Posts Tagged ‘kassid otsivad kodu’

Teise advendi õhtul.

Täna siis süütasin teise advendiküünla. Kõik on rahulik. Minu uus kostiline Linnuke istub puuris ja ei ole nii väga õnnetu. Tiiu tuli juba ise pai norima, Seine laskis ennast kenasti kammida ja näeb välja puhvis nagu jõulumemm ning Kalma Kati otsustas, et peale kapipealsete sobivad turnimiseks ka minu õlad ning pea 🙂

Teine advent

Teine advent

Aitäh teile, armsad inimesed, kes täna oma annetuse Kassiabi poole läkitasite ning meie hoolealustele jõulukallistuse saatsid.  Kuskilt paistis ka üks pisike valgusvihk lootust, et keegi tunneb natuke Seine vastu huvi.  SEE ON NII ARMAS!!.

Homme on aga tööpäev ja ma tahaksin natuke kiusujuttu ka ajada 🙂

Selleks lausa sunnib üks vahva läkitus, mis mind koledasti kõhisema ajab.

Palun. siin see on:

http://www.tallinncity.ee/2621132/irl-kasside-tapatalgud-loomade-hoiupaigas-tuleb-lopetada

Enamik teist mõtleb, et küll on kaunis ettepanek, hoolitsevad inimesed maksavad kasside pidamiskulud ja toovad kassidele jõulurahu, aga kahjuks ei ole need asjad nii must valged nagu õilis seltskond kujutab.  Ma ei eita absoluutselt, et hoiupaigas toimuvad jubedad asjad, aga nii lihtsalt neid probleeme ei lahendata üldsegi mitte.  Tegelikult meenutab kogu see jant üksüheselt jama kiirabi ümber.  Miks  siis nii?? Seletame veidi lähemalt.  Kõigil, ma kordan KÕIGIL, poliitikutel on meie riigis hukatuslik komme, mitte üritada asju lahendada sisuliselt e kaasata probleemi lahendamisele aparaadiväliseid asjatundjaid.  Kiirabikutsete arv kasvab aasta aastasse. Kõigile k.a  ministeeriumi asjatundjatele on teada, et 80% tööst on kõike muud kui elupäästev- transporditeenus, psühholoogiateenistus, perearsti töö, lastekaitse, hingehoid jne, jne.   Kas oleks arukas, et kui juba kiirabi reformida, siis alustaks sisulisest küljest?  Täpsustaks, kelle tööd siis kiirabi teeb ning delegeeriks  mitteerialase tegevuse nendele, kes on kutsutud ja seatud vastavat tööd tegema. Aga ei. Selle asemel haukame suure portsu maksumaksja raha ja teeme uusi brigaade juurde, koondame arstid ja las kõik käib vana moodi edasi. Kriitilises seisundis haiged las närivad muru või vaatavad kuidas hakkama saavad. Ei jõua haiglasse, surevad varem ära? Pole hullu, inimesi ikka jätkub.

Samasugune õnnis arulagedus vaatab vastu ka selleltsinatselt  läkituselt.  Ikka kampaania korras, süvenemata probleemide olemusse.  Hoidku taevas, et küsiks mõnelt spetsialistilt nõu, aga no kohe mitte üldse ei sobi.  Suure käraga räägime  jõulurahust.

Kordan, see mis toimub hoiupaigas ei kannata mingit kriitikat ja kogu see jubedus avaldub eriti räigelt praeguse   juhtkonna võimu all, aga probleemid olid olemas palju varem.  See asutus ei ole planeeritud nii suure hulga loomade vastuvõtuks.  Tänavalt toodud loomad peaksid sattuma algselt karantiiniboksidesse, mida on võimalik  pidevalt desinfitseerida ja mis ei ole ühenduses teiste ruumidega.  Kui keegi oleks suvatsenud natukenegi konsulteerida loomaaiaga, siis oleks  sellise asutuse planeering tehtud hoopis teisiti. Karantiin on stressis loomadele elupäästev hoidmistingimus.  Tasuks lugeda kasvõi G.Durelli, kus ta kirjeldab, kuidas tema loomaaiast saadeti üliheas seisundis loomad teise loomaaeda ja seal karantiinis hukkusid nad mõne päevaga- aspergillooos. Seenhaigus, mis võib looma immuunsüsteemi poolt kontrolli all hoituna rahuolekus üldse mitte avalduda, kuid transpordi stress vallandab surmava haiguse. Sama on hoiupaika toodud loomadega. Sisuliselt sureb suur hulk loomi praktiliselt nädala jooksul ka mürgisüstita. Karantiiniosakond puudub, puure pole, aega ja antud juhi alluvuses ka tahtmist desinfitseerida ei ole kohe üldse.  Katkupisik aga ei reageeri mingile muule  desole peale kloori ja siis võtab see aega mitu tundi.  30 minutit asutuse üldruumides viibimist tähendab kassipojale kindlat surma katku- uues kodus, sest inkubatsiooniaeg on 7 päeva ja õnnetute loomaomanike kirjeldusi  kuidas looma  mõni päev pärast hoiupaigast toomist  katku jääb ning sureb  on kogunendud lademes. Nad isegi hoiatavad kodupakkujaid, et loom võib ära surra.

Kassid, kes üldiselt ei ole karjaloomad, surutakse kitsastesse oludesse 20-30 looma, kusjuures neid, kellel oli üldse õnne kohesest surmasüstist pääseda, õnnistatakse ÜHEAEGSELT nii kirbu-,ussirohu kui vaktsiiniga.

Jah, eelmise juhataja käe all võtsid  MTÜ-d tõesti sealt loomi oma hoole alla, aga need õnnetukesed, kes sealt tulid, garanteerisid  ühingutele astronoomilised  veterinaariarved.

Mul on meeles kui aastaid tagasi sain hoiukodusse  sealt  nn trammikiisupojad6-7 nädalased, kes said kogu parasiiditõrje ja vaktsinatsiooni surmava kompoti hoiupaigas kätte ning järgmisel päeval olid nad ussitoksikoosi suremas.  Veetsin meeldivad päevad tilgutades kodus kaht kassipoega üheaegselt. Muuseas, selline eeskiri on pealesurutud seaduse poolt, mille võtsid vastu poliitikud ja mitte loomakaitsjad, sest nendele ei meeldi  bingoloto, mille ainukeseks panuseks on elu -jääb ellu või tõrjutakse edukalt ka loom ise vikerkaare taha.

Kas selle asutusega saaks  loomadega talitada paremini? Nendes ruumides, jaburate eeskirjadega ja nii suures mahus omavalitsuste  lepingutega, mis kohustavad loom kohe vastu võtta- mitte eriti palju  paremini.  Ma ei usu, et nii saastatud ruumides saaks üldse muud paremat ettevõtta kui alustada mujal otsast peale.  Tõenäoliselt saaks sellest bakterioloogilisest relvast Rakus, nimega hoiupaik lahti vaid läbi kõigi hoonete likvideerimise ning taasehitamise.

Aga siin tulevad õilishinged ja kuulutavad jõulurahu.  Arvan, et asutuse juhtkond on üsna rahul. Korjaks need sajad õnnetukesed siis paari kitsasse ruumi, laulaks neile jõululaulu, paneks söögi ette ning paari päeva pärast ei ole vaja isegi kulutusi mürgisüstile. Järele jääks vaid 2-4  eriliselt vintsket tegelast.

Hei IRL-i jõuluinglid! Kas on tõesti nii raske natukenegi enne populistlike loosungitega vehkimist küsitleda mõnd asjatundjat?  No MTÜ loomakaitsjad ei ole teile pädevad vestluskaaslased, aga kuidas oleks A.Turovski? Mati Kaal? Isegi loomaaias on  ranged karantiinireeglid, kuna loomad liiguvad erinevate loomaaedade vahel- veterinaariliselt jälgitud, uuritud ning ravitud loomad, muuseas. Ja ikkagi karantiin- eemal  kollektsioonist, sanitaartsoonis, veterinaaria kompleksis. Ikka selleks, et transpordi ja püüdmise stress ei tooks  välja varjatud haigusi.

MTÜ-des ( ma mõtlen targalt juhitud MTÜ-des)  lähevad tänavalt päästetud loomad algselt hoiukodusse karantiinipuuri ja üksikult v.a. emakass poegadega või koos kasvanud loomad.  Vähemalt 10 päeva jälgitakse neid, tehakse  esimeseks kirbutõrje, siis mõne päeva pärast siseparasiitide tõrje.  Vaadeldakse UV  lambiga korduvalt, ega stressis ei avaldu seenhaigus, kontrollitakse väljaheidet, silmi, kõrvu ja alles siis vaktsinatsioon ning kiipimine.  Karantiinipuurid on ka suure kassikodu eraldi asetesevates ruumides, kus on eriliselt väljaõpetatud vabatahtlikud.  Vaktsiin  kinnistub 7-10 päeva ja alles siis lastakse loom kassikodu ühte tuppa teiste juurde.

Vaatamata nendele ettevaatusabinõudele on pea iga MTÜ pidanud rinda pistma haiguspuhanguga ning siis  sõltub kõik  MTÜ sisekorraeeskirjade rangest täitmisest, kas see puhang piirdub vaid ühe toaga või kandub tervele kollektsioonile.  Eraldi toad, igas toas ainult seda tuba teenindav vabatahtlike ring, teistes tubades käimine ilma tungiva vajaduseta  keelatud. Jalatsite deso enne tuppa sisenemist, desomatid jne, jne. Hoiukodude ranged desonõuded, puuride kuumutamine 100 kraadi juures, kloreerimine.  Teiste kasside lähedust mittetaluvate loomade eraldamine nn zen tuppa jne, jne.

Te tahate, et Raku surmavabrik lõpetaks tegevuse?  Annetate söögiraha? Kutsute üles koostööle MTÜ-dega?  Ehk on selle paljusõnalise avalduse taga mitte mure maksumaksja raha raiskamise pärast vaid õnnis lootus, et MTÜ-d tagavad teile selle teenuse TASUTA??

Maksta loomakese söögi eest on tühiasi, mõni euro, aga päästa reaalselt loomi, maksab sadu ja tuhandeid eurosid. Rohkem, palju rohkem kui omavalitsus hoiupaigale maksab. Kui sadade loomade päästmiseks sobimatule hoonele  ning absoluutselt ebapiisavale rahalisele kattele lisada praeguse juhtkonna piiritu ahnus ja julmus, siis saamegi pisikese kohaliku Oświęcimi.  Teie ettepanek, kulla parteisõdurid, on toppida lihtsalt ühte barakki rohkem kinnipeetavaid- 20 asemel näiteks  sada. Haigused teevad siis ülejäänu ja krematooriumi korsten tossab rõõmsalt edasi. Mürgisüsti raha jääb aga alles ja selle pistab kohalik koonduslaagri komandant lihtsalt endale taskusse, teie jõulurahu raha loomulikult ka.

Kui te tahate tõesti loomi päästa, siis katsuge palagani asemel tulla ja vaadata, kuidas tegelikult loomade päästmine käib ning juhul kui te millestki aru saate ( milles ma paraku sügavalt kahtlen), siis palun laske hoiukarbil riigikogus või omavalitsustes ringi käia.  Palun, annetage  tõesti nende inimestest hüljatud loomade elude päästmiseks.  Muuseas, Riia raekojas elab kaks päästetud kassi oma toimekat kassielu- venelane ja lätlane 🙂 . Mitu päästetud looma elab teie majapidamises?

Kui te tahate tõeliselt teha midagi, siis on selleks praegu parim aeg ja ma mõtlen selle all natuke muud kui ajalehes avaldatud populistlikku sõnasalatit. Näidake siis inimestele, et lennumasinate lennutamise ja sügavalt läbimõtelemata üleskutsete kõrval suudate te aidata tõeliselt neid, kes seda vajavad.

Siia sussi võiks mahtuda  vähemalt saja kiisu ravikulud!!!

Siia sussi võiks mahtuda vähemalt saja kiisu ravikulud!!!

Teie rahalise panusega, kui te ei taha olla  inimene, kes suuga teeb suure linna ja  kätega kärbsepesagi, saame saata päriskoju isikliku kuuse alla võimalikult palju terveid, kontrollitud, ravitud, vaktsineeritud, kiibitud ja steriliseeritud nurrmootoreid! Kuidas oleks nii umbes sada looma? Kas katate saja looma ravikulud? Hoidmise ja toitmise kuludega saame ise hakkama.

Kassiabi MTÜ
a/a 221030561288, Swedbank

Reg nr: 80231564

IBAN: EE902200221030561288

(Liivalaia 8, 15040 Tallinn, Estonia), SWIFT – HABA EE 2X

Märksõna: Jõuluks koju. 

Kui võtate väljakutse vastu. siis võite märksõnaks  lisada: IRL Tallinn

Kõige suurem jõulusoov.

Ülehomme süütame oma teise jõuluküünla.  Lootused leida kodusid on kõrged. Seinest ilmus väga armas lugu FB lehel. Ehk ometigi õnnestub ka temal oodata jõuluvana oma isikliku kuuse all.  Rebida lahti kingipakk, kus on vahva pressitud naistenõgesest pall ja mõned  mänguhiired.  Tiiu istub iga päev mitu tundi süles, kus koos paitamisega õpime me koos ehtsat jõulusalmi: ” Olen julge ja armas inimesekass- nurr, nurr, nurr!”

Oma kodu ootamas

Oma kodu ootamas

Minul ja meil kõigil kassiabilistel süda muretseb ja kohe koledasti. Põhjusega. Vaadake meie Kassiabi kodulehte

http://www.kassiabi.ee/index.php?1021122710549150

Tänavu on juba koju saanud rohkem kiisusid kui viimastel aastatel.  Oleme õnnelikud, kuid…

Erinevalt munitsipaalse alluvusega hoiupaigast, toimib Kassiabi MTÜ ainult tänu  annetustele ning vabatahtlike tööle.  Lisaks, ühiskonnalt õigustatud hukkamõistu teeninud loomade eutanaasia ei tule meil kõne alla. No- kill kasside varjupaigas- MTÜ  Kassiabis viibivad loomad kuni kodu leidmiseni. Seine on näiteks meie hoole all olnud kolm aastat.  Juhtusid, kus veterinaar on raske haiguse tõttu ( vähk, krooniline neerupuudulikkus lõppfaasis, kaasasündinud ravimatu arengurike jm) soovitanud looma piinu lühendada, on aastas alla kümne.

Sajad ja sajad päästetud elud.  Kas see tegevus on odav?  Kaugeltki mitte.  Ühe, üldiselt füüsiliselt terve heade sotsiaalsete oskustega looma ettevalmistamine uude koju minekuks maksab kesmiselt 100 €. Ei ole võimalik!- arvate te ehk.  Arvutame. Vahend, mis  vabastab looma kõigist välis-ja siseparasiitidest pluss kõrvalestad ( ülimalt sage  probleem) maksab 10 €. Tõrjet tuleb teha minimaalselt kaks korda. Lisame siia vaktsinatsiooni, kiibi, steriliseerimise.  Oi, juba on rohkemgi. Sööki me ju veel ei arvestanud. Liivad?

See on juhul kui loom on terve.

Aga kui loom on haige või jääb stressis haigeks? Päästetud kassipojad, kes on äärmiselt nõrga tervisega?

Väike patsient

Väike patsient

Päevad ja ööd kliinikus statsionaarsel ravil.

Võitlus, mis ei tarvitse lõppeda õnnelikultRänkrasked ussitoksikoosid, mis vajavad kiiret tilkinfusiooni. Sajad ja sajad eurod, et anda nendele inimesest hüljatud loomadele õigus elule.  Ma mõtlen Spartacusele, kes praegu oma uues kodus rivistab üles suure koera, kasutab teda  ratsahobuse asemel ning lubab ennast siis armulikult puhtaks lakkuda.  Tema elu algas  kõikumisega elu ja surma piiril kliinikus- katk.  Kogu see õudus kestis pea kümme päeva- taas sajad ja sajad eurod.

Spartacus

Spartacus

Sotsialiseerimisel olevad kiisud, kes mitte ei sündinud kurjadena vaid kaotasid inimesse usu, kuna nad ta reetsid. Pikad kuud hoiukodude tööd ja hoolt, aga ka sööki, liiva, maiustusi, ravimeid jne.

Praegu on tekkinud sõge olukord. Inimese, kuulates esimest korda televisioonist, et Eestimaal on hoiupaiku, mis pigem meenutavad tapamajasid, sööstavad helistama MTÜ-de infotelefonidele.  Ma ei kujuta, kuidas meie  tublid kassiabilised praegu suudavad üldse telefonile vastata- liinid on punased. Tänavale visatud kassid, pojad, tiined emakiisud..

Me ju tahame aidata võimalikult paljusid neist!! Tahtmisest on aga vähe.  Ressursid sulavad nagu lumi märtsipäikese käes. Juhatus katkub peotäitega karvu peast ja peatselt  vajame me abikorras  pigem mitu kilo juuksevärvi, sest natuke kurblikult naljakas oleks kui  kogu meie 40 vabatahtlikku 15 kuni 70 eluaastani kõnniks ringi veetlevalt hõbehalli peaga 🙂  ehk enneaegselt murest halliks läinud.

Jõulude eel on paljudel kiisudel lootust leida endale päriskodu.  Hoiukodudes istuvad  kümned kiisud karantiinis ja ootavad, millal  kõik vajalikud protseduurid tehtud saaks.  Kümned konteineritega vabatahtlikud sibavad kliinikutesse, et viia loomad ravile, operatsioonile, vaktsineerima, kiipima.

Kallid inimesed! Praegu on imede aeg. Palun, palun tulge meile appi!! Kui sa armastad loomi ja plaanid olla natukenegi jõuluingliks, siis tule, palun, just praegu appi! Iga teie poolt annetatud euro läheb päästetud loomade raviks. Iga abikäsi toob lootust, et praegu tänaval kükitav hüljatud kiisu võiks jõulude ajal istuda päris, päris oma  kuusepuu all, soojas kodus oma pere keskel.

Palun, tee annetus:

Kassiabi MTÜ
a/a 221030561288, Swedbank

Reg nr: 80231564

IBAN: EE902200221030561288

(Liivalaia 8, 15040 Tallinn, Estonia), SWIFT – HABA EE 2X

Kassiabi Banner 2

Esimene advent.

Algas imede aeg. Ma olen üsna kindel, et minule päkapikud midagi ei too, aga meie hoolealustele toovad- päriskodusid. Eelmisel aastal sai sel erilisel ajal koju palju kesklinna hoiukodu hoolealuseid.  Ma siis nüüd kirjutan siia blogisse ja loodan, et päkapikud piiluvad ka veebiavarustes ning sokutavad sussi sisse  mõne eriti vahva kodu.  Olen püüdnud olla  sel aastal  võimalikult hea laps. Eks vahel keeras ikka krussi sisse, aga ehk päkapikud mõistavad ja annavad andeks.

Seega, süütan oma esimese küünla:

Esimesel Jõulude ootamise nädalal

Esimesel Jõulude ootamise nädalal

Täna viisime Uue Maailma kassikodusse oma Freddy. Ta lubas ennast ilusasti sülle võtta, oma siidpehmet kasukat silitada ning siis, oh, küll ma tundsin ennast reeturina, konteinerisse  pista. Pole parata. Teised hädalised ootavad  ja abi on kiiresti vaja!!

Freddy uurib kirjandust

Freddy uurib kirjandust

Freddy võib esimesel kohtumisel tunduda  tõrjuv.  Tegelikult on temas peidus imeline nurrmootor ja hella hingega  noormees.  Palun, andke talle veidi aega. Ta on suur sõber ja miilustis.  Pere, kes Freddy endale saab ning aega kohaneda annab, leiab suurepärase sõbra.  Õhtuti puges Freddy mulle voodisse, õla juurde ning võttis käppadega kaela ümbert kinni ning jäi tundideks nurrulaulu laulma.  No ei ole võimalik, et see vahva kiisu ei saa oma isikliku jõulukuuse all avada isiklikku pakki, mis on täis lõhnavat looma hakkliha!

Uue Maailma kassikodusse läks ka minu teine teismeline, kolmevärviline absoluutselt sotsialiseeritud sülekass Viiu.

Viiu

Viiu

Temale on  sekundiga kõik inimesed sõbrad. Sobib ka lastega peresse eeldusel,  et lapsed talle liiga ei tee.  Esimesest hetkest  istub süles ja kallistab kõiki inimesi.

Meie Kalma Kati on natuke tõsisema iseloomuga. Teda juba sülle ei kahma.  Ometigi, soovib temagi olla  armastatud inimese juures, palju mängida ja tasapisi  sõprust sõlmida.  Sellised esialgu veidi rabedad kiisud on  hiljem eriti lähedasi armastavad olendid.

Kas sa soovid natuke talle aega anda? Kas sa tahad üht armast olendit veidike taltsutada? Palun, võta minuga ühendust. Kati on must nagu lõunamaa öö ja nefriitroheliste silmadega kaunitar. Kenasti steriliseeritud  ning vaktsineeritud.

Palun taltsuta mind!!

Palun taltsuta mind!!

Kunagi oli mul üks ülimalt pika karvaga ning inimestes pettunud Viktoria, kelle usalduse võitmiseks läks praktiliselt terve aasta. Nüüd on Viki inimest armastav kodukass, keegi ei tule isegi selle peale, et omalajal oli tema hüüdnimeks -Draakon.

Minu praegune hoolealune Seine, ei ole kunagi olnud draakon. Vahel küll natuke turtsakas, kuid suur paisõltlane. Omerigi ei ole ta siiani köitnud ühegi pere armastavat pilku.

Vaikielu piimapakiga

Vaikielu piimapakiga

Rohkete kassidega ühikaelu on vaese emanda üdini äratüüdanud.  Ta tahaks olla  kuninganna oma kodus, saada personaalselt paisid ning tähelepanu.  Vaatame hubisevat küünlaleeki ja palume: Armas päkapikk! Aita ometigi Seinel leida päriskodu, kus ta oleks armastatud ja soovitud.

Kus sa ometigi oled, päriskodu!!

Kus sa ometigi oled, päriskodu!!

Tiiu õpib aga praegu paikassi ametit ning varsti on see temal käpas.  Hallvalge kaunitar, kes väga tahab silitamist aga natuke veel kardab ka.

Tiiu

Tiiu

Süles oskab Tiiu aga ilusasti nurruda. Esialgu on tema poole käe sirutamine veel veidi hirmutav, aga päev päeva järel usaldus kasvab ning  imede aeg ju kestab tervelt neli nädalat!

Pikk paus- blogis, mitte hoiukodu töös.

No nii pikka pausi ei ole blogimises veel ette tulnud. Enesekaitseks võin  ütelda, et kõik mis si—-i võis minna, see si….i ka läks. Õnneks minu enda ja mitte mu hoolealustega 🙂

Kõik algas kiirabivalve ajal. Oli hästi närviline ja purskuvate emotsioonidega kutse ning selle ajal lõid järsku suured tahmalärakad silmade ette. Sadas nagu  süsimusta lund ja see tähendab, et silmadega on jama. Korraliku kodanikuna ronisin siis hommikul silmaarsti EMO-sse, istusin tunnikest 3 ja sain jutule. Tohter vaatas ja ütles, et on vaja teha  laseroperatsioon. Lähim aeg oli kolme nädala pärast. varem ei mingit lootust. No ootasin siis, ekseldes pidevalt tahmalärakate vahel. Asi läks aga pidevalt hullemaks.  3 nädala pärast selgus, et nüüd oli  silmapõhjas juba  “auk” ning soonkest kobrutas üleval ka selle ümber ähvardades jätta mind pikasesse pimedusse. Ja siis see algas- 1-2-3-4-5 operatsiooni ning nüüd võib ehk kindel olla, et” auk” enam suuremaks ei kärise.

Kogu sellest loost tekkis vaid kiuslik mõte. Me räägime kokkuhoiust meditsiinis, vähe arste, pikad ooteajad jne. Üks laseroperatsioon pidi maksma haigekassa hinnakirja järge 2000 €.  Kui operatsiooni oleks saanud teha mõne päeva jooksul, oleks see maksumaksjale läinud  2×2000€.  Tänu sellele, et meditsiin on poliitikute poolt nii efektiivseks (odavaks) timmitud, kulus minu nägemise taastamiseks 5×2000 €. Kokkuhoid missugune 🙂

Sellest oli veel vähe. Lõpuks  otsustas tööandja koondamiskirvega vastu kukalt ka äsada. mis  ei kiirendanud kohe üldse paranemist ja halvas igasuguse kirjutamise positiivsetel teemadel.  Õnneks kannatas vaid blogi ja mitte kiisud.

Seega, jätkame sealt kust meie lugu pooleli jäi.

Oma päriskodu on vahepeal leidnud:

SPARTACUS !!!!  Tal on kaaslaseks vahva kutsa, keda ta juba kindlalt kamandab. Saatis  kodust ilusa pildi, aga kahjuks ei tee  arvuti seda lahti ja nii ma teile näidata ei saa- nuuks.

PRINTS on samuti uues kodus. Temal on Nõmmel suur häärber. Ehk varsti tulevad ka pildid.

Kodu ootab MEMMEMUSI.

Memmemusi

Memmemusi

No ei saa mina aru  kus on inimeste silmad!!  Ülihästi sotsialiseeritud musirull.  Ega kiisude seas pole just palju nn näituseiseloomuga kiisusid- Memmemusi on seda ülimal määral.  Kõik inimesed huvitavad, absoluutselt kompleksivaba kassipoiss. Kui Eestis jagataks kaverikissa sertifikaate, siis oleks tema pretendent.  Rõõmurull ja miilustis……. aga. Ta on ju pubekas!  Pisikesed punased pahandusesädemed on samuti silmades.  Tass kukkus maha. Kes tegi? Memmemusi istub riiuli peal ilmsüütute silmadega, ainult raputab veidike käppa.  Miks see lill nüüd järsku aknalaualt maha pudenes?? Kes? Memmemusi lamab rahulikult padjal kamina ees, ainult kuklakarvades on veidike mulda.

Memmemusi

Memmemusi

Tahaks riielda, aga siis poeb  kiisu sülle ja päris kaenla alla, lülitab nurrmootori sisse ja võtab “emme”  kaelast käppadega kõvasti kinni. No ja ongi inimesega kõik.  Eks neid krutskeid  jääb mõne aja pärast vähemaks. Meil on ju alles teismeline.  Iga külaline tuleb üle vaadata, süles vaja istuda, ninaga kõrvaauku puurida ja pai nuruda.  Muuseas, Memmemusi antakse ainult tubaseks kassiks, sest sellel  kiisul puudub igasugune ohutunne.  Aga kas te mäletate, milline oli Memmemusi pärast katku põdemist? Ei mäleta. Kaalus ta täpselt 320 grammi- luukerest surmakutsar.

Memmemusi pärast katku

Memmemusi pärast katku 

Nüüd on ta vaktsineeritud ja kiibitud, terve , elurõõmus ülivõrdes  lohutaja, suhtleja, seltskonnahing.

Ainult ülivõrdes kodu, palun!!

Ainult ülivõrdes kodu, palun!!

Uudiseid on ka kesklinna hoiukodu kasvandikelt.

FREDDY käis täna  operatsioonil. Vaktsiinid on ta juba ammu saanud, kiip samuti paigas.

Freddy on anastanud perenaise kampsuni

Freddy on anastanud perenaise kampsuni

Freddy on üks vähestest kiisudest, kelle kasukas on täiesti pehme nagu siid. Ei ole ma veel sellist pehmet kasukat katsunud, läikiv ja üli-, üli- pehme. Ka Freddy iseloom on muutunud pehmeks. Mina võin temaga teha juba kõike- võtta sülle, silitada igalt poolt, ka kõhu pealt, kõndida kiisu süles, no mida iganes. Vastuseks vaid kõva nurr.  Täna kliinikus selgus aga, et koore alla on ikka vitamiin ka peidus.  Hakkas  assistent Freddy´t täna siis konteinerist välja sikutama ning Freddy virutas päris tõsiselt käpaga.

Freddy

Freddy

Ju ta siis oli tõeliselt hirmunud, sest kodus ei ole ta kordagi vaenulikkust ülesnäidanud, ei minule ega abikaasale.  Poisil on muidugi  nii palju vanust, et hormoonid  on ka tasapisi  mõju avaldamas, aga nüüd läheb Freddy´l  iseloom mahedamaks. Juba käis õhtul taas  mitu korda pai lunimas ning sülle küsimas. Kõige parem osa ööst  on see kui Fredddy tuleb voodisse ja ronib enesekindlalt kõhu peale nurruma. Eriline elamus on paitada tema siidpehmet kasukat ja unistada..

Vaikielu raamatute ja kampsuniga

Vaikielu raamatute ja kampsuniga

Freddy otsib  rahulikku kodu, kus oma naljaka turriskarvalise ninaga uhkustada, hiirtele säru teha ning armsaks nurrmootoriks  saada.

KALMA KATI – täna sai ka tema steriliseeritud, vaktsineeritud on ta ammu. Süsimust teismeline plika

Kati

Kati

Kati on kasvanud suuremaks ning saab väga hästi läbi hoiukodu perenaisega.  Õhtul lausa elab seljas, ma ütleksin. Pai vajadus on suur, nurr veel suurem, aga esialgu Kati seda rõõmu teistele veel ei kingi.  Pai laseb abikaasal  teha kui ta midagi head pakub.  Tema vajab kodus veidi tõrksa taltsutust, aga hell kodukiisu on temas täies mahus olemas. Natuke aega on vaja.  Tee tema südamesse käib maiustuste ja mängu kaudu.

Kati ja Freddy mänguhoos

Kati ja Freddy mänguhoos

Üks vahva kaaslane kuluks Katile ka ära.

See pole aga kaugeltki kõik:  Alles see oli kui kolleeg kisas Kiilis nii kõvasti, et see Keilani vastu kajas. Tema suvemaja kuivkäimlasse õues oli kuri käsi poetanud kaks kassipoega.  Kas pole tore koht? Välja ei saa, võimalus vaid minna alla ja seal uppuda.

Tiiu Kiilis pärast päästmist

Tiiu Kiilis pärast päästmist

Kolleeg laskis kassilapsed kempsust välja, aga minna polnud neil kusagile.  Nii nad siis nukralt konutasid ja küsisid süüa. Kiisu sai endale nimeks Tiiu. Ta natuke kõhkleval seisukohal inimeste suhtes, kuid see on ajutine, sest pai meile tegelikult väga meeldib.

Viiu kohe pärast päästmist süles

Viiu kohe pärast päästmist süles

Seevastu puudusid Viiul igasugused kõhklused inimese suhtes, kohe oli vaja minna sülle nurruma. Sellina ta ongi- suure paivajadusega kleepkass. Ettevaatust, võib oma agaruses talla alla sattuda!

Viiu poseerimas

Viiu poseerimas

Tegelikult ei oleks tohtinud katkukarantiinis hoiukodu sellised pubekaid võtta, aga kui kohta pole ja  pererahvas enam suvilasse ei tule ning kodus on neil juba n+1 kassi. siis ei ole just eriti valikuid. Mõni tund hiljem tuligi tohter vaktsineerima ja selle hädavaktsinatsiooniga on lood nagu nad on, elupäästev protseduur, millel on oma riskid. Igatahes kukkusid kiisud mõni päev hiljem oksendama ja maandusid kliinikusse.  Katk, kui see ikka oli katk ja mitte vaktsinatisooni reaktsioon, möödus mõne päevaga. Nüüd on plikad terved, kuid  ühekordne ussirohi on ilmselgelt vähe. Ravi tuleb korrata mitu korda.

Viiu mõtisklemas

Viiu mõtisklemas

Üldiselt  otsib Viiugi kodu, kus puudub õrn ja hell kiisutüdruk.  Tiiu aga vajab veidi hoiukodu sotsialiseerimiskursust.

Tiiu palmi all

Tiiu palmi all

Praegu ilutseb Tiiu toataimede lehtede all ja mõtiskleb teemal: mida kujutab endast kahejalgne, kellel nimeks inimene? Sõber või vaenlane? Kindel seisukoht temal veel puudub.

Lõpetuseks üks unistav Seine, kellel oleks juba ammu aeg minna oma päriskoju:

Miks keegi ometi mind ei märka??

Miks keegi ometi mind ei märka??

Lõpuks ometi! Imekiisud ootavad kodusid.

Neli päästetud kassipoega Keila Joalt. Katk, mis viis kaasa ühe vennakese. Võitlus elu ja surma peale. Magamata ööd, hirm ning pisarad. Kõik see on minevik. Meie kolm trubaduuri ootavad kuninglikke kodusid. Täna läks viimane ussirohi ning nüüd on ees vaid kiip ja vaktsineerimine.  Millised nad siis nüüd on, need meie imelapsed?

Palun;

MEMMEMUSI-

Memmemusi

Memmemusi

Haiguse kõrgperioodis kaalus ta 320 grammi. Nüüd on ta aga niisugune imekiisu. Ta on nii tüdruku näoga ning maneeridega, et keel ei paindu vahel poiss ütlema, aga sabaalune räägib kindlalt ja eksimatult et poiss mis poiss. Ta koosneks nagu maasikavahust, šokolaadist ning tordist. Hell, kõiki inimesi usaldav ja armastav olend. Kõigile ronib sülle, nurrub, miilustab, hellitab.

Memmemusi

Memmemusi

Memmemusit on võimatu mitte armastada. Isegi hoiukodu pärisasukad on ta omaks võtnud, hellitavad ning kallistavad. Ööd veedab Memmemusi perenaise kaela peal ning laulab talle nurrulaulu.  Kuna ta narruseni usaldab kõiki inimesi, siis peaks ta kindlasti jääma tubaseks kiisuks, sest inimeste julmuse eest ta ennast kaitsta ei oska.  Memmemusi maailmas on ainult head ja väga head olendid.

Kas sa rääkisid minuga??

Kas sa rääkisid minuga??

Kuna Memmemusi tegi kõige raskemalt läbi katku, siis vajab ta  valitud toitu ja hästi palju armastust. Mängusõbrast kiisu sobib talle ka ülimalt hästi, aga kiisu peab olema kindlasti 2 korda vaktsineeritud.

SPARTACUS-  tulevane näitusekass. Hõbehall, kergelt sinaka jumega kiisupoiss.

Spartacus

Spartacus

Jälgib sind pool tundi natuke eemalt ja siis tuleb sõprust sõlmima.  Igale poole tema jõuab, krutskeid täis ja silmad piiluvad sädemeid. Ööd magab perenaise kaisus. Nurr kajab naabriteni.

Mänguhoos

Mänguhoos

Täielik  musikass ja inimlemb. Saab suurepäraselt läbi  teiste kassidega, aga inimenene on ikka kõige kallim.  Ka tema vajab esialgu hästi hoolikat söötmist, kuna tegi katku ajal läbi kerge verejooksu seedetraktist.  Praegu on absoluutselt terve, mida kinnitab ka tema sätendav kasukas.

Uudishimulik Spartacus

Uudishimulik Spartacus

Spartacust jätkub igale poole, uudishimu on eht kassipojalik.   Loomulikult ei ole tal midagi tõukassiga tegemist, aga kasuka värv on nii Vene Sinine kui olla saab.  Tema võiks edaspidi  kassinäitustel  korjata medaleid nagu rabiseb. Selleks tuleks muidugi kiisuga palju tegeleda ehk lihtsalt mängida.

PRINTS- Võikollane ja koorevalge kergelt tabbymustriga kassipoiss.

Prints

Prints

Ka tema on selline sell, et piilub sind pool tundi nurgast ja siis tuleb tere ütlema. Veel poole tunni pärast ripub sul kaelas 🙂  . Kõige suurem mõmmik kolmest.  Asjalik maadeavastaja, krutskimeister on lõpmatult heatahtlik tegelane.  Jumaldab kaisus magamist ja paitamist. Õhtul ja öösel kipub  perenainaine voodis ägama  kolme kassipoja raskuse all 😀

Koos inimesega

Koos inimesega

Ka üsna võõra inimesega sobib niiviisi kaelakuti koos olla. Printsile meeldib väga koos  vendadega mängida ja nii võiks teda oodata  uues kodus üks tore ja vaktsineeritud sõber. Inimesest sõber peab aga väga suur kassisõber olema- ikkagi Prints.

Prints

Prints

Kodupakkujad! Vaadake palun seda viimast pilti. Selles on nii palju looma usaldust ja armastust tema perenaise vastu. Siirast tänu elu päästmise eest.  Kas sa suudad pakkuda neile, tähelastele, kes pääsesid kõige surmavama haiguse haardest eluga, kodu, kus nad saaksid õnnelikult elada koos sinuga pika kassielu? Kui jah,  siis kirjuta meile.

Sa oled mulle kallis, inimene!

Sa oled mulle kallis, inimene!

 

Üleliigne Blacky

Blacky koos oma kahe õega tuli Kassiabisse oma siiamilaadse emmega kui ta oli 1 päevane. Kassiabi hoiukodus kasvas ta suureks ning armsaks nurrukiisuks http://www.kassiabi.ee/index.php?1021122710575599

Haigused meid ei kimbutanud, kassilapsed kasvasid üles teadmata inimeste julmust. Kõik kassilapsed leidsid ka uued kodud.

Blacky

Blacky

Ka meie kiisule leidus noor pere, kes väitis, et nad vajavad teda nii väga. Suur  armastus, oma kodu, kust ei saa mingil tingimustel puududa kass. Läkski meie nurrmootor noore armastuse paistele soojendama. 2 päeva pärast tuli telefonikõne- noored läksid lahku ja kiisu on üleliigne.  Ei olnud meie kassilast vaja enam kellelegi.

Bl 001

Hoiukodus

Hoiukodus

Kassiabi ei jäta oma hoolealuseid hätta. Kohe hakkasime otsima uut ( hoiu)kodu. aga siis avastasime, et juba oli meie  kasvandik  mitmetes portaalides  nn enampakkumisel.  Küll oli kiire kassipojast lahtisaamisega.  Oodata enam ei andnud. Blacky tuli 2 päeva tagasi kesklinna hoiukodusse – pisike hirmunud ja kõhn räbalake. kaasavaraks pakike  Friskys´st  ja paar Whiskas konservi.

Ajasin linad segi, ja mis siis??

Ajasin linad segi, ja mis siis??

Tänaseks on kassilaps oma ehmatusest üle saanud ja perenaise vankumatult sõbraks tunnistanud.  Blacky on tüüpiline siiamilaadse emme järeltulija, kellel on mustvalge kasukas, kuid sügavalt siiami iseloom- jutukas  ülimalt sotsiaalne, vägeva nurru ja lähedusevajadusega.  Neiu on passi omanik, vaktsineeritud ning kiibitud. Kassipoeg vajab oma päriskodu, kus ta saaks palju  inimesega suhelda, pai nuruda ning suureks kiisuks kasvada.

Kiisupoeg sai päästetud teist korda. Kogu see lugu kisub aga ohkama- hetkel oli see neljajalgne laps, aga mis  siis kui oleks olnud kahejagne ??   Imelikud lood selle armastusega- muutub nagu vahelduvvool, ikka plussist miinuseks  ja minutitega, muutes õnnetuks kõik lähikondsed.

Miks mind minema visati??

Miks mind minema visati??

Nii ootab jutukas Blacky kodu, kus  ta ei muutuks taas üleliigseks.

Meie kassid on parimad!!

11-12 oktoobril oli lauluväljakul rahvusvaheline kassinäitus. Kassiabi lihtsalt pidi seal osalema. Eks selleks, et oma tegevusest inimesi teavitada, teiseks, et kiisude ravimiseks annetusi korjata ja kolmandaks – meie ” ülbusel” ei ole piire- meie maailma kõige eksklusiivsema tõu esindajaid näituseringis eksponeerida.  Täpselt nii- hullutatuna meie Hertta/ Piiriveera suurejoonelisest debüüdist rahvusvahelisel kassinäitusel Soomes, andis vapper kassiabiline  näitusel üles ka meie täiesti tõupuhtad -päästetud kassid.  Esimesena möödundaastasest pere ja kodu messi karastuse saanud Maxi, kellest  kassiabiline ei suutnudki loobuda. Leitud Paldski kiirabi poolt surnud vanainimese voodi alt ning päästetud ühena,kes seal veel ellu oli jäänud. Teiseks esindajaks oli  siiamitoonides Paldiskist päästetud kassineiu, kellel veel nime, rääkimata kodust,  ei olnud, kuid näitusel sai ta endale ka nime- Liider. Pea see kodugi siis ei tule!!

Ettevalmistused

Ettevalmistused

Peale Krista poolt tehtud kauni käsitöö, oli meil ka  müügiks iga kassiinimese unistus- humoorikad kleepsud, mida saab kleepida nii uksele, väravale kui ka oma kabineti uksele.

Enne esimest näituseringi

Enne esimest näituseringi

Rõõmsalt kihistades ostsid loomaarmastajad postkastidele kleepimiseks  pildi, kus kass seisab, taignarull käpas ning teine käpp nõudlikult näitamas-

ÄRA PANE SIIA REKLAAMI!!

Populaarne oli ka kleeps, kus krooniga kassiisand istub kuninglikus poosis-SIIN VALITSEN MINA!

Miks mitte kleepida kolleegi lauale, kes pidevalt vingub, et varbad ja muud kehaosad külmetavad, kleeps, kus kass on mähkinud ennast jalgade ümber- KASS HOIAB VARBAD SOOJAS!!

Täiesti asjakohase kasvatustöö viib läbi järgmine kleeps, mille saab panna   kahejalgse lontkõrva autosse, kes ikka veel ei tea, milleks on autos turvavöö, kus kass istub ja on nõuetekohaselt turvavööga kinnitatud – AUTOS KARVANE SÕBER.  Neid kleepse on aga veel ja üks parem kui teine. Tegelikult saime esialgu tellida ainult vähem kui pooled ja osa pärleid on alles visandi kujul. Üks selline, mille saab kleepida oma tööruumi uksele või arvutile. Võimalusi on kaks, kuidas ülemus sellisele sõnumile reageerib- saab naerukrambid või tõstab palka. Üksikud isendid võivad loomulikult ka veidi puudutatult tunda, aga see ei ole siis väärt ülemus 🙂

Küsite, kust saab? Meie käest saab. Võtke ühendust! Ikka saab! Päeva muudab kleepsusari  raudselt paremaks. Ehk saab siis ka teised kleepsud ära tellida. Üks on eriti andekas ja sobib kleepida sellise naabri uksele, kelle kass(id)  ikka veel ei ole steriliseeritud.

Krista tehtud puurikiiged olid aga nii andekad, et osteti ka Soome kaasa.  Ma ei räägi kohe üldse mitte patjadest ja riidest poekottidest! Neid peab lihtsalt ise nägema!!!!

OK. ja nüüd näitus! Tegemist oli tõelise rahvusvahelise žüriiga, kes hindas kasse erinevates klassides. Kassiabi kassid esinesid  household klassis.  Kummalgi päeval neli erinevat kohtunikku hindasid kiisusid. Esimene ring- meie valge Printsess I koht, Liider-V koht. Teine ring- Printsess I koht, Liider IV koht, Kolmas ring- Printsess I koht ( !!!!!!!!!!). Liider V koht. Neljas ring- Printsess II koht, Liider IV koht.  Rosetid kuhjusid.

Puurid lookas autasude raskuse all.

Puurid lookas autasude raskuse all.

Kõik see näitab eelkõige Kassiabi kasvandike sotsialiseerimise  kõrget taset ja head füüsilist tervist.  Kinnitust leidis veel ka see, et meil jookseb siin Eestimaal ringi kodutuna suur kogus tõelisi pärleid, kes lööksid laineid ka rahvusvahelistel näitustel.  Pärast ametlike näituseringide lõppu ei suutnud kohtunikud kohe üldse oma käsi eemale hoida meie Printsessist, kes on tõeline näituste prof ja istus rahulikult kõrgel kohal ning käitus nii sundimatult nagu filmistaar punasel vaibal.  Selle kõige taga on aga töö, töö ja veel kord töö, pühendatud aeg, kannatlik meel ja ookeani jagu armastust.

Tervis tuleb ja muud uudised.

Nüüd võib kindlalt ütelda, et kolm Keila Joa kassilast saavad päris terveks.  Esmakordselt võis hoiukodu perenaine uhkelt teatada, et pissikastis oli täitsa esinduslik ja asjalik kassipoja junn. Tavaliselt on kassiomanike jaoks  kasti sisu midagi seliist, millega tahetakse tegeleda nii vähe kui võimalik ja kindlasti ei pane kasti sisu nende silmi särama. Pärast sellist haigust on kõik tagurpidi. Ilmselt ei paneks ka teemandi leidmine niivõrd õnnest ähkima kui üks tugev ja kakajunn, sest see räägib selget keelt, et  pisipoisi peensool on taastunud suures mahus ning protsess jätkub. Loomulikult ei mõista enamik ” normaalseid” inimesi seda vaimustust, aga las ta olla pealegi. Peamine, et nad meie blogidest ning FB lehtedelt eemale hoiaksid. Hiljuti hiilgas oma tarkusega Kassiabi FB lehel kodanik, kes ennast ” väledaks põdraks” hüüdis ning leidis, et katkuhaigete loomade päästmine on peaaegu vaat et kriminaalkuritegu ja kõik loomaarmastajad tuleks  oma hobi tõttu paigutada kohtuotsusega vaimuhaiglasse ning tema on kutsutud ning seatud seda meile  uhkelt teavitama. https://www.facebook.com/Kassiabi

Ma üldiselt puudega ( eks kaastunde puudumine on ju samuti  puue ja eluga ühiskonnas ilmselgelt kokkusobimatu) inimesi ei mõnita, aga sedapuhku viskas maksa üle kopsu. Mu pereliikmed on alati muiates viidanud, et ma naljalt ei vihasta, aga kui, siis sinna kuhu sülitan, seal rohi pikka aega kasvama ei hakka ja ma siis sülitasin ikka südamest noorhärra kommentaaride peale, Tõttütelda ei ole vahet, kas istuda terve öö kriitilises seisundis inimese või looma juures, emotsionaalselt teeb see üsna sama välja, aga seda ei pruugi mõista sugugi mitte palju inimesi.  OK, loodan, et kodanik hoiab edaspidi ennast meie sotsiaalmeediast eemale ning leiab asjalikuma ajaviite.

Igatahes, Keila Joa pisipere on tervenemas ja varsti teeme ka uued pidid, sest Memmemusi näeb taas kassi mitte tulnuka moodi välja 🙂

Nüüd, kodud. Kui te tunnete, et keegi nendest tähelapsukestest on teie tulevane pereliige, siis ootame motivatsioonikirju. Üks asi on kindel. Need kiisud peavad jääma tubasteks. Esiteks nende õrna tervise tõttu ja teiseks, nede ravimiseks on kulunud nii palju materiaalset ressurssi ning vaimujõudu, et vähimgi teadmine, et keegi neist rebaste söödaks saaks, on väljakannatamatu. Kuna inimesed on neid päevi põetanud, ei ole neil vähimatki hirmu ning üksainud julm kahejalgne võib nende eluküünla kustutada ja see ei lähe kohe mitte. Need poisid sõltuvad absoluutselt inimesest, mis ei tähenda et nad mõnd jultunut hiirt kinni ei püüa.

Aga teised hoolealused? Mustad teismelised- Kalma Kati ja Freddy on teinud läbi imelise arengu.

Freddy on suure nurrupõrinaga aktivist, ma enam ei mäleta, kuhu see kuri käpaga virutaja ning loomatohtri hammustaja saanud on 🙂

Ilmselt on keegi käinud ja kiisu ümber vahetanud.

Freddy

Freddy

Uudishimulik nagu kass, kehtib tema puhul täiel määral. Nüüd  on tandemil võimalus tutvuda korterikassi eluga. Loomulikult on lugu keeruline ning erinevatel kõrgustel olevad asjad kipuvad lausa ise liikuma ning vaesele Fredyle pähe kukkuma. Lisaks on ta suur kirjandusehuviline, eelistab seiklusjutte maalt ja merelt.

Täna õhtul ma loen midagi uut

Täna õhtul ma loen midagi uut- oo, kriminullid!!

Freddy ei tee raamatuid katki, ta lihtsalt võtab nad riiulist välja, alati 1-2 raamatut. Tundub, et lugemisoskus jätab soovida või ootab ta, et ma ette loeksin, sest alati seisab ta raamatute kõrval ning nurrub kõrvulukustavalt 😀

Ka Kalma Kati on oma keldrikakandi kommetest üle saanud ning naudib täiel rinnal suhtlemist ning paisid.  Temaga näeb vaeva Panter isiklikult, kes  on käikulasknud oma psühhoanalüütiku oskused, mis toimivad taas suurepäraselt.

Kalma Kati

Kalma Kati

Midagi oma sünnikohast- saunast, on Kati siiski kaasa võtnud. Ta nimelt armastab inimese pead pesta ning peanahka õrnalt  pehmete käppadega masseerida. Nu ja siis tuleb inimesel ärgata kell viis hommikul ja pea taas puhtaks pesta.

Pane oma pea nüüd siia!!

Pane oma pea nüüd siia!!

Igatahes on pubekad heas vormis, karv läigib nagu prillikivi ja nad ootavad mõnd head kodupakkumist.  Aga, hiired, hoidke alt. Mänguhiirte käiva on pööraselt kiire, nad kõik tehakse kahjutuks mõne päevaga 🙂

Hiirejaht

Hiirejaht

Freddy on jõudnud sotsialiseerimise viimasele kursusele ja lubab juba jalad maast lahti tõsta ning sülle võtta, Kati ronib ise lamavale inimesele otsa. Mõlemad saavad täiendavat koolitust, et meesterahvas ei ole samuti ohtliki vaid teeb pai ja annab maiustusi.  Igatahes, elu on  täitsa lill 🙂

Hoiukodu elab lisaks  teismeliste kasvatamisele suure eesmärgi nimel- deso, deso ja veel kord deso!!! Kuulmiseni 🙂

 

Surmavarjuorust välja.

Nüüd on siis ilmselge, et kolm neljast kassilapsest on  kindlalt paranemas. Spartacus ja Prints on  võtnud tagasi pea endised kumerused. Memmemusil võtab see aga aega. Seega võib  kahele kiisule külla minna ning isegi broneerida. AINULT:  Uus kodu peab olema kas kassivaba või kui on kiisud kodus, siis PEAVAD NAD OLEMA  KEHTIVA VAKTSIINIGA JA VÄHEMALT KAKS KORDA VAKTSINEERITUD!! See on 100% nõue ning me raudselt  komtrollime. Ega mitte paha pärast vaid ikka selleks, et kellelegi kahju ei sünniks.  Inimesele mingit ohtu ei ole. Panleukopeeniaviirus nakkab ikka kassidele, kuigi on mingi oht osade autorite meelest ka koertele, imepisike.

Uus algus

Uus algus

Vahepeal on imelise arengu läbi teinud meie mustad teismelised -Kalma Kati ning Freddy. kes on muutunud nurru- ja sülekiisudeks.  Nagu teismelised ikka oskavad nad korraldada hulgi kassikrutskeid.  Minu hundinuiad  said kiiresti  lüüa ning üks vaas on kah kildudeks, aga tühja sellest, killud toovad ju õnne.  Igatahes lähen ma täna magama saatjaks  vali ning hüpnootiline nurrrrrrr.  Ja üldse, täna ronis häbenemata sülle  miilustama Freddy, kellele  vabapidamine on mõjunud eriti soodselt.

Veel on uudiseid. Pea pool aastat on elanud vanni all häbelik kassiproua Franceska. Nüüd siis on lõpuks esimesed märgid, et keegi vanni alla elab. Mitu korda olen näinud selle kauni kassidaami saba ning teatud osa tagakäppadest.  Eks neil olid Tibiga ka teatud vääritimõistmised. Nüüd siis liiguvad asjad kasvõi natukene paremuse poole.

Ainult katkuliste kliinikuarve pani meid karvu katkuma. Vat see on tõeliselt karm. Kolm päästetud elu ja pea pooltuhat eurot. Samas kui vaatan neid puuris  üles ja alla hüppavat ning lusti täis elunatukest, siis tundub, et see raha läks õigesse kohta ning leidis paremat kasutust kui suur osa riigi eelarvest  😀

Või mida arvate teie??

Kiisude ravi saab toetada kui teed annetuse:

Kassiabi MTÜ
a/a 221030561288, Swedbank

Reg nr: 80231564

IBAN: EE902200221030561288

(Liivalaia 8, 15040 Tallinn, Estonia), SWIFT – HABA EE 2X

Märksõna: Keila Joa kassipojad

Tasapisi paremuse poole

Tänase seisuga läks Memmemusi  oma vanasse hoiukodusse järelravile. Tema vajab eelkõige hästi ettevaatlikku nuumamist. Nii kui ikka on haige laps  väheke kapriisne. Sööb siis kui teda paitatakse või siis imetleva häälega kiidetakse. Grammid aga lisanduvad.  Positiivsed on uudise  ka Spartacusest, Täna pildusid tohtri silmad lausa sädemeid kui me kokku saime. Ta küsis: ” Mis sa arvad, kas kassipoeg  kes oma kausi juures uriseb ja teist ligi ei lase kui sööb, on kriitiliselt haige? Ei. Ma arvan sama ja seega on ka Spartacuse asjad paremuse poole liikuma hakanud. Ülehomme saab minu juurde koju. Eks vaatame siis, palju ta veel veeni süsti tahab ning kui kõik on korras, siis läheb temagi taastusravile kosuma.

Varsti on Spartacus jälle selline

Varsti on Spartacus jälle selline

Ka Printsi asjad ei ole teps mitte halvad.  Ka temal on suured lootused haigusest välja tulla. Ainult hetkel on veel tüsistuste oht. Ülehomme vaatame, kas saame ka tema haiglast koju tuua.

Tahan elada!!

Tahan elada!!

Lootused on igatahes kõrged!

 

Täna läks suurde kassikodusse Tibi. Ta oli minusse nii tugevasti kiindunud, et mul olid kohe südametunnistusepiinad. Nii inimeses kinni ja hella hingega kiisu ja ikka veel koduta.  Teha ei olnud midagi.  Puurist peavad välja pääsema Kati ja Freddy. Ka Fionna on  tänasest suures kassikodus.

Fionna oma uues Milano kasukas :)

Fionna oma uues Milano kasukas 🙂

Tema võttis asja pragmaatiliselt. Astus kohe toidukausi juurde ning haukas kõhutäie.  Tibi , vaesekene , jäi küll õnnetult maha. No kuidas on ometigi võimalik, et keegi nii suurepärast lohutajat, ravijat ning  kompanjoni ei taha??  Tunnen ennast reeturina 😦

Kodu! Tule mulle ruttu järele!!

Kodu! Tule mulle ruttu järele!!