Posts Tagged ‘loomakaitse’

Teise advendi õhtul.

Täna siis süütasin teise advendiküünla. Kõik on rahulik. Minu uus kostiline Linnuke istub puuris ja ei ole nii väga õnnetu. Tiiu tuli juba ise pai norima, Seine laskis ennast kenasti kammida ja näeb välja puhvis nagu jõulumemm ning Kalma Kati otsustas, et peale kapipealsete sobivad turnimiseks ka minu õlad ning pea 🙂

Teine advent

Teine advent

Aitäh teile, armsad inimesed, kes täna oma annetuse Kassiabi poole läkitasite ning meie hoolealustele jõulukallistuse saatsid.  Kuskilt paistis ka üks pisike valgusvihk lootust, et keegi tunneb natuke Seine vastu huvi.  SEE ON NII ARMAS!!.

Homme on aga tööpäev ja ma tahaksin natuke kiusujuttu ka ajada 🙂

Selleks lausa sunnib üks vahva läkitus, mis mind koledasti kõhisema ajab.

Palun. siin see on:

http://www.tallinncity.ee/2621132/irl-kasside-tapatalgud-loomade-hoiupaigas-tuleb-lopetada

Enamik teist mõtleb, et küll on kaunis ettepanek, hoolitsevad inimesed maksavad kasside pidamiskulud ja toovad kassidele jõulurahu, aga kahjuks ei ole need asjad nii must valged nagu õilis seltskond kujutab.  Ma ei eita absoluutselt, et hoiupaigas toimuvad jubedad asjad, aga nii lihtsalt neid probleeme ei lahendata üldsegi mitte.  Tegelikult meenutab kogu see jant üksüheselt jama kiirabi ümber.  Miks  siis nii?? Seletame veidi lähemalt.  Kõigil, ma kordan KÕIGIL, poliitikutel on meie riigis hukatuslik komme, mitte üritada asju lahendada sisuliselt e kaasata probleemi lahendamisele aparaadiväliseid asjatundjaid.  Kiirabikutsete arv kasvab aasta aastasse. Kõigile k.a  ministeeriumi asjatundjatele on teada, et 80% tööst on kõike muud kui elupäästev- transporditeenus, psühholoogiateenistus, perearsti töö, lastekaitse, hingehoid jne, jne.   Kas oleks arukas, et kui juba kiirabi reformida, siis alustaks sisulisest küljest?  Täpsustaks, kelle tööd siis kiirabi teeb ning delegeeriks  mitteerialase tegevuse nendele, kes on kutsutud ja seatud vastavat tööd tegema. Aga ei. Selle asemel haukame suure portsu maksumaksja raha ja teeme uusi brigaade juurde, koondame arstid ja las kõik käib vana moodi edasi. Kriitilises seisundis haiged las närivad muru või vaatavad kuidas hakkama saavad. Ei jõua haiglasse, surevad varem ära? Pole hullu, inimesi ikka jätkub.

Samasugune õnnis arulagedus vaatab vastu ka selleltsinatselt  läkituselt.  Ikka kampaania korras, süvenemata probleemide olemusse.  Hoidku taevas, et küsiks mõnelt spetsialistilt nõu, aga no kohe mitte üldse ei sobi.  Suure käraga räägime  jõulurahust.

Kordan, see mis toimub hoiupaigas ei kannata mingit kriitikat ja kogu see jubedus avaldub eriti räigelt praeguse   juhtkonna võimu all, aga probleemid olid olemas palju varem.  See asutus ei ole planeeritud nii suure hulga loomade vastuvõtuks.  Tänavalt toodud loomad peaksid sattuma algselt karantiiniboksidesse, mida on võimalik  pidevalt desinfitseerida ja mis ei ole ühenduses teiste ruumidega.  Kui keegi oleks suvatsenud natukenegi konsulteerida loomaaiaga, siis oleks  sellise asutuse planeering tehtud hoopis teisiti. Karantiin on stressis loomadele elupäästev hoidmistingimus.  Tasuks lugeda kasvõi G.Durelli, kus ta kirjeldab, kuidas tema loomaaiast saadeti üliheas seisundis loomad teise loomaaeda ja seal karantiinis hukkusid nad mõne päevaga- aspergillooos. Seenhaigus, mis võib looma immuunsüsteemi poolt kontrolli all hoituna rahuolekus üldse mitte avalduda, kuid transpordi stress vallandab surmava haiguse. Sama on hoiupaika toodud loomadega. Sisuliselt sureb suur hulk loomi praktiliselt nädala jooksul ka mürgisüstita. Karantiiniosakond puudub, puure pole, aega ja antud juhi alluvuses ka tahtmist desinfitseerida ei ole kohe üldse.  Katkupisik aga ei reageeri mingile muule  desole peale kloori ja siis võtab see aega mitu tundi.  30 minutit asutuse üldruumides viibimist tähendab kassipojale kindlat surma katku- uues kodus, sest inkubatsiooniaeg on 7 päeva ja õnnetute loomaomanike kirjeldusi  kuidas looma  mõni päev pärast hoiupaigast toomist  katku jääb ning sureb  on kogunendud lademes. Nad isegi hoiatavad kodupakkujaid, et loom võib ära surra.

Kassid, kes üldiselt ei ole karjaloomad, surutakse kitsastesse oludesse 20-30 looma, kusjuures neid, kellel oli üldse õnne kohesest surmasüstist pääseda, õnnistatakse ÜHEAEGSELT nii kirbu-,ussirohu kui vaktsiiniga.

Jah, eelmise juhataja käe all võtsid  MTÜ-d tõesti sealt loomi oma hoole alla, aga need õnnetukesed, kes sealt tulid, garanteerisid  ühingutele astronoomilised  veterinaariarved.

Mul on meeles kui aastaid tagasi sain hoiukodusse  sealt  nn trammikiisupojad6-7 nädalased, kes said kogu parasiiditõrje ja vaktsinatsiooni surmava kompoti hoiupaigas kätte ning järgmisel päeval olid nad ussitoksikoosi suremas.  Veetsin meeldivad päevad tilgutades kodus kaht kassipoega üheaegselt. Muuseas, selline eeskiri on pealesurutud seaduse poolt, mille võtsid vastu poliitikud ja mitte loomakaitsjad, sest nendele ei meeldi  bingoloto, mille ainukeseks panuseks on elu -jääb ellu või tõrjutakse edukalt ka loom ise vikerkaare taha.

Kas selle asutusega saaks  loomadega talitada paremini? Nendes ruumides, jaburate eeskirjadega ja nii suures mahus omavalitsuste  lepingutega, mis kohustavad loom kohe vastu võtta- mitte eriti palju  paremini.  Ma ei usu, et nii saastatud ruumides saaks üldse muud paremat ettevõtta kui alustada mujal otsast peale.  Tõenäoliselt saaks sellest bakterioloogilisest relvast Rakus, nimega hoiupaik lahti vaid läbi kõigi hoonete likvideerimise ning taasehitamise.

Aga siin tulevad õilishinged ja kuulutavad jõulurahu.  Arvan, et asutuse juhtkond on üsna rahul. Korjaks need sajad õnnetukesed siis paari kitsasse ruumi, laulaks neile jõululaulu, paneks söögi ette ning paari päeva pärast ei ole vaja isegi kulutusi mürgisüstile. Järele jääks vaid 2-4  eriliselt vintsket tegelast.

Hei IRL-i jõuluinglid! Kas on tõesti nii raske natukenegi enne populistlike loosungitega vehkimist küsitleda mõnd asjatundjat?  No MTÜ loomakaitsjad ei ole teile pädevad vestluskaaslased, aga kuidas oleks A.Turovski? Mati Kaal? Isegi loomaaias on  ranged karantiinireeglid, kuna loomad liiguvad erinevate loomaaedade vahel- veterinaariliselt jälgitud, uuritud ning ravitud loomad, muuseas. Ja ikkagi karantiin- eemal  kollektsioonist, sanitaartsoonis, veterinaaria kompleksis. Ikka selleks, et transpordi ja püüdmise stress ei tooks  välja varjatud haigusi.

MTÜ-des ( ma mõtlen targalt juhitud MTÜ-des)  lähevad tänavalt päästetud loomad algselt hoiukodusse karantiinipuuri ja üksikult v.a. emakass poegadega või koos kasvanud loomad.  Vähemalt 10 päeva jälgitakse neid, tehakse  esimeseks kirbutõrje, siis mõne päeva pärast siseparasiitide tõrje.  Vaadeldakse UV  lambiga korduvalt, ega stressis ei avaldu seenhaigus, kontrollitakse väljaheidet, silmi, kõrvu ja alles siis vaktsinatsioon ning kiipimine.  Karantiinipuurid on ka suure kassikodu eraldi asetesevates ruumides, kus on eriliselt väljaõpetatud vabatahtlikud.  Vaktsiin  kinnistub 7-10 päeva ja alles siis lastakse loom kassikodu ühte tuppa teiste juurde.

Vaatamata nendele ettevaatusabinõudele on pea iga MTÜ pidanud rinda pistma haiguspuhanguga ning siis  sõltub kõik  MTÜ sisekorraeeskirjade rangest täitmisest, kas see puhang piirdub vaid ühe toaga või kandub tervele kollektsioonile.  Eraldi toad, igas toas ainult seda tuba teenindav vabatahtlike ring, teistes tubades käimine ilma tungiva vajaduseta  keelatud. Jalatsite deso enne tuppa sisenemist, desomatid jne, jne. Hoiukodude ranged desonõuded, puuride kuumutamine 100 kraadi juures, kloreerimine.  Teiste kasside lähedust mittetaluvate loomade eraldamine nn zen tuppa jne, jne.

Te tahate, et Raku surmavabrik lõpetaks tegevuse?  Annetate söögiraha? Kutsute üles koostööle MTÜ-dega?  Ehk on selle paljusõnalise avalduse taga mitte mure maksumaksja raha raiskamise pärast vaid õnnis lootus, et MTÜ-d tagavad teile selle teenuse TASUTA??

Maksta loomakese söögi eest on tühiasi, mõni euro, aga päästa reaalselt loomi, maksab sadu ja tuhandeid eurosid. Rohkem, palju rohkem kui omavalitsus hoiupaigale maksab. Kui sadade loomade päästmiseks sobimatule hoonele  ning absoluutselt ebapiisavale rahalisele kattele lisada praeguse juhtkonna piiritu ahnus ja julmus, siis saamegi pisikese kohaliku Oświęcimi.  Teie ettepanek, kulla parteisõdurid, on toppida lihtsalt ühte barakki rohkem kinnipeetavaid- 20 asemel näiteks  sada. Haigused teevad siis ülejäänu ja krematooriumi korsten tossab rõõmsalt edasi. Mürgisüsti raha jääb aga alles ja selle pistab kohalik koonduslaagri komandant lihtsalt endale taskusse, teie jõulurahu raha loomulikult ka.

Kui te tahate tõesti loomi päästa, siis katsuge palagani asemel tulla ja vaadata, kuidas tegelikult loomade päästmine käib ning juhul kui te millestki aru saate ( milles ma paraku sügavalt kahtlen), siis palun laske hoiukarbil riigikogus või omavalitsustes ringi käia.  Palun, annetage  tõesti nende inimestest hüljatud loomade elude päästmiseks.  Muuseas, Riia raekojas elab kaks päästetud kassi oma toimekat kassielu- venelane ja lätlane 🙂 . Mitu päästetud looma elab teie majapidamises?

Kui te tahate tõeliselt teha midagi, siis on selleks praegu parim aeg ja ma mõtlen selle all natuke muud kui ajalehes avaldatud populistlikku sõnasalatit. Näidake siis inimestele, et lennumasinate lennutamise ja sügavalt läbimõtelemata üleskutsete kõrval suudate te aidata tõeliselt neid, kes seda vajavad.

Siia sussi võiks mahtuda  vähemalt saja kiisu ravikulud!!!

Siia sussi võiks mahtuda vähemalt saja kiisu ravikulud!!!

Teie rahalise panusega, kui te ei taha olla  inimene, kes suuga teeb suure linna ja  kätega kärbsepesagi, saame saata päriskoju isikliku kuuse alla võimalikult palju terveid, kontrollitud, ravitud, vaktsineeritud, kiibitud ja steriliseeritud nurrmootoreid! Kuidas oleks nii umbes sada looma? Kas katate saja looma ravikulud? Hoidmise ja toitmise kuludega saame ise hakkama.

Kassiabi MTÜ
a/a 221030561288, Swedbank

Reg nr: 80231564

IBAN: EE902200221030561288

(Liivalaia 8, 15040 Tallinn, Estonia), SWIFT – HABA EE 2X

Märksõna: Jõuluks koju. 

Kui võtate väljakutse vastu. siis võite märksõnaks  lisada: IRL Tallinn

Kõige suurem jõulusoov.

Ülehomme süütame oma teise jõuluküünla.  Lootused leida kodusid on kõrged. Seinest ilmus väga armas lugu FB lehel. Ehk ometigi õnnestub ka temal oodata jõuluvana oma isikliku kuuse all.  Rebida lahti kingipakk, kus on vahva pressitud naistenõgesest pall ja mõned  mänguhiired.  Tiiu istub iga päev mitu tundi süles, kus koos paitamisega õpime me koos ehtsat jõulusalmi: ” Olen julge ja armas inimesekass- nurr, nurr, nurr!”

Oma kodu ootamas

Oma kodu ootamas

Minul ja meil kõigil kassiabilistel süda muretseb ja kohe koledasti. Põhjusega. Vaadake meie Kassiabi kodulehte

http://www.kassiabi.ee/index.php?1021122710549150

Tänavu on juba koju saanud rohkem kiisusid kui viimastel aastatel.  Oleme õnnelikud, kuid…

Erinevalt munitsipaalse alluvusega hoiupaigast, toimib Kassiabi MTÜ ainult tänu  annetustele ning vabatahtlike tööle.  Lisaks, ühiskonnalt õigustatud hukkamõistu teeninud loomade eutanaasia ei tule meil kõne alla. No- kill kasside varjupaigas- MTÜ  Kassiabis viibivad loomad kuni kodu leidmiseni. Seine on näiteks meie hoole all olnud kolm aastat.  Juhtusid, kus veterinaar on raske haiguse tõttu ( vähk, krooniline neerupuudulikkus lõppfaasis, kaasasündinud ravimatu arengurike jm) soovitanud looma piinu lühendada, on aastas alla kümne.

Sajad ja sajad päästetud elud.  Kas see tegevus on odav?  Kaugeltki mitte.  Ühe, üldiselt füüsiliselt terve heade sotsiaalsete oskustega looma ettevalmistamine uude koju minekuks maksab kesmiselt 100 €. Ei ole võimalik!- arvate te ehk.  Arvutame. Vahend, mis  vabastab looma kõigist välis-ja siseparasiitidest pluss kõrvalestad ( ülimalt sage  probleem) maksab 10 €. Tõrjet tuleb teha minimaalselt kaks korda. Lisame siia vaktsinatsiooni, kiibi, steriliseerimise.  Oi, juba on rohkemgi. Sööki me ju veel ei arvestanud. Liivad?

See on juhul kui loom on terve.

Aga kui loom on haige või jääb stressis haigeks? Päästetud kassipojad, kes on äärmiselt nõrga tervisega?

Väike patsient

Väike patsient

Päevad ja ööd kliinikus statsionaarsel ravil.

Võitlus, mis ei tarvitse lõppeda õnnelikultRänkrasked ussitoksikoosid, mis vajavad kiiret tilkinfusiooni. Sajad ja sajad eurod, et anda nendele inimesest hüljatud loomadele õigus elule.  Ma mõtlen Spartacusele, kes praegu oma uues kodus rivistab üles suure koera, kasutab teda  ratsahobuse asemel ning lubab ennast siis armulikult puhtaks lakkuda.  Tema elu algas  kõikumisega elu ja surma piiril kliinikus- katk.  Kogu see õudus kestis pea kümme päeva- taas sajad ja sajad eurod.

Spartacus

Spartacus

Sotsialiseerimisel olevad kiisud, kes mitte ei sündinud kurjadena vaid kaotasid inimesse usu, kuna nad ta reetsid. Pikad kuud hoiukodude tööd ja hoolt, aga ka sööki, liiva, maiustusi, ravimeid jne.

Praegu on tekkinud sõge olukord. Inimese, kuulates esimest korda televisioonist, et Eestimaal on hoiupaiku, mis pigem meenutavad tapamajasid, sööstavad helistama MTÜ-de infotelefonidele.  Ma ei kujuta, kuidas meie  tublid kassiabilised praegu suudavad üldse telefonile vastata- liinid on punased. Tänavale visatud kassid, pojad, tiined emakiisud..

Me ju tahame aidata võimalikult paljusid neist!! Tahtmisest on aga vähe.  Ressursid sulavad nagu lumi märtsipäikese käes. Juhatus katkub peotäitega karvu peast ja peatselt  vajame me abikorras  pigem mitu kilo juuksevärvi, sest natuke kurblikult naljakas oleks kui  kogu meie 40 vabatahtlikku 15 kuni 70 eluaastani kõnniks ringi veetlevalt hõbehalli peaga 🙂  ehk enneaegselt murest halliks läinud.

Jõulude eel on paljudel kiisudel lootust leida endale päriskodu.  Hoiukodudes istuvad  kümned kiisud karantiinis ja ootavad, millal  kõik vajalikud protseduurid tehtud saaks.  Kümned konteineritega vabatahtlikud sibavad kliinikutesse, et viia loomad ravile, operatsioonile, vaktsineerima, kiipima.

Kallid inimesed! Praegu on imede aeg. Palun, palun tulge meile appi!! Kui sa armastad loomi ja plaanid olla natukenegi jõuluingliks, siis tule, palun, just praegu appi! Iga teie poolt annetatud euro läheb päästetud loomade raviks. Iga abikäsi toob lootust, et praegu tänaval kükitav hüljatud kiisu võiks jõulude ajal istuda päris, päris oma  kuusepuu all, soojas kodus oma pere keskel.

Palun, tee annetus:

Kassiabi MTÜ
a/a 221030561288, Swedbank

Reg nr: 80231564

IBAN: EE902200221030561288

(Liivalaia 8, 15040 Tallinn, Estonia), SWIFT – HABA EE 2X

Kassiabi Banner 2

Katk hoiukodus. Hilisem täiendus lisatud.

Koos niiskuse ja külmade öödega hiilis juba ligi igasügisene ning -kevadine  õudusunenägu- kassikatk e panleukopeenia. Potentsiaalne surmatõbi  kassipoegadele. Kõik hakkas ometigi nii ilusasti.  Neli kassipoega Keila Joalt said sooja hoiukodusse ulualla ja kõik tundus minevat hästi. Kiisukesed sõid ning mängisid. Tundus et kõik  on parimas korras. Nii sai pühapäeval tehtud uued pildid neljast endisest rääbakast.

Päästmise esimesel päeval

Päästmise esimesel päeval

Pühapäeval  nägin ma sellised kassilapsi:

Memmemusi- äärmiselt kaisukas kassipoiss. Suur süles istuja ning nurrumasin.

Memmemusi

Memmemusi

Spartacus- hall sõdalane, kes arvab et temal tuleb kaitsta tervet oma peret. Alguses oli ikka tõeline suss, aga praegu tuleb  kõhhi ainult veel päris võõrasti inimeste peale. Ta on isegi broneeritud kui ainult….

Spartacus

Spartacus

Louis- helekollane  poiss. Asjalik ja mänguhimuline, Juba oskab ka nurruda.

Lui- päikesekuningas

Louis- päikesekuningas

Prints- veidi tumedama tooniga kollane poiss- igati sotsiaalne nihverdis.

Prints

Prints

Kõik oli ilus. Pühapäeval oli  Memmemusil kõht veidi lahti. OK, seda juhtub ikka ja esialgu ei ähvardanud veel midagi. Õhtul helistas hoiukodu perenaine väga murelikult ja ütles, et Memmemusi oksendas. See ei tõota head. Hommikul oli kiisu juba Vilde kliiniku ukse taga. Halvad uudised hakkasid sadama kui küllusesarvest- no enam halvemaid ei olegi olemas- Katkutest on tugevalt positiivne, lisaks veel giardia ja palavik 40 kraadi.

Memmemusi veel tervena

Memmemusi veel tervena

Kiisuke läks kohe tilga alla. Selge on aga ka see, et teised on samuti surmaviiruse külge saanud.  Ka teised kolm maandusid kliinikusse.

Kliinikust tulid kolm kassilast juba minu juurde,  kesklinna hoiukodusse. Memmemusi jäi kliinikusse ja tema seisund on raske. Peaks ta ainult  homseni elama, siis on meil veel üks salarelv, millega selle koletuma haiguse vastu võidelda. Peaks ta ainult hommikuni elama!!

Tegin hoiukodus karmi ümberpaigutuse. Kalma Kati ja Freddy said ühte puuri. Nad on mul mõlemad vaktsineeritud ja haigust külge ei võta. Fionna ning teised suured kiisud on samuti kaitstud, aga karantiinirežiim ja ülimalt range, tuleb ikkagi kehtestada, et  loomad katkukandjateks ei saaks, ise haigestumata.  Niisiis viisin ühe puuri siiani täiesti kassivabasse tuppa.

Lui ja Prints pühapäeval

Louis ja Prints pühapäeval

Nüüd käin hingevärinaga kiisusid vaatamas. Hetkel on kõik ( veel) korras. Keegi vedelaid loike pissikasti teinud ei ole ja okset samuti mitte, aga et pauk tuleb, selles ei ole erilist kahtlust.  Ka süstlad oksendamisevastase rohuga on riiulil valmis. Mina saan vaid häid mõtteid kosmosesse saata.

Kui keegi arvab, et mis see karantiinirežiim siis ära ka pole kui toad on isoleeritud, pean valmistama pettumuse.  Katkuviirus on eriti jälk elukas.Tavaline deso teda ei võta, ainult kange kloor ja nakkusohtlik on kõik mis kiisude eritistega kokku puutub. See tähendab, et üks ettevaatamatu liigutus ja tood ise  teisest toast  katkuviiruse kaasa. Iga liigutus peab olema sügavalt läbimõeldud.

Puuri alla on lai vahariie, mis takistab eritiste sattumist vabale.  Kloorilahusega töötlemine 3-4 korda päevas.  Toas on teine paar jalatseid ja ukse ees  klooriga immutatud lapp plekkkandiku sees.  Toas on kolm prahikotti, kuhu lähevad kõik hoolduse käigus tekkivad jäägid.  Kott, millega kassid toodud said, on samuti suures kilekotis.

Me tahame nii mängida

Me tahame nii mängida

Uksel on ühekordne kittel ja karp kindaid. Sisenemisel tuleb vahetada ära  jalatsid ning panna selga kittel. Kõik tegevused puuris tuleb teostada kinnastatud kätega ja nende eemaldamisel tuleb teha kõik et võimalik saastatud pind ei satuks kokku käe nahaga.  Loomulikult ei kaitse niiskunud kittel enam allolevaid riideid. Selleks peab olema lisaks voodilina, mis tuleb panna sülle ja rinna peale, et kaitsta teisi riideid.  Kokku tuleb see lina panna nii, et saastatud pind oleks alati ülal ja ei puutuks kokku puhta pinnaga.

Spartacus tervena

Spartacus tervena

Iga raviprotseduuri järgselt tuleb vahetada kindaid, sest nakkuse võimalik ülekandmine ühelt kiisut teisele tuleb viia miinimumini.  Kõik  saastunud esemed tuleb panna viivitamatult prahikottidesse, kust nad suletuna lähevad õue prügikonteinerisse.  Kõik- liivakast, kühvel, transpordikott, söögi- ja jooginõud kuuluvad hiljem hävitamisele.  Käisin jälle  lapsi piilumas, hetkel on kõik veel korras.  Peas vasardab mõte- Peaks, oh peaks Memmemusi ometi homseni vastu. Loodame……

Memmemusi paar päeva tagasi

Memmemusi paar päeva tagasi

Kõige räbalam on aga see, et nüüd on kaks hoiukodu rivist väljas ja vaktsineerimata loomi enam võtta ei saa. Kiisa kassikesed pidid ju tulema minu hoiukodusse.  Kui karantiinirežiim peab ja läbi mingi ime kolm kassikest ei haigestu, siis ehk veel, aga üldiselt on nii, et katkupisik püsib ruumis  pea terve aasta. Tavaliste desoainete peale ta ainult aevastab. Algas sügis- katkuaeg.  Väikeste kassipoegade suremus sellesse haigusesse on 70-100%. Ometigi, kui me  vaktsineeriks oma loomi ja ei laseks neid  ohjeldamatult paljuneda, ei peaks pisikesed elud kustuma  koletumates piinades.  Miks  ometigi??

Olge meiega, saatke häid mõtteid kosmosesse ja palun tehke oma nurruvale sõbrale pikk pai.  Veel, vaadake, kas kiisu vaktsiin ikka kehtib ning minge  võimalikult kiiresti arstle kui aeg on üleläinud.

Memmemusi

Memmemusi

Saatke häid mõtteid kosmosesse ka seoses  teise hoiukodu perenaisega, sest, olen kindel, et tema padi on täna pisaratest märg.

Paar päeva hiljem.

Memmemusi tundub kliinikus paranevat, homme tuleb koju kui sööma hakkab. On üks imevahend ja ainult ühes kliinikus, mis  kiisude elulemust selle koleda haiguse korral märkimisväärselt tõstab.

Eile õhtul oli Louis lössis, kõht 1 kord vesilahti ja keeldus söögist. Täna hommikul oli ta juba üsna kõhnakeseks muutunud. Hommikust on haiglas arstide hoole all. Prints ja Spartacus on korras ( veel?).  Ka kodus käib pidev ravi.  Loodame….

Uued kostilised

Koju läksid Positiiv ja Negatiiv. Koos hakkab neil olema väga tore lapsepõlv ning  oma perele saavad nad tegema ohtralt nalja oma vahenditu mänguga.  Garanteeritud on ka piisav hulk laste sigadusi, aga milline laps see ilma üles on kasvanud? Hoiukodu ei jäänud üldse mitte tühjaks. Vastupidi, muudkui pressib uksest ja aknast sisse.  Kust neid kassipoegi küll ei leita.  Ahastus tuleb peale. Nii on minulgi taas kolm lapsekest.

Esimesena saabus Kalma Kati- minu enda infotelefoni ” saak”. Nimelt sattus Kalamaja sauna keldrisse kassipoeg. Õieti oli neid vist kaks, aga ühega…. Kes seda teab, mis juhtus. Igatahes ei meeldinud  omanikule uus üürnik sauna kedris ja päästeoperatsiooni tulemusel said kassiabilised  keldrist kätte lõksuga ühe süsimusta tegelase.

Kalma Kati

Kalma Kati

Kati on ca kolme kuune, must kui öö. Tulles oli vaene kiisu surmani hirmunud. mitte tige vaid just hirmunud. Inimese eest oli ta valmis põgenema maailma otsa ehk puuri kitsastes tingimustes puuri lakke.  Kolm kuud on juba selline piiripealne aeg, kus sotsialiseerimine võtab rohkem aega, aga haarasin siis härjal sarvist ehk pehmest fliistekist ja alustasin paitamisega. Vaenekene, oli teine mul  fliisi sees kange nagu pulk. Tegelikult oli näha, et paitamine Katile meeldis,aga see käsi oli kole.

Olla või mitte olla??

Olla või mitte olla??

Tekkis siis mul mõte kasutada avatud käe tehnikat. Ega ma muidu poleks sellest midagi teadnud kui ei oleks õppekirjandusena kasutanud Jackson Galaxy õpetusi. Muuseas, kohustuslik vaatamine  igale kasside sotsialiseerimisega tegelevale vabatahtlikule.

http://animal.discovery.com/tv-shows/my-cat-from-hell/videos/my-cat-from-hell-jackson-galaxy-videos.htm

Selgub, et  sedapidi käsi tähendab kassile ähvardust:

Kassi jaoks ähvardav

Kassi jaoks ähvardav

Aga kuidas meie siis kasse võtame? Ikka niimoodi.  Eks nad lõpuks ikka harjuvad, aga ma ei kujutanud ette, et see võib kassi jaoks olla väga  agressiivne  võte.

Avatud käsi ei kutsu kassil esile hirmu vaid uudishimu

 

Avatud käsi

Avatud käsi

Panin siis peo peale tükikese grillkana ja viskasin puuri ette pikali, valmis  lamama seal terve pärastlõuna.  Aga ei olnud vaja. Mõne minuti pärast roomas sänikael ligi, pistis kana nahka  ja siis kukkus vastu kätt nühkima.   Ka praegu on väike taganemine nurka ja siis tormijooks  käele.

Aga pilte on temast väga raske saada. sest neiu tormab käte vahele ning tahab juba puurist välja, aga ei saa lasta, sest toas troonib Fionna, kes üldiselt teisi kasse ei salli.  Läbi puuri saavad nad täitsa hästi hakkama.

Fionna ja Kati

Fionna ja Kati

Igatahes on Katikene  saanud ussirohu, vaktsiini ning ka kiip on paigaldatud.  Mõned päevad veel ja meil on olemas  täielik paisõltlane. Kati tahab sügamist ja silitamist ja  ta ei  seisa jalgadelgi kui  kõvasti vastu kätt nühib.  Vangub nagu pajuvits tormituules.

Teised tulijad  olid kaks  kahe kuust kassilast. Saabusid just mõni päev tagasi.  Päästetud on nad Lasanmäelt.

Esimene – õrmn ja armas kassitüdruk Seven http://www.kassiabi.ee/index.php?1021122710575449

Seven mängib

Seven mängib

Alguses oli ta väheke kohkunud, kuid nüüd on  kosunud.  Puuriuksele just vastu ei torma, aga  pai talle meeldib ja nurrub kõvasti ka.

Seven

Seven

Üks silmake tahab veel nati rohtu ja kontidele tuleb liha kasvatada ning pikk karv  kammida, aga meil on olemas vahva pisike kassineiu, keda saab  broneerida.

Natuke tõsisem on lugu Freddy´ga. Poiss on kuri ja väga õnnetu.  Kahe kuuse kassipoja tsihh ja tsuhh ei ole muidugi probleem, mis  kestab  pikalt… loodetavasti.  Igatahes praegu  ta minuga kontakti ei otsi vaid lähenedes turtsub põlglikult.

Freddy

Freddy

Mängimine suurt ei huvita ja puuris kaebab ta üsna õnnetu häälega. Proovi sa ainult lohutada kui kohe tuleb vastuseks põlglik -TSUHH!  Aga ennegi oleme neid lohesid näinud, kes mõne aja pärast sulavad nagu mesi.

Freddy

Freddy

Freddy tahaks päris individuaalset  tegelemist ja lohutamist. Praegu ma kuulan vaid  kurvavõitu nuttu. Kiisu kaebab puuris kõva häälega rasket saatust.  Tahaks lohutada, aga  kuidas saab inimene lohutada kui kassipoiss lamab puuri võre ääres ning kutsub. Tundub, et ta hõikab pimedasse öösse: ” Emme! Emme!”.  Kassimmet mul sulle anda, pisike pilvelambuke, ei ole. Katsume tuttavaks saada ja siis läheb sinu elu oluliselt lõbusamaks.

Seven juba mängib, ei  kaeba  ning võtab  lõpmatult armasaid poose.

Juba oskan poseerida

Juba oskan poseerida

Hoiukodus ootab oma kodu pisike Kihh, kes on nii koduvalmis kui olla saab.  Ka Tibi Galojan on steriliseeritud ning tahab süles istuda oma perenaisel,  väga palju nurruda,  peaga nühkida ja maiustusi norida.

Vaktsineeritud ja kiibitud!

Positiiv, Negatiiv ja Kihh on nüüd vaktsineeritud ning kannavad kiipi.  Kogu see kamp paneb mööda kasside ronimispuud  2,7 m kõrgusele, kiigub kiikedes, vallutab  treppe ja peiduurkaid.  See aga tähendab, et reedel s.o ülehomme võib meie mustvalge duo minna oma  päriskoju!!

Koju!!

Koju!!

Pange siis mürakarudele kõik valmis. Meie timmisime veel nurrmootori tuure  ja kõik peaks olema kõige paremas korras.

Koju!!

Koju!!

Ma üritan meie pisipõnne ikka tervislikult sööta, aga nemad ei arva sellest midagi, sest täna panid nad laua pealt pihta 200 g  suitsuvorsti “Põdra” ja pistsid selle ka nahka. Tegelikult ma kahtlustan, et põhilise panuse andis Tibi Galojan, kes reedel laheb  siis operatsioonile.

Lõpuks tunnistati vaktsineerimisküpseks ka  Kihh- väike nurrmootor ning mängulõvi, aga temal ei olegi veel armastavat kodu ootamas.  Ei aita isegi see, et Kihh  hõivas kohe tohter Larissa südame, kes tunnistas ta maailma vahvamaks ning naksimaks triibikuks.

Minul ei ole veel kodu- nuuks!

Minul ei ole veel kodu- nuuks!

Pisike Kihh ootab ka armastavat kodu.  Kus on kõik maavillase triibiku fanaatikud?  Absoluutselt kõik oskused on käpas- nurrumine, pai nurumine, kaisus magamine ja kassikrutskite korraldamine 🙂

Hoiukodu karantiinipuuris isrub veel üks kaval tegelane- Kalma Kati, kellest tuleb järgmisel korral oma lugu, sest siis on meil midagi huvitavat vestelda.  Tundub, et  meie suhtedraama on saamas positiivse läbimurde.  Lugemiseni…..

Täitsa õiges kaalus!!

Täna siis jõudsid Positiiv ning Negatiiv  vaktsineerimiseks sobivasse kaalu. Järgmisel nädalal teeme ära ja siis…

Hei! Hopsti! Meie tuleme koju!! Siin on paar ilusat pilti suuremaks kasvanud  perest.

Mina olen nüüd niisugune

Mina olen nüüd niisugune

No kas pole iludus? Puhas ja valge, täis indu maailma avastada.

Aga mina? Kas ma ei ole ilus??

Aga mina? Kas ma ei ole ilus??

Lõpmatult armsad tegelased.  Täna said korteri peale kolama. Oli ka aeg.  Ega me siis metslasi ei kasvata.  Tibi käis ja nuusutas üle. Pantu lakkus ka veidike ja ütles tere tulemast hr Pantri sotsialiseerimiskursusele ” Kuidas elada korterikassina” .  Seega, põnnid on kindlates kätes ja  haritud pedagoogi silma all 😀

Ekskursioon arvutilauale

Ekskursioon arvutilauale

Täna siis saatsin uude koju Kõhhi. Lugesin talle pikalt sõnad peale, et ta korralikult käituks ja sügavast lapsepõlvest lollusi meelde ei tuletaks.  Huvitav, ega Kõhh ei sõlmi sõpust kergelt, aga perenaise pai talle väga meeldis ja see saigi otsustavaks.  Üldse, pea kogu minu kassipere piiras teda. Tibi ronis kohe sülle ja ei soovinud lahkuda, Seine noris armulikult pai ja  Panter käitus ka nii, et sinuga ma läheks maailma otsale. Huvitav, mis värk?? Igatahes peame pöialt, et Kõhh sobiks sellesse koju ning tegemist oleks ilusa muinasjutuga. Teate ju küll: Ja siis elasid nad õnnelikult…..

Positiiv ja Negatiiv- öised külalised

Ma ei ole varane uinuja ja  kell  22 ei ole  kindlasti mitte öö. Paljud lõokese tüüpi inimesed on sellajal aga sügavas unes, et tõusta kell 5 väljapuhanuna ja õnnelikene- prrrrr .  Ometigi kerkisid mu kulmud  koos prillidega otsmikule, kui  just sellel kellaajal helistas Reet. Minu meelest on ta ikka lõoke mis lõoke.

SOS- inimesed leidsid kesklinna tänavalt kaks kassipoega, pisikesed, abitud, keset sõiduteed- APPIIIIII !!!! Snape ja Peter olid just hoiukodust lahkunud ja Kõhh õppis edukalt korteriavarustega toimetulema ( muuseas, ta tuleb suurepäraselt toime ja on ülikõva nurruga miilistis ning minu kaisukass).  Puur on tühi, küll ühe teise pisikese jaoks, – tooge.  Siis saabus , ma ütleks, et lausa delegatsioon.  Olid need kassipoegadest tegelased alles endale päästjad valinud- TV3 töötajad 🙂 .

Palun, saage tuttavaks- Positiiv ja Negatiiv.

Positiiv ja Negatiiv

Positiiv ja Negatiiv

Ilmselt 6 nädalased kassitited.

Positiiv on valge poiss, teisest veidi suurem, ülimalt hea isuga ja  väga inimese sõber.  Eile oli nii näljas, et undas toidukausi juures  nagu mingi tõsine  džunglielukas. Tänaseks on aga selgeks saanud, et toitu on maa ja ilm ning lärmamiseks pole põhjust. Sülle tahaks ainult ja see paneb haledalt kisama.

Poisitiiv mängib

Poisitiiv mängib

Me mängime 🙂

Positiiv kasutab kasti

Positiiv kasutab kasti

Kasutame kasti 🙂   Kuigi karjume seal emmet appi, aga keda ei ole, seda ei ole.

Positiiv peseb

Positiiv peseb

Tegeleme hügieenitoimingutega ja üldse  olema aktiivsem pool.

Negatiiv- süsimust tüdruk.

Negatiiv- süüa või mitte süüa??

Negatiiv- süüa või mitte süüa??

Maadelda oskab temagi ja üldse tundub lihtsalt veidike mõtlikum tegelane olevat.

No mängime siis :)

No mängime siis 🙂

Ka tema kastiharjumused on laitmatud.

Oskan juba kastis käia. Vaata kui suur ma olen!!

Oskan juba kastis käia. Vaata kui suur ma olen!!

Seega, lastel algas karantiiniperiood.  Arvestades kui sõbralikud on pisikesed sellid, on selge, et järjekordselt on keegi kodused kassipojad tänavale tõstnud, et  esimesed autorattad  probleemi lahendaks.

Inimene, see kõlab uhkelt, ütles üks suur kirjanik. Minul tuleb selle lause peale kallale äge oksehäda.

Aga need kaks pisikest titte ei kaota oma elu Tallinna sõiduteel. Me teeme kõik, et nad kasvaksid üles suurepärasteke pereliikmeteks. VOT NII!!!

Kas ma võin natuke maailma uurida??

Kas ma võin natuke maailma uurida??

Infotelefoni Ameerika raudtee

Suvi teatavasti on puhkuste aeg.  Vaatamata iguliikuri vaimujõule peavad mingil ajal puhkama ka kassiabilised. Nii  saavad soovijad proovida ülesandeid, mida üldjuhul ei tule teha.  Infotelefon on meil tavaliselt  kasside peaingli Reeda käes ja vaevalt et ise seda lõiku proovimata on võimalik mõista, mida  sellele numbrile vastamine tähendab.  OK, mul oli võimalus proovida ja pärast seda  ma tõemeeli imetlen, kuidas on võimalik terve mõistuse juurde jääda ning  350 päeva aastas midagi nii rasket üle elada.  Murede ja probleemida  kohin algab pea esimestest minutitest.  Kell 8.10- ” Meie õuele on tulnud emakass, näljane. Meie ei saa endale jätta. Mis kell te järele tulete??” . Kell 8.40 ” Mele õues on viimasel nädalal pidevalt olnud noor ja väga näljane kiisu. Annan süüa. Kas te saaksite tulla ja talle uue kodu otsida?” . Pisikese vestluse käigus selgub, et kassileidja tahab meid ka aidata ning ravi toetada. Käivitub päästeoperatsioon.  Paar päeva hiljem õhtul. Mees on tööl. Istun oma endisele patsiendile sõna otseses mõttes pähe ja ta on nõus aitama. Hoiukodu on olemas.  Sõidame. Õnneks saab kassi leidja  kiisu kergelt konteinerisse. Õnnetu loomake nutab ja kaebab kogu sõiduaja haledalt. Kiisu saab puuri, õnnetu, ehmunud kuid sõbralik.  Üks telefonikõne, neli või viis tundi korraldamist ning närvipinget, kõik läks korda. Nii saabus Kassiabisse Kalev.

Kalev Linda tänavalt

Kalev Linda tänavalt

Kell 9,22 kõne ” Mis kellast teie kontor lahti tehakse? Saatke kassipüüdja. Meie ukse taga on hulkuv kass. Püüdke kinni. Mis tähendab, ei saa??  Ei, mina ei saa midagi teha. Pilte teha? Mis te nalja teete. No ma ei tea, mis siis saab, mees tuleb, eks ta viskab siis kassi  välja”.  Paar närvilist kõnet, kohe ei paista mingit kiiret varianti. Ohkad ja tirid mõned karvad peast, adrenaliinitase tõuseb päeva alguses sobivasse superkõrgesse konditsiooni.

Kell 13.32 kõne ühest Eestimaa lõbustuskohast. Kass on puuris  palava päikese käes, ei tilkagi juua ega varju. Lamab oma väljaheidete sees. Soovitus: kohe helistada Loomakaitse Seltsi. Ise kaevad samuti kiirelt telefoninumbrid välja ja igaks juhuks helistad ise ka. Lubavad vabatahtliku saata. Millal? Siis kui vabatahtlik töölt vabaneb.  Saadad selle kohta paar meili, süda taob, oled tige. Koos veepargi ja karusellidega lastele selline atraktsioon. Et susi neid võtaks!! Kell 13. 45 kõne kliinikust. Autoavariiohver- noor kass, reieluu murd. Leidja maksab operatsioonikulud. Vajab taastumiseks hoiukodu. Tagasihoidlikult jätab kliinik mainimata, et tegemist on tõelise  Kurjamiga.  Otsid, mingi  lootus on. Loodad, et ehk leitakse abi mõne muu  MTÜ käest. Nädal hiljem selgub, et ega ei leitud küll ja nii täidab su hoiupuuri mustvalge poiss, kes üldiselt on veendunud tänavakass. Hämmastav, mõnepäevane areng on olnud üllatav. temast te kuulete veel. Nimeks sai Mõhk.

Kell 14. 45 teade:” Kesk-Eestis on rõdul vastsündinud kassipojad ilma emata.”.  Autot meil nii kaugele  saata ei ole võimalik. Kas meil imetavat ema on?  On, kassiabiline andis just hommikul teada.  Helistad mitu korda. Lõpuks- OK, tooge ära. Taas helistad tagasi, loed kümme korda peale sõnad, et piima mitte anda, pigem vett või sooja glüloosilahust.  Ka see pere ei saa  vastsündinud tibusi Tallinnasse transportida. Veenad , veenad.  Lõpuks  kaupled välja, et pärast kella 18-t saab naaber tuua kassipojad Raplasse. Edasi?? Lappad taas mobiili  telefoniraamatu  läbi,  tundes piinlikkust, et kräunutad asjasse mittepuutuvaid inimesi ning  keerad nässu kellegi õhtupooliku. Lõpuks, hea  inimene, kes mitu korda meile on raskustes appi tõtanud on nõus.  K. 18. 10 -telefonikõne:  kassipojad sõidavad välja.  Kohe telefonikõne oma tuttavale ning teine auto kimab Tallinnast Raplasse.  Mees tuleb koju.  Istun arvutis ning saadan edasi  kaotatud kasside kuulutusi ülessepanekuks, saabunud on ka  mõned kodu uudised, ka need saadan edasi. Tuleb info. Minu tuttav võttis kassitited peale, neil ei ole soojenduskotti kaasas, tited jahtuvad maha!!!!. Kiiresti  termokotid  mikrolaineahju ja soojaks.  Pudelid vett täis, termolina korvi ümber, Sõidame vastu.  Masinad kohtuvad kusagil Tõdva  kandis. Pakime karjuvad kassibeebid  soojenduskottide vahele. Ühte neist on vares ninast nokkinud, tuleb verd.  Kas paraneb? Ei tea. Kell on 20.45. Auto peatub kassiabilise ukse juures.  Närviline kohtumine kassiemmega. See ei lähe üldsegi hästi,  Kassiabiline  alustab lutitamist ja jätkab iga kahe tunni järel pea nädal päeval ja öösel, kandes poegi tööl kaasas. Nädal aega söötmine iga 2 tunni järel. Siis tuleb Kohtla Järvelt kassiema sama suurte tittedega ja võtab  orvukesed oma tiiva alla. Vigastatud kassipojal on ninal defekt, osa kõhre on kadunud apla varese kõhtu. Pisike vajab hiljem rekontruktiivset operatsiooni ja kõhresiirdamist. Raha? Leidjatel ei ole raha. Meil?

Kohtla Järve kassiemme tited

Kohtla Järve kassiemme tited

Need on Kohtla Järve kassiemme oma pojad. Leidlapsed olid nii pisikesed, et neist pole veel piltigi.

Kell on 22. 30. Jõuame koju. Lappad märkmikku ja mõtled, mis jäi tegemata.  Meilbox´i sirvides selgub, et ühed pildid ei tule lahti ja ühed läksid saatimisel ” kaduma”.  Saadad uuesti. Kell on 23. 30. Toetad pea korraks laua peale ja avastad, et kell on 03.45. Kooberdad voodisse ja kuuled meest läbi une ütlevat: ” K—i kassid!”. Ohkad ja saadad häid mõtteid kosmosesse, et see oleks vaid uni.

Niimoodi see käib, päev päeva ja nädal nädala järel. Pidev koordineerimine: keegi tahab  suures kassikodus kassi näha.  Kes meilt on  sobival ajal kohal? Kes saab tulla?   Kogu see keerulne masinavärk on tegelikult Reeda õlgadel. Üks asi on vastata ja kogeda igal päeval ematsionaalset ameerika raudteed, aga palju raskem on see, et vaatamata  kodukale ja FB  lehele, on hämmastav hulk infoliinile helistajaid raudselt  veendunud, et meile makstakse kellegi (!???!)  poolt prisket pappi kogu selle tegevuse eest.  Rängem kui  planeerida järjekordset päästeoperatsiooni, on hoida sellist  vabatahtlike tööle ning annetustele baseeruvat MTÜ-d pankrotistumast.  Eks me ju sügaval südames kõik tahaksime  reageerida igale hädakutsele.  Noh, mul on see  veres. inimene helistab 112 ja saab selle kiirabi.

Taime tänava päästeoperatsioon

Taime tänava päästeoperatsioon

Päästeoperatsioon on keeruline, aga iga päästetud eluke vajab enne uude koju minemist  kirbu- ja ussitõrjet, kõrvalestade hävitamist, vaktsineerimist ja selleks kulub mitukümmned eurot. Tihti ei lähe asi sugugi nii hästi. Tekivad terviseprobleemid. Mäletate, Kihh, kes praegu, muuseas,  usinasti mu varvast närib ja on otsustanud mind varbast alates nahka pista 😀 ,  vajas mitmesaja  euro eest haiglaravi.  Suuremate kiisude puhul  steriliseerimine, kastreerimine.  Lõpuks selgub, et päästeoperatsioon on veel see kõige lihtsam, bensiiniraha, natuke toitu, raudsed närvid. Kümneid/sadu töötunde vabatahtlikutööd me Kassiabis rahasse ei arveta. Ma vaatan sügava lugupidamisega neid särasilmseid noori inimesi, kes tutipeo asemel toidavad kodus äbarikku kassipoega lutist  või  seisavad  kassipuuri ees ning kannavad korduvalt ette oma kaitsmisele minevat lõputööd, konteiner näpus tirivad Lasnamäel  turtsuvaid kassilapsi putka alt välja , saateks vaid kaaskodanike sõim.  Kui kerge on nii heledalt  ja ennastunustavalt põledes väsida.

Sakust päästetud kassipere

Sakust päästetud kassipere

Eks ongi ju väsitud ja vahel  veidi hiljem tagasi tuldud.  Kuid jutt pole seekord inimkapitalist. Üritades aidata võimalikult paljusid,  kipub ununema, et  sellise heategevusorganisatsiooni selja taga passib alati rahapuuduse kirves.   Aidata saab vaid nii palju õnnetuid, kuivõrd saame annetusi kiisude raviks.  Ei ole meil rikast  miljonärist onu ega riigi  kasvõi mõnesendilist toetust. Kuigi, üllatus. Tallinna linn on siiani aidanud Kassiabi  rentides meile kassikodu maja. Odav see lõbu just ei ole, aga mitmesajale kassile aastas  on see taevaväravaks, mis  avab nendele  tee uude koju.

http://kassiabituba2.wordpress.com/       http://tuba3kassid.blogspot.com/
Oma päriskodu  meie kassikodus ootamas

Oma päriskodu meie kassikodus ootamas

Iga nelja aasta järel  toimuvad meil   hirmu- ja õudusepäevad  kohalike omavalitsuste valimiste ajal.  Tallinnas on kümneid sotsialmajutusüksusi, varjupaiku ja öömajasid, kuid kassikodusid on vaid üks.  Kurvad kogemused on näidanud, et võimu vahetudes likvideeritakse mängleva kergusega tülikaid  sotsiaalmaju/ raharaiskajaid  nagu vahetatakse aluspükse.  Nii ei ole probleem kui  mõnel “uuel luual”  tekib idee lõpetada leping Kassiabiga nii umbes nädala või kahe  jooksul. Rääkimata otse, ehk aimavad nutikamad, mis siis juhtub,  Milline on tõenäolisus saada korraga 40 kassile kodu? Kes oleks valmis üürima oma elamispinna loomadele?  Mis siis saab? Kas selleks,  kahjuks võimalikuks stsenaariumiks,  peab rahaline puhver olema?

Mooses- karbiga kasskodu ukse taha jäetud kiisu

Mooses- karbiga kasskodu ukse taha jäetud kiisu

Me saame päästa ainult nii palju elukesi, kui meil on rahalisi vahendeid– annetusi.  Kes investeerib lastesse, eakatesse, töötutesse. Meie investeerime nendesse, kellel ei ole raha pangas, korterit  tagatiseks, kes ei käi valimas, kuid kes ei kasuta JOKK skeeme ega oma ämma kappe. Need on tegelased, kes kannatavad inimeste  hoolimatuse tõttu. Tihti on neil võimalik vaid vaikselt nälga ja parasiitidesse surra.

William, omenike poolt välismaale siirdumisel hüljatud kass

William, omenike poolt välismaale siirdumisel hüljatud kass

Me saame infoliinil rõõmsalt vastata: ” Tuleme!  Leiame teie murelapsele koha!”  vaid siis ja ainult siis kui meil on raha, et neile pakkuda meditsiinilist abi ja kvaliteetset sööki  Küll oleks hea kui välismaale rikkama elu peale läinud  kaasmaalased aitaksid meil  aidata. Küll oleks vahva kui erinevatesse ilmakaartesse laiali lennanud inimesed  tuleksid kokku, moodustaksid Kassiabi fänklubi  ja  aitaksid leida meie hoolealustele ka  teistes riikides uued kodud.  Iga euro on tähtis, iga uus kodu on tähtis.  Aga kõige tähtsam on paljude meie inimeste soe süda, mis on tihti peidetud kareda kooriku alla.  Sageli kostab kiunu, et aitavad seal kassirisusid, aga meil nälgivad lapsed. Tegelikult on nii, et need kes vinguvad, ei toeta ei lapsi ega loomi. Samastumisvõime ja empaatia on universaalsed ning ei tee vahet ega sorteeri abivajajaid. Kannatus tühjast kõhust ning hüljatusest  on kõikidel  olenditel üsna ühtmoodi valus, ainult mõned ei saa nutta, abi paluda ning neil ei tule ka pisaraid.  Kas see teeb  neljajalgse valu väiksemaks, et ta ei oiga ega saa sellest rääkida?

Aita meil aidata. Räägi oma lähedastele, jaga FB sõpradega. Iga  annetatud euro läheb vaid kiisude heaks.

Meie arvelduarve on:

Kassiabi MTÜ
a/a 221030561288, Swedbank

Reg nr: 80231564

IBAN: EE902200221030561288

Selle blogipostituse lõpus teatab Tšutšikariha Soomest, et ta elab rõõmsat ja vaimustavat kassielu. Hädine lutilaps ja vaevu surmast pääsenu on leidnud endale päikselise raja ja oma päriskodu.

Aitäh kingitud elu eest

Aitäh kingitud elu eest

Valmis kohtuma koduga!!

Peter Paan ja Prof Snape on nüüd vaktsineeritud, kiibiga varustatud,  passiomanikud ja ootavad kodukutset!!

Hei! Vii mind nüüd koju

Hei! Vii mind nüüd koju

Kodud võtke ühendust. Algab kõige  vahvam etapp kassilaste arengus- maailma avastamine.  Sotsiaalsed oskused on hoiukodu neile kaasa andnud, teie annate kodu. Elu on igatahes lill 🙂

Hei! Vii mind nüüd koju

Hei! Vii mind nüüd koju

Me oleme ilusasti kasvanud, ronime hästi, sööme veel paremini ja üldse,  otsime mängusõpru, kes viitsivad suletutti liigutada, nööri järele vedada või laserpointeriga täppi mööda maad jooksutada.

KOJU TAHAME!!!!!

 

Kihh on nüüd terve.. ja muudki.

Selline oli pisike Kihh kui sokmed ta väga haigeks tegid:

Väike patsient

Väike patsient

Kaalus ta nädal aega ainult 400 grammi.

Aga selline on pisike Kihh praegu kui ta kaalub 648 grammi:

Hei hops! See olen mina!!

Hei hops! See olen mina!!

Kassipoeg kogu oma ilus näeb aga välja selline:

Kas veereb? Veereb!!

Kas veereb? Veereb!!

Kihh on täielik inimesekiisu suure laia nurru ja kõikide miilustamise lisadega. See tähendab, et Kihh otsib oma päriskodu.  Kellel on vaja erilist kaisukassi, hella ja õrna nagu mesi. Ootan motivatsioonikirju neilt, kes tahaksid  lapsekest hellitada ja maiustustega ülekülvata, silitada ning kallistada.  Vaene Kihh peab oma päevad mööda saatma suures konteineris, sest suuremad teevad talle muidu liiga. Loomulikult ei passi ta ainult konteineris vaid eelkõige minu õlal või kappab saba püsti mööda voodit ringi. Tahaks ta hirmsasti mängida, aga kaalukategooria ei luba teistega ilma minu tähelepaneliku pilguta maadelda.  Seega, Kihh ootab kodupakkumisi, et seal haigusest täielikult taastuda.

Tahan oma peret!

Tahan oma peret!

Võtke julgelt ühendust. Ootame Eestimaa parimat peret 🙂

Homme sõidab üle lahe meie imelaps Tšutšikarihha, oma päriskoju Soomemaale.  Tegin valmis tema raamatu. Homme annan viimase musi tema mustale ninale. Olgu sul õnne, pisike imelaps!

Mänguhoos

Mänguhoos

Perele aga soovitus- palju suletutte ning nahast mänguhiiri. Muidu ei mahu kasvava lapse energia elamisse ära.