Posts Tagged ‘Kassikatk’

Virsikut ei ole enam.

Vaatamata meie pingutustele ei pidanud ka Virsik vastu. Toit sisse ei jäänud ja pisike süda lakkas öösel töötamast. Hoiukodu saadab sõbrakestele Vikerkaaremaale järele vaid palju paisid ja kallisid. Katk oli meie pingutustest tugevam. Ei antud teile võimalust elada siin pikk ja õnnelik kassielu.
Meie pühaks kohustuseks on päästa viimane sellest perest- Sipsik. Kuna tema kliinikus ei käinud, siis eile tehtud katkutest oli negatiivne. Kas see nii ka jääb sõltub sellest, kuidas hoiukodus sanitaarrežiim toimib.
Igatahes klooritasime me kõike ja kõiki nii intensiivselt, et taipasin lõpetada alles siis kui endal mürhgistussümptomid avaldusid. Kloorispray tekitas mul endal hingamisteede söövitus ja eile oli asi ikka päris hull. Õhk ei läinud enam sisse, tõttütelda oli täitsa surmahirm, sai hullusti ülepingutatud. Täna on asi parem, õhk käib juba läbi ja kümme sammu saab ka hingeldamata teha. Ravi kah hea- kiirabivalve. Tegelikult on ikka üsna s__t olla.
Kogu puuri sisustus lendas prügikasti- kraapimispost, mänguasjad, pesad. Pehmeid asju ei saagi täiesti ohutuks desinfitseerida. Nukker lugu.

Midagi positiivset on tegelikult ka. Doktor läheb homme uude koju, kus on pere, kes teda nunnutama ja maiustustega kostitama hakkavad. Liisil on huviline Soomest ja kui kõik läheb nii nagu siiani, siis leiab ta endale kodu ja pere. Misso on praegu terve, vaktsineeritud ja suur mürakaru, kellel on pealegi ülimalt hea isu tekkinud. Huviline ka silmapiiril. Nurr areneb tõeliseks kaisukassiks. Sipsik on muidugi praegu siiralt nördinud, et ta kinni püüti, arsti juures torgiti ja lisaks veel puuri karantiini pisteti. Seda nördimust avaldab ta suure kõhisemise ja urisemisega. Millal ma ükskord tema silmis rehabiliteerimist leian ei kujuta ette.

KATK hoiukodus

Uus aasta ei alanud hoiukodule üldsegi hästi. Mõni päev tagasi hakkas Sabrik keset ööd oksendama. Kohe sai ta viidud kliinikusse, kus sai terve päeva ravi, kuid vaatamata sellele pisike sõbrake eile öösel suri. Kliinikus tehtud analüüsist selgus, et Sabriku tappis kassikatk. Eile sai kohe viidud kliinikusse temaga ühes puuris viibiv Virsik. Ta oli veel täiesti kobe, aga juba oli tekkinud palavik ja kahjuks on temalgi katkuanalüüs positiivne. Nüüd on mul tööl täiendav intensiivravi palat. Kiisuke saab püsitilka, hulgi ravimeid, aga öö läbi oksendas vaene patsient iga väiksemagi suutäie peale. Ka hommikul on tema seisund kriitiline. Esilagu ei ole kriis möödas.
Õnneks oli enamus kiisusid hoiukodus vaktsineeritud, kuid need kes ei olnud olid said eile SOS vaktsiini- Liisi ja Misso. Nüüd tuleb hingevärinal oodata kümme päeva.
Need kes natuke kasside tõbedega tuttavad on tahaksid teada, kust, tont võtaks, said Virsik ja Sabrik katku???
Annan ainult vihje, tõestada ei ole midagi. Kassikatk e õige nimega panleukopeenia on viirushaigus, mille kutsub esile Rotaviiruste gruppi kuuluv viirus. Vaktsineerimata koertel tekitab koertekatk e parvoinfektisoon. Haigus levib fekaaloraalsel teel, mis tähendab, et nakkusallikaks on haige looma väljaheide, okse või kehavedelike poolt saastunud pinnad. Viirus on väga resistentne ja ei tarvitse alluda desinfektantide toimele. Inkubatsiooniperiood ( periood, mis jääb haigustekitajaga kokkupuute ja haigestumise vahele) on maksimaalselt 14 päeva. Ägeda haiguse ajal on loom äärmiselt nakkav, kuna sümptomid on pidev oksendamine ja kõhulahtisus. Seega viirusega on saastunud ka haige looma karvastik, pissikast ja kogu sisustus enesestmõistetavalt.

Sabrik ja Virsik saabusid hoiukodusse novembri lõpul ja seega on nad hoiukodus kaugelt pikemalt kui 14 päeva, lausa topelt kauem. Hoiukodus ei ole 2 aasta jooksul esinenud ühtegi katkujuhtumit. Võimalus, et õuest saabastega viiruse tuppa tood on, muuseas, olemas, kuid … Sabrik ja Virsik olid kogu aeg puuris ja välisjalatsitega ei ole meil harjumust tulla oma magamistuppa.
Ainus kontakt välisilmaga oli Sabrikul ja Virsikul päeval kui nad köha ja nohu tõttu käisid kliinikus prolongeeritud antibiootikumi süstimas ja see oli vähem kui 14 päeva tagasi. Külalisi teistest hoiukodudest pole meil käinud, aga üks imelik asi siiski. Samast jõulude eelsest perioodist võib blogistki lugeda imelikku asja, et steriliseerimisoperatsioonilt tulnud Doktor ( muuseas samas kliinikus) haigestus ilmelikku oksendamisse ja kõhulahtisusse. Kergemalt haigestus Liisi, kes veetis samuti päeva kliinikus ja samal ajal käis steriliseerimas veel kolm Kassiabi kiisut, kellest kaks vajasid mõni päev hiljem ravi kõhulahtisuse või oksendamise tõttu. Katkuteste ei tehtud ja osa loomi oli ka vaktsineeritud, mis kergendab katku kulgu, kuid ei välista seda sajaprotsendiliselt.
Eks igaüks mõtelgu aga püüdku pigem mõista, mitte hukkamõista. Juhtub magajal, ammugi siis tegijal. Pisikud muutuvad tänapäeval järjest vingemateks ja resistentsemateks. Ka inimmeditsiinis. Steriilses keskkonnas arenevad hoopis teistsorti pisikud, kes vilistavad desinfitseerimisele ning desoainetele. Mul on meditsiinist üks äärmiselt hirmutav kogemus, kus leiti intensiivraviosakonnas hullult vinge mikroob, mis kasvas õdusalt….. desoainete konteineris.
Terve tänase päeva olen hoidnud Virsikut elus. Tilguti tilgub, kuid oksendamist ma veel pidama saanud ei ole. Suure torkimise ja solgutamise tänuks ronis Virsik esimest korda mulle sülle ja nurrus veidi arglikult. Ega see nüüd raskelt haige kassi puhul üheseltmõistetav häälitsus ei ole, aga ma ikka loodan.
Palun, oh palun suruge pöidlad pihku.