Soovime siis meie kangelannale õnne tulusa ameti puhul. Me oleme siin Maarjamaal Sinu üle tohutult uhked.

Üks kurb mõtisklus tuleb siia juurde ka. Kui palju on Eestimaal selliseid imelisi vanainimeste kiisusid, kes eaka surma või hooldekodusse viimise korral õue visatakse surma ootama, sest pärijad soovivad küll kinnisvara, aga vanamemme kõige kallim sõber ei pälvi nende tähelepanu. Kui palju kuhtuvad eakad hooldekodudes meenutades oma armast sõpra. Nii on surmgi varsti kohal lõivu võtmas. Alles viimastel aastatel on jää hooldekodude kohapealt nati mõranema hakanud- üksikutes muidugi.  Kus on meil vabatahtlikud, kes võtaksid oma kiisu ja läheksid viima rõõmu nendele, kell seda napib?  Millal muutume meie  kasvõi küünemusta võrra normaalseks ühiskonnaks?

Hertta saadab terviseid Soomest :)

Sain just imekauni pildi  Herttast, kus ta saadab meile ja oma õdedele vendadele tervisi.

Terveisiä teille Suomesta

Terveisiä teille Suomesta

Vaat milline kassineiu siis…

Aga saadan siis Herttale ka värske pildi tema emmest Liisist, mis FB juba üleval on.

Liisi Soome kodus

Liisi Soome kodus

Hei, Hertta!

Minä olen sinun äitisi Liisi. Elan myös Suomessa ja lähetän sinulle paljon terveyttä. Olen iloinen, että sinulla menee kaikki hyvin.Minä olen myös oma uudessa kotona onnellinen. Olemme molemmat Suomessa, yhtäkkiä voimme koskaan tavata 🙂

Siinkohal, kõik Liisikese lapsed, saatke palun oma pilte, et võiksime need kõik siin üles panna.

Muuseas, Hertta blogis on hästi vahvad sissekanded. Loen ja muhelen. No on sellel neiukesel alles elu 😀

Missol ei ole ikka veel kodu :(

Praegusel kassipoegadevaesel ajal on vaene Misso ikka veel ilma koduta!!! On tal ju neid huvilisi omajagu olnud, aga tema kriisid tervisega on olnud nii tõsised, et kodud on leidnud endale teised lemmikud.

Misso kevadet ootamas

Misso kevadet ootamas

Nii möllab nüüdseks terve ja rõõmus kassilaps ringi, kiusab hoiukodu püsielanikku Pantrit ja turnib kõikjal kuhu vähegi mahub. Misso vurrud on “lokkis” ja seda põhjusel. Ta nimelt ronis küünlaleeki. Reageerisime hetkega, haiget ta ei saanud, aga vunts on krussis.

Kas saaks mõne lolluse teha??

Kas saaks mõne lolluse teha??

Kõrvalestad- sunnikud on kõik mahalöödud, aga aegajalt tuleb veel kõrvu puhastada. Muidu on meil terve ja üliaktiivne Setoke, kelle firmamärgiks nagu neil kõigil, on pööraselt pikk ja suhteliselt sileda karvaga saba. Peale selle on Missol paranenud lapse pööörane isu ning meie lauakombed jätavad soovida. Tegeleme ägedalt kasvatustööga ning proovime taas ja taas talle meenutada, et saa pala, mis praegu inimese suhu läheb, ei ole viimane söödav asi majas ja tema nurgas on nõud kaardus erinevate hõrgutiste all.

Vahel püsin paigal ka.

Vahel püsin paigal ka.

Me oleme rübliku juba kolm või neli korda tagajalgadest nõudepesumasinast välja urgitsenud ja ei ole ikka kindel kas ta sinna viiendat või kuuendat korda ikka sisse ei trügi.

Armsaid magamispoose

Armsaid magamispoose

Magamisel tuleb olla eriti ettevaatlik, sest Missol on hull komme öösel kaissu pugeda ja nii on  minul ka sügavas unes sees hoiatussüsteem- enne keeramist oma lähiümbrus läbi patsutada. Pikalt ei ole vaja,sest viimasel ajal magab ta lihtsalt minu peal.

Mis see on?

Mis see on?

Me oleme ilusasti vaktsineeritud ja koduvalmis marakratt. No kuidas on ometigi võimalik, et ta kassiarmastajate südameid veel ei ole vallutanud???? Misso igatahes ootab.

Otsin oma armastavat kodu!!

Otsin oma armastavat kodu!!

Nurr tuleb täna öösel viimast korda pai ja kalli norima, sest homme viime ta oma koju.

Nurr

Nurr

Tema on jõudnud oma sotsialiseerimisega niikaugele, et täiesti usaldusväärne olen mina ja vanaproua Sirje käib kah. Meil on suured hellitusseansid mitu korda päevas, kus Nurr ronib sülle, lubab isegi ennast tõsta (!!!) sülle ja silitada ning sügada. Eks uues kodus tuleb kindlalt tagasilöök. Ma loodan, et pere annab talle aega ja on kannatlik.

Sõnavõtt

Sõnavõtt

Nurr on suure südamega, aga tema usaldus tuleb võita,  see võtab natuke aega. Sundida teda ei tohi. Umbusk lapseeas haiget teinud olendite vastu on tema sees olemas. Ühel päeval tuleb see ülivõimsa nurruga kiisu perenaise juurde ja kuulutab, et tema süda on sinu päralt ja see on võimas.

Unistaja

Unistaja

Sipsiku karantiiniaeg sai otsa ja ta patseerib uhkelt majapidamises ringi. Puuris oli ta täiesti apaatne, kuid isu taastus täies mahus vabaduses. Taas on tööle asunud psühhoterapeut Panter, kellest mul oli suur abi Milda Tilda kodustamisel. Huvitav, mis selles kassipeakeses küll toimub?

Sipsik

Sipsik

Eile õhtul meelitas Pantu Sipsiku voodisse, blokeeris enda ja minu vahele ning kui ma käe tõstsin, et teda silitada ja väike sänikael tahtis putket panna, siis Pantu hakkas teda lakkuma ning võttis käpaga ümbert kinni. Nii ma siis silutasin neid mõlemad ja minu psühhoanalüütik ei lasknud Sipsikut minema enne kui plika täiesti lõõgastunult lamama jäi. Nii  et esimene paiseanss siis 🙂

Takseerime

Takseerime

Arusaamatu, kuidas Panter aru saab, mida on vaja teha. Oleks see üks kord, aga nüüd juba kolmanda kõurikuga ikka sama teema. Abiks on taas vabatahtlikult  Panter.

Psühhoterapeut  dr. Panter

Psühhoterapeut dr. Panter

Me ei ole ikka veel tasus kokkuleppinud, aga ma kahtlustan, et tema kasvanud paivajadus ongi see tasu, mille puudumise üle ma pead vaevan. Oletan, et kuna Pantu on ise läbiteinud raske tee vihkamisest usaldamiseni, siis ta vaistlikult tahab aidata teistel seda teed kergemalt läbida.  Ja leidub meil ikka  kahejalgseid, kes väidavad, et loomadel on vaid instinktid.  Mingu nad metsa ja kännu otsa! Puutudes kokku sadade isiksustega ( täpselt nii- isiksustega) on täiesti kindel, et nende siseelu on oluliselt rikkam kui paljudel inimestel.

Praegu isub mul karantiinipuuris kaks SUURT AHASTUST, aga nendest ma räägin ühel teisel korral.

Ajalehetüdrukust miljonäriks

Kesklinna hoiukodus on väga palju õnneliku lõpuga lugusid, aga tõelist Ameerika unelmat ei ole olnud. Piiriveera lugu on esimene. Pisike Setomaalt pärit Piiriveera tuli hoiukodusse 4 nädalase titena koos emme Liisiga. Üsna mitu korda oli ta surmasuus. Ussirohu andmise järgselt oli ta ussitoksikoosiga mitu päeva kliinikus ja sai intensiivravi. Kõrvalestad ja nendest tulenev põletik, seeninfektsioon, giardia ja sellest ohjeldamatu kõhulahtisus. Pikka aega oli ta pisike, alakaaluline hädapätakas ja siis jäi Piiriveera pildile silm peatuma inimestel, kes muutsid tema saatuse igaveseks.
Piiriveera, nüüd Hertta, kodu on Soomes ja tema peremeestel on päris oma kassiasjade kauplus. Ronimismajad, mänguasjad, purskkaevud- kõik millest üks kassihing võib iganes unistada.

Juba täisa sisseseadnud

Juba täisa sisseseadnud

Selleks, et olla nii kindel kui üldsegi võimalik, viibis meie Piiriveera viimased nädalad kuni vaktsiini kinnistumiseni eriti turvalises hoiukodus, kus teda pesti, pesti ja kontrolliti tema söömist, kastikasutamist ning kõike mis võimalik, et koju, kus juba kassid ees, ei  kannaks meie printsess mingisuguseid haigusi. Ja siis nad sõitsid.

Kas see ronimispuu on kassile sobiv??

Kas see ronimispuu on kassile sobiv??

Nüüd on Herttal tähtis töö. Tema peab testima kaupa, mis müügile tuleb. Kas ronimiseks on konstruktsioon piisavalt toekas? Kas mänguhiir krõbiseb käpa all piisavalt? Kas nätsutades on ikka õige maik ?

Hertta uues kodus

Hertta uues kodus

Kas tudupesa on piisavalt pehme? Ülikvaliteetne ninaesine, armastav pere, kelle voodis magamise väike väänik esimesel ööl koheselt avastas 🙂

Selle nurga alt näen ma hoopis kaunim välja.

Selle nurga alt näen ma hoopis kaunim välja.

Kui Hertta modellianne areneb, võib ta muutuda poekese vapiloomaks, aga publikumagnetiks saab ta niikuinii 🙂

Nunnu olen ma ka...

Nunnu olen ma ka…

Mängusõpru-  kahe- ja neljajalgseid on piisavalt. Mängimist, möllamist ja arendavaid mänguasju nii palju kui soovid. Suvel veel huvitavad mänguväljakud, atraktsioonid-  kõik üliturvalised. Setomaa talu külmas lakas ilmaletulnud kiisu on tõmmanud võiduloosi.

Kas kraapimispuu on piisavalt hea?

Kas kraapimispuu on piisavalt hea?

Tühja see kiisu midagi miljonitest arvab, aga kiisuparadiis on see tema arvates küll.

Kesklinna hoiukodu saadab meie õnneseenele palju paisid ja on kindel, et uues kodus ta need ka kätte saab. Eesti keelt Hertta päris äraunustama ei pea 🙂 , sest peagi tuleb talle kaaslaseks Kassiabi teisest hoiukodust Traks ja neil peaks olema väga vahva koos mängida.

Uurime, mis see veel on?

Uurime, mis see veel on?

Üllatusi tuleb aga veel. Täna sõitis Soome, oma koju, õrn ja armas kassiemme Liisi. Oma kodu leidis ka Doktor, kelle pere on valmis poputama meie neiut  edasi. Kõik sai ka temaga korda.

Huviline on ka Nurril , samuti Missol.

Sipsik, vaeseke istub karantiinipuuris ja on nii nördinud kui vähegi olla saab, kuid mingit haigust tal ilmnenud ei ole.  Vestlen temaga pidevalt, aga esialgu ei ole mingit usaldust. Saame aru, kliinikuskäik oli kassile liig mis liig. Aeg, teatavasti parandab kõik haavad- nii minu sõrme- kui Sipsiku hingehaavad. Elame veel.

Virsikut ei ole enam.

Vaatamata meie pingutustele ei pidanud ka Virsik vastu. Toit sisse ei jäänud ja pisike süda lakkas öösel töötamast. Hoiukodu saadab sõbrakestele Vikerkaaremaale järele vaid palju paisid ja kallisid. Katk oli meie pingutustest tugevam. Ei antud teile võimalust elada siin pikk ja õnnelik kassielu.
Meie pühaks kohustuseks on päästa viimane sellest perest- Sipsik. Kuna tema kliinikus ei käinud, siis eile tehtud katkutest oli negatiivne. Kas see nii ka jääb sõltub sellest, kuidas hoiukodus sanitaarrežiim toimib.
Igatahes klooritasime me kõike ja kõiki nii intensiivselt, et taipasin lõpetada alles siis kui endal mürhgistussümptomid avaldusid. Kloorispray tekitas mul endal hingamisteede söövitus ja eile oli asi ikka päris hull. Õhk ei läinud enam sisse, tõttütelda oli täitsa surmahirm, sai hullusti ülepingutatud. Täna on asi parem, õhk käib juba läbi ja kümme sammu saab ka hingeldamata teha. Ravi kah hea- kiirabivalve. Tegelikult on ikka üsna s__t olla.
Kogu puuri sisustus lendas prügikasti- kraapimispost, mänguasjad, pesad. Pehmeid asju ei saagi täiesti ohutuks desinfitseerida. Nukker lugu.

Midagi positiivset on tegelikult ka. Doktor läheb homme uude koju, kus on pere, kes teda nunnutama ja maiustustega kostitama hakkavad. Liisil on huviline Soomest ja kui kõik läheb nii nagu siiani, siis leiab ta endale kodu ja pere. Misso on praegu terve, vaktsineeritud ja suur mürakaru, kellel on pealegi ülimalt hea isu tekkinud. Huviline ka silmapiiril. Nurr areneb tõeliseks kaisukassiks. Sipsik on muidugi praegu siiralt nördinud, et ta kinni püüti, arsti juures torgiti ja lisaks veel puuri karantiini pisteti. Seda nördimust avaldab ta suure kõhisemise ja urisemisega. Millal ma ükskord tema silmis rehabiliteerimist leian ei kujuta ette.

Jõuluime????

Imelikud asjad sünnivad 🙂  . No sellist reaktsiooni ei oleks ma küll osanud oodata.  Kurtsin eile siin blogis, et minu 9 kasulast on oma mängukeskuse ÄRA MÄNGINUD ( ja ma mõtlen seda tõemeeles). Isegi vineer on pooleldi nahka pistetud, eks need vahetuvad hambad tahavad ju närimist.  Tegelikult oli see pigem tõdemus ja mitte kaastunde norimine, sest eks igaüks peab ikka ise oma risti kandma ja kui tõesti enam ei jaksa, siis tuleb ka järel vedada. Aga mõnede lugejate arvates ei olnud  see mitte järjekordse kassitädi virin teemal, elu on raske ja aidake.  Ilmselt on selles  ” süüdi” üks tegelane- vot selline, vist 🙂

Kesklinna hoiukodus on head lapsed- neid võik ehk tõesti aidata....

Kesklinna hoiukodus on head lapsed- neid võik ehk tõesti aidata….

Nii küsitigi, kas saaks  kiisude mängukeskuse ostu toetada. Esialgu tuli ikka nõu küsida Kassiabi  autoriteetide käest, sest üldiselt ju lähevad annetused päästetavatele kiisudele, aga mul on siin ka üks püsiasukas- Panter ja selge on, et tema oma küüned ka sisse lööb. Täna siis helistasingi ja üllatus,  Kassiabi arvele võib tõesti eriotstarbelise annetuse teha.

Seega, kõik kes küsisid, kuidas saaks kesklinna hoiukodu aidata, see võimalus on olemas.

Kassiabi MTÜ
a/a 221030561288, Swedbank

Reg nr: 80231564

IBAN: EE902200221030561288

Lisamärge: Kesklinna hoiukodu ronimispuu

No see oleks ikka ülemõistuse ime kui Misso saaks kribinal mööda ronimispuid üles kõrgele ronida ja ei kasutaks oma füüsilise võimekuse tõstmiseks minu jalgu, õlgu, selga ja kaela- AIIII……  🙂

Pärast rasket füüsilist treeningut :)

Pärast rasket füüsilist treeningut 🙂

Täna on hoiukodus vaikne. Liisike ja Doktor valutavad oma valusid óperatsiooni järgselt.  Virsik ja Sabrik käisid ka arstil, sest Virsik köhib koledasti, nina on herpesest tatine ja kõht on ka mõlemal lahti. Said mul pikatoimelise süsti ning kui kõht veel paar päeva lahti on, siis hakkavad ka veenikaudu Metronidazoli saama.  Nurr ja Misso mängivad ning on isegi Sipsiku kampa võtnud. Tegin talle tasakesi pai, õnnestus. Selle peale ronis Sipsik jõulupuu okste vahele.  Vaatas mulle vastu kui kollane muna eriti kavala pilguga. Õnneks kõrgele nad ei roni- pool meetrit ehk. Kastame nulgu okkaliimi nimelise toitelahusega ja suurt kahju pole veel sündinud.

Saaks selle muna kätte

Saaks selle muna kätte

Ehh! Aeg on põhku pugeda. Homme tuleb kiirabivalve- ehk rahvas on terve, viina veel ei võta ja purjakil lumehange magama ei jää 🙂

Ümberkorraldused pühade eel.

Piiriveera läks teise kassiabilise juurde karantiiniaega pidama, et pärast viimast vaktsiini puhtal pinnal veenduda, mingeid haigusi tal enam välja ei löö- siiani on kõik OK.  Seega, peagi on aeg, millal  meie iludus pühib Eestimaa tolmu oma käppadelt  ja läheb koju.

Misso kasvab ja võtab juurde. Nüüd saab hakata mõtlema tema vaktsineerimise peale. Me oleme ilus neiu.

Misso ootab oma uut kodu

Misso ootab oma uut kodu

Rohtu saab ta vaid 1 killu päevas ja enesetunne on neiul hea.  Missoke on suur nurrmootor ja lõbus mürgeldis. Temas on olemas kõik, mis ühes kassilapses olema peab. Korra tõrjusime veel usse ja peseme ka šampooniga. Võtke ühendust, Misso kodu. Vaadake kui kaunis kassilaps 🙂

Portree

Portree

DOKTOR tunneb ennast natuke tõrjutuna. Tema hellusevajadus on hästi suur, aga Nurr ei lase vaest ravijat löögile. Homme läheme ja teeme selle steriliseerimise ära,  järsku ilmub siis välja üks vahva pere, kus ravutsejakass puudu.

Doktor

Doktor

Tüüpiline teismeline- pikk ja vibalik vaatamata heale isule.  Kui Doktor ei saa piisavalt tähelepanu, siis nutab ta valju häälega hästi haledalt ning loomulikult on süllevõtmine kohe garanteeritud.

Graatsiline teismeline

Graatsiline teismeline

Temal ei ole veel kodupakkumist tulnud ja sellest on kahju, sest kiisu on nii koduvalmnis kui vähegi olla saab.

NURR on äärmiselt omapärane tegelane.  Ta on kindlalt otsustanud, et mina olen tema pärisomand.

Mõtlik Nurr

Mõtlik Nurr

Igal õhtul tuleb ta voodisse ja lööb platsi teistest kassidest puhtaks 😀    Ja siis algab suur pai- ja miilustamistund. Nüüd on ta otsustanud ka minu otsas magada, mis mõnevõrra tekitab raskusi, aga me saame hakkama.

Mõnus uni

Mõnus uni

Ja see sõbrake on armukade, sa mu helde arm. Kui Nurr tahab pai ja sülle, siis ei tohi ükski teine kiisu olla lähemal kui 3 meetrit. Muidu läheb ütlemiseks.  Isegi hoiukodu püsikiisu – Panter saab käpaga piki turja nii et vingub.  Teistega on Nurr veel suhteliselt tagasihoidlik, aga julgus kasvab iga päevaga.

Liisikesel oli pikalt jooksukas, paar päeva sai puhtata ja otsast peale. Vaene kiisu. Homme õnneks saab suurest vaevast lahti- läheme  operatsioonile.

Liisi võtab sõna

Liisi võtab sõna

Liisi on kenasti kopsakamaks läinud ja praegu on ta  füüsiliselt piisavalt sitke  operatsiooni kergelt taluma. Uudishimu on, mängida tahab, käitub korteris igati ontlikult. Suurepärane sõber inimesele, kes igatseb rahulikku kaaslast.

Uudishimu

Uudishimu

Vahepeal läks kirjutamine üsna untsu. Missol oli paituur ja siis ta otsustas ise blogi kirjutama hakata. Vot nii-

Mina ise!!!

Mina ise!!!

Eks mul tuli siis need pikad read ühte tähte ära kustutada, aga kui midagi imelikku ikka sisse lipsas, siis sorry, Misso kirjutas 😀

Täna ehtisime oma kuuse või õigemini nulu ära. Vot selline sai.  Ma olen ise kuusefanaatik, aga sellest ajast kui kesklinnas on hoiukodu, ei tule kuusk kõne alla.  Kiisude huvi on meeletu suur ja meil keskküttega korter.  Nädalaga ei oleks kuusel allpool enam mitte ühtegi okast.  Parem juba nulg, vähemalt okkad jäävad külge. Selline sai meie jõulupuu:

Jõulupuu

Jõulupuu

See oli nii kaunis, et Ahjualune- nüüd siis uue nimega Sipsik tuli ka kaema.

Tohhohh! Mets korteris????

Tohhohh! Mets korteris????

Täna küsisid minult kolleegid, kas Jõuluvanale kiri on koos kingisooviga ära saadetud. Tunnistasin, et ei.  Ei saada ka, sest selle unistusel ei ole määratud täituda, Jõuluvana ei ole miljonär. Kui nüüd keegi arvab, et unistuseks on luksuslimusiin, siis ta rängalt eksib.  Minu unistuse kingitust ei saa ma ikkagi- selleks on suur ja kõrge kasside mängimis- ja kraapimiskontruktsioon.  Ehk kunagi saan, kuid kindlasti mitte sel aastal.  Viin vana ja pikalt teeninud, kuid nüüd lootusetult läbitöötatud  kasside mängumaa prügikasti ja panen midagi pisikest asemele. Tühja sellest. Peaasi, et kiisud head uued kodud saaksid. Imedeaeg ju kestab veel.

Kolmas advent- imedeaeg

Kolmas advent- imedeaeg

Home, sweet home.

Ja jõudiski kiisutakso koju tagasi. Oma kodu leidsid siis Vanessa, Miki ja meie Võõpsu.  Muuseas, kui pisipõnnide esimene reis Tallinnasse tähendas  lahtist kõhtu ja muid meeliülendavaid elamusi, siis nüüd oli kõik kõige paremas korras. Võõpsu läks minu kaisust sujuvalt perenaise kaissu. Usun, et paari päevaga on hoiukodu unustatud ja Seto juurtega kiisu seab ennast tõelise peremehena Elvas oma majas sisse.

Tulin koju ja siis otsustas Ahjualune teha mulle väikese kingituse. Sain teda päris pikka aega imetleda. Teie saate ka. Palun:

Julgus tuleb pisitasa

Julgus tuleb pisitasa

Puudutada sain ka sõrmeotsaga. Elu tundub päris kaunis olevat. Kollased päikeselaigud teevad Ahjualuse kasuka hästi huvitavaks ja teda vaadates hakkab iseenesest soe. Väljas oli aga, prrrrrrrr, kui külm.

Me julgeme otsa ka vaadata

Me julgeme otsa ka vaadata

Vot selline julge pilguga kiisu siis.  Kas keegi pakuks talle ilusa nime?  Kolmevärviline, seega tüdruk. Hiljem täpsustame veel üks kord.

Aga nüüd lähen ja hakkan tegelema millegi suure ja ilusaga. Piiriveera tuleb puhtaks pesta enne homset vaktsineerimist.

Piiriveera vanni ootel

Piiriveera vanni ootel