Posts Tagged ‘Aita meil aidata!’

Teeme lahti saabunud pühadeläkitused.

On aeg teha kokkuvõte aasta tööst ning avada ka kõik  pühadekaardid uutest kodudest. See on maailma vahvaim tegevus, nii et alustame:

HERTTA/ Piiriveera on kahtlematult kõige enam rahvusvahelist karjääri teinud kiisu. Nüüdseks on ta võitnud esikohti juba mitmel rahvusvahelisel kassinäitusel Soomes.

Piiriveera hoiukodus aasta tagasi

Piiriveera hoiukodus aasta tagasi

Selline on Hertta nüüd. Pilt on tehtud suvel, aga ma ei kujuta ette, milline on tema kasukas praegu – talvel.

Hertta suvel 2013.a

Hertta suvel 2013.a

Hertta suvel 2013.a.

Hertta suvel 2013.a.

Samast Seto kuningriigi perest tuli ka teine teade.

MAUSI / Võõpsu

Mausi (endise nimega Võõpsu) pidas oktoobris oma esimest sünnipäeva,
tänaseks päevaks oleme temaga koos samuti juba terve aasta elanud.
Kiisupojast on kasvanud igati korralik ja kena kassihärra. Iseloom on sel
loomal laitmatu ja närvid raudsed – isegi mina olen laste peale rohkem
vihastanud kui Mausi. See-eest on ta paar korda vanemale kassile oma
mängulustiga närvidele käima hakanud, aga siis on ta kiirelt paari kõhiseva
häälitsusega paika pandud ja elu on jätkunud endist viisi.
Tundub, et kõige rohkem meeldib Mausile magada. Külmkapi otsas pesas
(mõnikord koos Lummiga), lambanaha peal, laste nukumajas, puhta pesu
hunniku otsas jne. Praegu magab ta mu seljataga. Aga õues on Mausi
eeskujulik ja osav hiirekütt. Isegi mutid saab kätte. Tänu Mausile oli aias
nii mõnigi mutimullahunnik vähem. Aga kui kevadel linnu kinni püüdis ja
lapsed kisama pistsid, lasi saagi elusalt minema. Vot selline tore kass on
meil. Tänu teile!:)

Toredaid 2013.aasta viimaseid päevi ning armastuserohket uut!

Mausi pere

Mausi pühadetervitus.

Mausi pühadetervitus.

Sellised me olime kui hoiukodust lahkusime

Võõpsu hoiukodus

Võõpsu hoiukodus

Kauni tervituse saatis  PIKSEL/ Gamma; kellest on sirgunud suur ja väärikas kassihärra

Pikseli pere pühadetervitus

Pikseli pere pühadetervitus

Minu imelaps Pöial Liisi saatis samuti hoiukodule tervisi. Titeeas mitu korda surma trotsinud kassilapsest on kasvanud väärikas pereliige. 

Pöial Liisi pühadetervitus

Pöial Liisi pühadetervitus

Aga sellised me olime:

Pöial Liisi titena

Pöial Liisi titena

Tema ellujäämine oli üks vähestest imetrikkidest, mis hoiukodus korda läks- ta jäi ellu vaatamata sügavale alakaalulisusele ja isegi hoiukodusse sisseimbunud katkupisikule. 

Imekauni läkituse sain ka MUSTU perelt.

 Saadan Teile mõned pildid Mustust kelle me saime Teie käest 14.11.12

 Oleme väga õnnelikud selle väikese pahareti üle.

 Hetkel kaalub ta 3,6kg Kõik vaktsiinid tehtud ja ta tunneb ennast väga

 hästi.

Sõbrad koos

Sõbrad koos

Aga üht ei oska hoiukodu küll arvata. Kust see kiisu nii pika saba sai???

Saba!!

Saba!!

Taas hoiukodu lutilaps, kes sõitis isegi kiirabis kaasas kui meil teda lutitada vaja oli. Selline siis olime hoiukodus

Mustu lutilapsena

Mustu lutilapsena

Südame tegi soojaks ka Kalma Kati perelt saadetud pilt.  Mul jäi süda valutama, kuna Kati transpordikonteinerisse panek oli kõike muud kui säästev, aga saadetud pildil tunneb Kati ennast nii hästi, et kõik hirmud haihtusid. Kati küsib jälle pai ja areneb kiiresti edasi hirmunud “saunanaisest” vahvaks pereliikmeks.

Kalma Kati koos oma uute sõpradega

Kalma Kati koos oma uute sõpradega

Hoiukodus saab peagi aastaring täis.  Tahaks kõigile inimestele avaldada suurt tänu.

Aitäh kodudele, kes meilt endale pereliikmed adopteerisid. Hoiukodu ootab alati rõõmuga pilte  endistest kasulastest.

Aitäh inimestele. kes toetasid annetustega. Tänu teile on meie hoolealustel alati olnud kvaliteetne toit, liiv, kraapimiskonstruktsioon  ning hoolitsevad loomatohtrid. Aitäh teile, kes te tulite appi kui oli vaja hädatransporti kassilaste kiireks ning elupäästvaks sõiduks nii kliinikusse kui Eestimaa erinevatest paikadest Tallinna. Aitäh nende kanakeste eest, mida tõite kui broilerite ” käive” kassipoegade kõrgperioodil ületas hoiukodu materiaalse võimekuse. Nii kesklinna hoiukodu kui Kassiabi on teile väga, väga, VÄGA tänulik.

Ilusat Vana Aasta lõppu teile ja eriti kaunist UUT AASTAT!

Head Uut Aastat!!

Head Uut Aastat!!

 

Neljas advent

Küünlad põlevad, kuuselõhn uimastab. Kodu on korras… noh põhiosas korras, natuke kõpitsemist tahab veel.  Panin  arvutisse CD plaadi- klassikaline muusika. Pikka aega ei ole olnud tahtmist muusikat kuulata, täna on.  Puuris nahkerdavad minu uued kostilised, kellest ma homme jõuan  ilusad pildid teha.  Olen neid tundama õppinud ja oskan kirjutada.  Kõige enam aga on mul olnud au tutvuda Päkapikuga ja ta on väärt medalit kui kõige sotsiaalsem kiisu.  Medali sai ka kaela 🙂

Kesklinna hoiukodu Aasta Hurmur 2013

Kesklinna hoiukodu Aasta Hurmur 2013

Ei otsi teda keegi, panid tema leidjad Muugale üles hulgi kuulutusi- vaikus.   Tüdruk sai ilusasti vaktsineeritud ja ka kiibi.  Jõulukingitused tuleb tal  vastu võtta meie juures, aga  õnnelik saab olema pere, kes ta endale saab.  Minu kiidulaul ei saa kohe mitte lõppema. Täidab suurepäraselt korraldust: kõrval. Magab kaisus, nurrub ja lubab kõigil ennast paitada. Päkapikul on kõik vajalikud oskused ja enamgi veel, kohe kapaga.

Päkapiku autasustamine

Päkapiku autasustamine

Muuseas, Päkapikk sööb piparkooke- natuke 🙂

Midagi imrlist on jõulud teinud aga Seinega. Kodu tal küll veel ei paista. aga see, mille Seine nüüd omandas,  parandab tema võimalusi mäekõrguselt.  Nimelt, Seine ei  suhtunud just ülima sõbralikkusega kammimisse. Küll sai hoiukodu kavalusi  kasutada.  3 päeva tagasi leidis kiisu, et kammimine on just see, mida ta hing ihaldab. Päris ehtsa kraasiga ja nii palju kui süda kutsub. Seine on lausa vaimustuses. Keerab ühe külje ette ja siis teise. Isegi kõhu alla saan ligi. Tulemus? Palun vaadake!!

Jõuluvana tulekuks valmis

Jõuluvana tulekuks valmis

Nii ilus ei ole Seine eladeski olnud.

Tegelikult käis meil juba ka päkapikk ja tõi kiisudele  konsentreeritud naidtenõgese tinktuuri ning hulgi  nahast hiirekesi.  Hoiukodus lehvib täielik rahulolu. Seine mängis (!!), Pantu ja Päkapikk. Ka mu puuri kasvandikud mängisid oimetuks.

Miljoni dollari kasukas

Miljoni dollari kasukas

Majas on täielik jõulurahu. Kuskilt ei kosta ühtegi urr´i ega kõhh´i.

Süütan täna siis neljanda advendiküünla.  Sosistasin Päkapikule  kasukakarvadesse ka oma jõulusoovi, aga tean, et tänavu ei ole lootust, et see täituks, sest kõik need tunnistused ja  autoriseeritud tõlked diplomitest võtsid röögatu raha ja kui Soome tööloa väljastab, siis summa, mis välja käia tuleb, võtab inisema 😦  . Mõni inimene käib selle summa teenimiseks mitu kuud tööl.

neljas advent

neljas advent

Ma olen seda unistuste kingitust Järve Sauna Maailmas mitu korda piilumas käinud, aga unistuseks ta jääbki- pisike purskkaev vuliseva veega.  Las ta olla, ka unistused on kaunid, aga ega ma endale nautimiseks, tegelikult ikka kiisudele, sest see on parim rahusti käitumishäiretega kassidele biheivioristide kinnitusel.   Samas, tore on unistada, et sõidab ette kaarik ( saaniga ju tänavu sõita ei saa) ja jõuluvana astub välja ning küsib luuletust. Oih, jamps, aga ma ei oskagi luuletust lugeda. Pole vaja olnud, sest ka lapsena ei käinud meie peres jõuluvana 🙂

Loodan, et paljudele lugejatele ta aga tuleb. Minge siis ruttu salme õppima, muidu…

Imede aeg aga kestab veel mõned päevad. Ilusat jõuluaega!!

 

Natuke teistmoodi Päkapikk.

Kell oli 21.20 ja minul käsil vinge jõulukoristus. No just selline etapp. kus tuba on ikka kordades rohkem segi. Telefon- appii!! Lõpptiine kiisu  pressib Muugal võõrasse koju ja ilmselt kohe, kohe sünnitab.  See on  kesklinna hoiukodu spetsialiteet.  Vaatasin ahastavalt toas valitsevat Soodomat ja Komorrat ning ohkasin. Tooge.

Ja siis ta saabus- mustvalge natuke pontsakas tegelane, ülisõbralik, kuid hirmunud.

Esimesed minutid hoiukodus

Esimesed minutid hoiukodus

Nurr tuli kohe lahti ja kiisu laskis ennast rahulikult katsuda.  Kõhualune rääkis selget keelt, et olgu nüüd muud, aga tiinusest on see hoolealune  küll kaugel.  Rinnanäärmed olid nii pisikesed kui kassipojal ja  kõhuke oli küll punnis, aga seal nüüd küll keegi kassipoeg ei ela.

Sõbralik Päkapikk

Sõbralik Päkapikk

Selja peal üsna sabajuure lähedal on armistunud nahk ja vähese karvaga ala, mis viitab, et keegi on kassile kuuma veega pihta saanud, loomulikult mitte kogemata.

Ega siis miskit, Frontline ( kirburohi) kohe turjakarvade vahele ja vaatame mis saab edasi. Ilmselt tuleb meie imeline tohter taas külla kutsuda, sest ilma vaktsinatsioonita  kiisu jääda ei tohi, meie majas, ma mõtlen.   Kuna päkapikud käivad piilumas ja ilmselt avastasid, et hoiukodus on vaba koht, siis sai uus resident endale nimeks Päkapikk, sest ma usun, et on ju ikka olemas mitte ainult poisspäkapikke vaid ka tüdrukuid.  Igatahes  on üks eluke taas külma käest ulualla võetud.

Natuke hirmus on ka see uus koht

Natuke hirmus on ka see uus koht

Selge, et Päkapikk on olnud kellegi kodukass ja pisike lootus on, et järsku ehk otsib pere teda taga. Vaadake tähelepanelikult ja jagage. Ehk tunneb keegi oma pereliikme ära!!!

Imede aeg

Imede aeg

Franceska on broneeritud!!! Tema unistuste kodu leidis ta üles- absoluutselt kassivaba 🙂

Aga minu pisike sänikael Linnu lubab mul  vabalt pai teha ja ei ole  enam kastis. Saba tõuseb ning täna kinkis ta mulle pisikese nurru ka.  Oh seda õnne!!! Ilusat advendiaega!!

Kolmas advent

Selgub, et päkapikk toob igal nädala kellelegi uue kodu. Seekord leidis oma kodu Kalma Kati- minu isepäine kasstüdruk. Kui kõik läheb väga hästi, siis  inimeste maailma aitab teda sulanduda kaks ülisõbralikku kassiteismelist. Seda Kati vajab rohkem kui õhku.  Uude kodu saatmisest kujunes aga välja tõsine iseloomude tuleproov. Nimel, Katile assotseerus konteinerisse minek valusa ja ebameeldiva  operatsioonikogemusega kliinikus. Küll me proovisime heaga. Play spray. mis muidu tõmbab kiisud enda poole nagu magnetiga, meelitas kasti nii meie muidu ettevaatliku Pantri ja siis Tiiu, aga kes ei vaadanud konteineri poolegi, oli Kati. Järgmisena läks kasutusele suletutt ja laserpointer. Taas tuli kastis väljakallata kõik teised kiisud peale Kati. Mängisime oma pool tunnikest ja siis ohkasime.  Tuli rakendada  karmimaid meetmeid. See sama Kati, kes õhtuti minu peal aeleb ning  kaissu poeb, käitus nagu ehtne saunanaine- riiakas, kuid kindlameelne.  Lõpuks surusime  jonnipunni koridori, kus tal õnnestus ennast peita mööbli alla ning abikaasal tuli pool kappi lahtilammutada.  Ja siis saabus hetk, mida ma ilmselt kaua ei unusta. Kati tuli mööbli alt välja, vaatas ringi, nägi, et peita pole kuskile, ohkas ja heitis minu poole pilgu, kus oli sügav pettumus ning hukkamõist; ” Ka sina, Brutus! “.  Selle peale astus Kati väärikalt konteinerisse ning puges kõige taha. Kui tal oleks olnud käppade asemel käed, siis oleks ta ilmselt  ukse ka enda järel kinni tõmmanud.  Uhh! No tundsin ennast ikka reeturina küll.  Nüüd siis süda natuke valutab. Pere on Katil kogenud kassiarmastajad, aga kas kõik sujub ikka nii nagu vaja. Ootan hingevärinaga uudiseid.  Mul on usku sellesse peresse, sest perenaise tunnistas heaks loomaarmastajaks….. minu psühhoanalüütikust doktor-kass Panter.  Ei ole mina eladeski näinud, et Pantu oleks nii julgelt võõra inimesega suhelnud või pai nurunud. Tõttüteldes oleks Panter ise hea meelega kaasa läinud, konteinest tuli teda pidevalt väevõimuga välja ajada.  Sellist asja ei ole kesklinna hoiukodus varem nähtud.  Pantu kiitev hinnang adopteerivale perele julgustab, et Kalma Kati kasvatatakse kiiresti vahvaks kiisuks vahvate mängukaaslaste abiga ja pere kannatliku meelega.

Mul on veel toredaid uudiseid. Tiiu on muutunud suurepäraseks musikassiks, miilustiseks ja mängulõviks.  Süles istub ta juba nii minul kui abikaasal. Saba on pidevalt kaardus selja peal  kuni kuklani ja ta meenutab kehahoiult pigem oravat, ainult värv ei klapi.

Tiiu mänguhoos

Tiiu mänguhoos

Igasugune kõhklus on kadunud hetkest kui käsi üle kiisu selja libiseb.  Pai! Veel, veel! Lõua alt sügamist ka, paluks ja kiiresti! Tiiu ei ole suur krutskimeister.  Raamatud püsivad riiulis paigal  ja munavärvimiskomplekt ei maandu ka enam kõige kõrgemalt köögi riiulilt pidevalt põrandale.

Tiiu ootab suletutti

Tiiu ootab suletutti

Seega, Tiiu on koduvalmis. Ilmselt  kolib ta homme suurde kassikodusse oma kodu ootama, sest hädalisi on ukse taga murdu ja hoiukodu tahab aidata võimalikult paljusid  külmas niiskuses tühja kõhtu kannatavaid hädalisi.

Kus on minu kodu??

Kus on minu kodu??

SEINE on aga otsustanud akanalaua peal juba päkapikke passida, et saaks oma kodu  kohe sussi seest ärakahmata 🙂

Kus sa oled. päkapikk?

Kus sa oled. päkapikk?

Ma ei väsi kordamast, et Seine on maailma kaunima kasukaga daam, kelle tualeti korrastamine võtab parasjagu aega ning kannatust ja mille korrashoiu osas on meil Seinega mõnevõrra erinevad arusaamad 🙂 .  Üldpilt on aga selline nagu näha ja minu meelest ülimalt kaunis. Mis te arvate?

Puuris  on mul aga üks kostiline, kes veel piparkooke oma perega  maitsta ei saa.

LINNU on  lehmalapiline 5 kuune kassike. http://www.kassiabi.ee/index.php?1021122710577228

Tema iseloomustamiseks sobib enim sõnapaar- ei vedanud.  Nimelt on Linnu üks kolmest räästpääsukesest, kellest on juttu ka Kassiabi tutvustuses: http://www.kassiabi.ee/index.php?1010271

Kolm kassilast sündisid Kadrioru maja räästas. Ati ja Ats  kukkusid väikesena alla maa peale ning kassiabiline sai kohe jaole.  Pole mingit probleemi  sotsialiseerida 5-6 nädalast kassititte. Üldiselt paar päeva ja meil on  sõbralikud nurrmootorid olemas.  Linnu aga ei kukkunud alla ja tema saadi kätte alles 4, 5 kuusena. Kassiema oli jõudnud lapsele  õpetada, et inimene on kuri ja mõni kiisu omandab selle õppetunni kohe hästi põhjalikult.  Kahjuks hakkas meie räästapääsukese  tervis ka streikima ning ta viibis  paar päeva kliinikus.   Nüüd on ta juba mõnda aega  kesklinna hoiukodus. Alguses oli asi üsna nutune.  Kiisu istus  liivakastis ja  inimese liginemisel  muutus kivikõvaks ning mängis surnut.  Õnneks  meeldis talle ka papist kast, mille me kohe puuri panime ja kuhu ta kolis. Kastis sai teda ka puudutada, aga ikka oli see kangestunud kass, keda ma puudutasin. Nüüd on tekkinud  areng.  Linnu  julgeb minu juuresolekul kastist lahkuda ja täna esmakordselt ronis ta mööda puurivarbaid ülesse. Esmakordselt julges ta ninaga puudutada avatud käe sõrmi ja näuguda ehk suhelda. Kõik see võtab aga aega ja aega ning kannatust.

Sotsialiseerimine võtab tänaval kasvanud kassil pideva tegelelemisega hoiukodus aega:

5-6 nädalasena – keskmiselt nädal, harva kaks.

4- 5 kuusena kuusena mitu kuud kuni aasta ( vaata Milda ja Tilda lugu)

6 kuuse või vanemana- mitu aastat ja vaatame tõele näkku- mõnda ei õnnestu sotsialiseerida mingil moel, kurjamiks ta  jääb.

Oi kui hirmus asi- kaamara.

Oi kui hirmus asi- kaamara.

Seega, vaesel Linnukesel ei vedanud kui tema saatust võrrelda vennakseste Ati ja Antsuga, kes  kodus  pererahvast oma karvase käpa ümber mässivad ja pehmetel patjadel head paremat maiustavad, aga võrreldes tuhandete teiste külmas talves  lõdisevate kiisudega on ta ometi ropult vedanud.  Kõht on täis ja Play Spray´ga immutatud mänguasjad lihtsalt nõuavad, et neid käpaga veeretada. Hirmus on inimene küll, aga see, mida ta pakub on fantastiline- sink 🙂  .

Ja nii tuleb Linnu päris lähedale, vaatab mind puurivalt oma smaragdroheliste silmadega ning ilmselt mõtleb: ” Kes sa oled? Kes sa minu jaoks oled? Kas sa tahad minu jaoks olla? “.

Täna süütan ma  oma kolmanda küünla. On lootuste aeg- inimestele ja loomadele. Kas me tahame olla üksteise jaoks, kõigi elavate olendite jaoks?

Ilusat imedeaega

Ilusat imedeaega!

Teise advendi õhtul.

Täna siis süütasin teise advendiküünla. Kõik on rahulik. Minu uus kostiline Linnuke istub puuris ja ei ole nii väga õnnetu. Tiiu tuli juba ise pai norima, Seine laskis ennast kenasti kammida ja näeb välja puhvis nagu jõulumemm ning Kalma Kati otsustas, et peale kapipealsete sobivad turnimiseks ka minu õlad ning pea 🙂

Teine advent

Teine advent

Aitäh teile, armsad inimesed, kes täna oma annetuse Kassiabi poole läkitasite ning meie hoolealustele jõulukallistuse saatsid.  Kuskilt paistis ka üks pisike valgusvihk lootust, et keegi tunneb natuke Seine vastu huvi.  SEE ON NII ARMAS!!.

Homme on aga tööpäev ja ma tahaksin natuke kiusujuttu ka ajada 🙂

Selleks lausa sunnib üks vahva läkitus, mis mind koledasti kõhisema ajab.

Palun. siin see on:

http://www.tallinncity.ee/2621132/irl-kasside-tapatalgud-loomade-hoiupaigas-tuleb-lopetada

Enamik teist mõtleb, et küll on kaunis ettepanek, hoolitsevad inimesed maksavad kasside pidamiskulud ja toovad kassidele jõulurahu, aga kahjuks ei ole need asjad nii must valged nagu õilis seltskond kujutab.  Ma ei eita absoluutselt, et hoiupaigas toimuvad jubedad asjad, aga nii lihtsalt neid probleeme ei lahendata üldsegi mitte.  Tegelikult meenutab kogu see jant üksüheselt jama kiirabi ümber.  Miks  siis nii?? Seletame veidi lähemalt.  Kõigil, ma kordan KÕIGIL, poliitikutel on meie riigis hukatuslik komme, mitte üritada asju lahendada sisuliselt e kaasata probleemi lahendamisele aparaadiväliseid asjatundjaid.  Kiirabikutsete arv kasvab aasta aastasse. Kõigile k.a  ministeeriumi asjatundjatele on teada, et 80% tööst on kõike muud kui elupäästev- transporditeenus, psühholoogiateenistus, perearsti töö, lastekaitse, hingehoid jne, jne.   Kas oleks arukas, et kui juba kiirabi reformida, siis alustaks sisulisest küljest?  Täpsustaks, kelle tööd siis kiirabi teeb ning delegeeriks  mitteerialase tegevuse nendele, kes on kutsutud ja seatud vastavat tööd tegema. Aga ei. Selle asemel haukame suure portsu maksumaksja raha ja teeme uusi brigaade juurde, koondame arstid ja las kõik käib vana moodi edasi. Kriitilises seisundis haiged las närivad muru või vaatavad kuidas hakkama saavad. Ei jõua haiglasse, surevad varem ära? Pole hullu, inimesi ikka jätkub.

Samasugune õnnis arulagedus vaatab vastu ka selleltsinatselt  läkituselt.  Ikka kampaania korras, süvenemata probleemide olemusse.  Hoidku taevas, et küsiks mõnelt spetsialistilt nõu, aga no kohe mitte üldse ei sobi.  Suure käraga räägime  jõulurahust.

Kordan, see mis toimub hoiupaigas ei kannata mingit kriitikat ja kogu see jubedus avaldub eriti räigelt praeguse   juhtkonna võimu all, aga probleemid olid olemas palju varem.  See asutus ei ole planeeritud nii suure hulga loomade vastuvõtuks.  Tänavalt toodud loomad peaksid sattuma algselt karantiiniboksidesse, mida on võimalik  pidevalt desinfitseerida ja mis ei ole ühenduses teiste ruumidega.  Kui keegi oleks suvatsenud natukenegi konsulteerida loomaaiaga, siis oleks  sellise asutuse planeering tehtud hoopis teisiti. Karantiin on stressis loomadele elupäästev hoidmistingimus.  Tasuks lugeda kasvõi G.Durelli, kus ta kirjeldab, kuidas tema loomaaiast saadeti üliheas seisundis loomad teise loomaaeda ja seal karantiinis hukkusid nad mõne päevaga- aspergillooos. Seenhaigus, mis võib looma immuunsüsteemi poolt kontrolli all hoituna rahuolekus üldse mitte avalduda, kuid transpordi stress vallandab surmava haiguse. Sama on hoiupaika toodud loomadega. Sisuliselt sureb suur hulk loomi praktiliselt nädala jooksul ka mürgisüstita. Karantiiniosakond puudub, puure pole, aega ja antud juhi alluvuses ka tahtmist desinfitseerida ei ole kohe üldse.  Katkupisik aga ei reageeri mingile muule  desole peale kloori ja siis võtab see aega mitu tundi.  30 minutit asutuse üldruumides viibimist tähendab kassipojale kindlat surma katku- uues kodus, sest inkubatsiooniaeg on 7 päeva ja õnnetute loomaomanike kirjeldusi  kuidas looma  mõni päev pärast hoiupaigast toomist  katku jääb ning sureb  on kogunendud lademes. Nad isegi hoiatavad kodupakkujaid, et loom võib ära surra.

Kassid, kes üldiselt ei ole karjaloomad, surutakse kitsastesse oludesse 20-30 looma, kusjuures neid, kellel oli üldse õnne kohesest surmasüstist pääseda, õnnistatakse ÜHEAEGSELT nii kirbu-,ussirohu kui vaktsiiniga.

Jah, eelmise juhataja käe all võtsid  MTÜ-d tõesti sealt loomi oma hoole alla, aga need õnnetukesed, kes sealt tulid, garanteerisid  ühingutele astronoomilised  veterinaariarved.

Mul on meeles kui aastaid tagasi sain hoiukodusse  sealt  nn trammikiisupojad6-7 nädalased, kes said kogu parasiiditõrje ja vaktsinatsiooni surmava kompoti hoiupaigas kätte ning järgmisel päeval olid nad ussitoksikoosi suremas.  Veetsin meeldivad päevad tilgutades kodus kaht kassipoega üheaegselt. Muuseas, selline eeskiri on pealesurutud seaduse poolt, mille võtsid vastu poliitikud ja mitte loomakaitsjad, sest nendele ei meeldi  bingoloto, mille ainukeseks panuseks on elu -jääb ellu või tõrjutakse edukalt ka loom ise vikerkaare taha.

Kas selle asutusega saaks  loomadega talitada paremini? Nendes ruumides, jaburate eeskirjadega ja nii suures mahus omavalitsuste  lepingutega, mis kohustavad loom kohe vastu võtta- mitte eriti palju  paremini.  Ma ei usu, et nii saastatud ruumides saaks üldse muud paremat ettevõtta kui alustada mujal otsast peale.  Tõenäoliselt saaks sellest bakterioloogilisest relvast Rakus, nimega hoiupaik lahti vaid läbi kõigi hoonete likvideerimise ning taasehitamise.

Aga siin tulevad õilishinged ja kuulutavad jõulurahu.  Arvan, et asutuse juhtkond on üsna rahul. Korjaks need sajad õnnetukesed siis paari kitsasse ruumi, laulaks neile jõululaulu, paneks söögi ette ning paari päeva pärast ei ole vaja isegi kulutusi mürgisüstile. Järele jääks vaid 2-4  eriliselt vintsket tegelast.

Hei IRL-i jõuluinglid! Kas on tõesti nii raske natukenegi enne populistlike loosungitega vehkimist küsitleda mõnd asjatundjat?  No MTÜ loomakaitsjad ei ole teile pädevad vestluskaaslased, aga kuidas oleks A.Turovski? Mati Kaal? Isegi loomaaias on  ranged karantiinireeglid, kuna loomad liiguvad erinevate loomaaedade vahel- veterinaariliselt jälgitud, uuritud ning ravitud loomad, muuseas. Ja ikkagi karantiin- eemal  kollektsioonist, sanitaartsoonis, veterinaaria kompleksis. Ikka selleks, et transpordi ja püüdmise stress ei tooks  välja varjatud haigusi.

MTÜ-des ( ma mõtlen targalt juhitud MTÜ-des)  lähevad tänavalt päästetud loomad algselt hoiukodusse karantiinipuuri ja üksikult v.a. emakass poegadega või koos kasvanud loomad.  Vähemalt 10 päeva jälgitakse neid, tehakse  esimeseks kirbutõrje, siis mõne päeva pärast siseparasiitide tõrje.  Vaadeldakse UV  lambiga korduvalt, ega stressis ei avaldu seenhaigus, kontrollitakse väljaheidet, silmi, kõrvu ja alles siis vaktsinatsioon ning kiipimine.  Karantiinipuurid on ka suure kassikodu eraldi asetesevates ruumides, kus on eriliselt väljaõpetatud vabatahtlikud.  Vaktsiin  kinnistub 7-10 päeva ja alles siis lastakse loom kassikodu ühte tuppa teiste juurde.

Vaatamata nendele ettevaatusabinõudele on pea iga MTÜ pidanud rinda pistma haiguspuhanguga ning siis  sõltub kõik  MTÜ sisekorraeeskirjade rangest täitmisest, kas see puhang piirdub vaid ühe toaga või kandub tervele kollektsioonile.  Eraldi toad, igas toas ainult seda tuba teenindav vabatahtlike ring, teistes tubades käimine ilma tungiva vajaduseta  keelatud. Jalatsite deso enne tuppa sisenemist, desomatid jne, jne. Hoiukodude ranged desonõuded, puuride kuumutamine 100 kraadi juures, kloreerimine.  Teiste kasside lähedust mittetaluvate loomade eraldamine nn zen tuppa jne, jne.

Te tahate, et Raku surmavabrik lõpetaks tegevuse?  Annetate söögiraha? Kutsute üles koostööle MTÜ-dega?  Ehk on selle paljusõnalise avalduse taga mitte mure maksumaksja raha raiskamise pärast vaid õnnis lootus, et MTÜ-d tagavad teile selle teenuse TASUTA??

Maksta loomakese söögi eest on tühiasi, mõni euro, aga päästa reaalselt loomi, maksab sadu ja tuhandeid eurosid. Rohkem, palju rohkem kui omavalitsus hoiupaigale maksab. Kui sadade loomade päästmiseks sobimatule hoonele  ning absoluutselt ebapiisavale rahalisele kattele lisada praeguse juhtkonna piiritu ahnus ja julmus, siis saamegi pisikese kohaliku Oświęcimi.  Teie ettepanek, kulla parteisõdurid, on toppida lihtsalt ühte barakki rohkem kinnipeetavaid- 20 asemel näiteks  sada. Haigused teevad siis ülejäänu ja krematooriumi korsten tossab rõõmsalt edasi. Mürgisüsti raha jääb aga alles ja selle pistab kohalik koonduslaagri komandant lihtsalt endale taskusse, teie jõulurahu raha loomulikult ka.

Kui te tahate tõesti loomi päästa, siis katsuge palagani asemel tulla ja vaadata, kuidas tegelikult loomade päästmine käib ning juhul kui te millestki aru saate ( milles ma paraku sügavalt kahtlen), siis palun laske hoiukarbil riigikogus või omavalitsustes ringi käia.  Palun, annetage  tõesti nende inimestest hüljatud loomade elude päästmiseks.  Muuseas, Riia raekojas elab kaks päästetud kassi oma toimekat kassielu- venelane ja lätlane 🙂 . Mitu päästetud looma elab teie majapidamises?

Kui te tahate tõeliselt teha midagi, siis on selleks praegu parim aeg ja ma mõtlen selle all natuke muud kui ajalehes avaldatud populistlikku sõnasalatit. Näidake siis inimestele, et lennumasinate lennutamise ja sügavalt läbimõtelemata üleskutsete kõrval suudate te aidata tõeliselt neid, kes seda vajavad.

Siia sussi võiks mahtuda  vähemalt saja kiisu ravikulud!!!

Siia sussi võiks mahtuda vähemalt saja kiisu ravikulud!!!

Teie rahalise panusega, kui te ei taha olla  inimene, kes suuga teeb suure linna ja  kätega kärbsepesagi, saame saata päriskoju isikliku kuuse alla võimalikult palju terveid, kontrollitud, ravitud, vaktsineeritud, kiibitud ja steriliseeritud nurrmootoreid! Kuidas oleks nii umbes sada looma? Kas katate saja looma ravikulud? Hoidmise ja toitmise kuludega saame ise hakkama.

Kassiabi MTÜ
a/a 221030561288, Swedbank

Reg nr: 80231564

IBAN: EE902200221030561288

(Liivalaia 8, 15040 Tallinn, Estonia), SWIFT – HABA EE 2X

Märksõna: Jõuluks koju. 

Kui võtate väljakutse vastu. siis võite märksõnaks  lisada: IRL Tallinn

Kõige suurem jõulusoov.

Ülehomme süütame oma teise jõuluküünla.  Lootused leida kodusid on kõrged. Seinest ilmus väga armas lugu FB lehel. Ehk ometigi õnnestub ka temal oodata jõuluvana oma isikliku kuuse all.  Rebida lahti kingipakk, kus on vahva pressitud naistenõgesest pall ja mõned  mänguhiired.  Tiiu istub iga päev mitu tundi süles, kus koos paitamisega õpime me koos ehtsat jõulusalmi: ” Olen julge ja armas inimesekass- nurr, nurr, nurr!”

Oma kodu ootamas

Oma kodu ootamas

Minul ja meil kõigil kassiabilistel süda muretseb ja kohe koledasti. Põhjusega. Vaadake meie Kassiabi kodulehte

http://www.kassiabi.ee/index.php?1021122710549150

Tänavu on juba koju saanud rohkem kiisusid kui viimastel aastatel.  Oleme õnnelikud, kuid…

Erinevalt munitsipaalse alluvusega hoiupaigast, toimib Kassiabi MTÜ ainult tänu  annetustele ning vabatahtlike tööle.  Lisaks, ühiskonnalt õigustatud hukkamõistu teeninud loomade eutanaasia ei tule meil kõne alla. No- kill kasside varjupaigas- MTÜ  Kassiabis viibivad loomad kuni kodu leidmiseni. Seine on näiteks meie hoole all olnud kolm aastat.  Juhtusid, kus veterinaar on raske haiguse tõttu ( vähk, krooniline neerupuudulikkus lõppfaasis, kaasasündinud ravimatu arengurike jm) soovitanud looma piinu lühendada, on aastas alla kümne.

Sajad ja sajad päästetud elud.  Kas see tegevus on odav?  Kaugeltki mitte.  Ühe, üldiselt füüsiliselt terve heade sotsiaalsete oskustega looma ettevalmistamine uude koju minekuks maksab kesmiselt 100 €. Ei ole võimalik!- arvate te ehk.  Arvutame. Vahend, mis  vabastab looma kõigist välis-ja siseparasiitidest pluss kõrvalestad ( ülimalt sage  probleem) maksab 10 €. Tõrjet tuleb teha minimaalselt kaks korda. Lisame siia vaktsinatsiooni, kiibi, steriliseerimise.  Oi, juba on rohkemgi. Sööki me ju veel ei arvestanud. Liivad?

See on juhul kui loom on terve.

Aga kui loom on haige või jääb stressis haigeks? Päästetud kassipojad, kes on äärmiselt nõrga tervisega?

Väike patsient

Väike patsient

Päevad ja ööd kliinikus statsionaarsel ravil.

Võitlus, mis ei tarvitse lõppeda õnnelikultRänkrasked ussitoksikoosid, mis vajavad kiiret tilkinfusiooni. Sajad ja sajad eurod, et anda nendele inimesest hüljatud loomadele õigus elule.  Ma mõtlen Spartacusele, kes praegu oma uues kodus rivistab üles suure koera, kasutab teda  ratsahobuse asemel ning lubab ennast siis armulikult puhtaks lakkuda.  Tema elu algas  kõikumisega elu ja surma piiril kliinikus- katk.  Kogu see õudus kestis pea kümme päeva- taas sajad ja sajad eurod.

Spartacus

Spartacus

Sotsialiseerimisel olevad kiisud, kes mitte ei sündinud kurjadena vaid kaotasid inimesse usu, kuna nad ta reetsid. Pikad kuud hoiukodude tööd ja hoolt, aga ka sööki, liiva, maiustusi, ravimeid jne.

Praegu on tekkinud sõge olukord. Inimese, kuulates esimest korda televisioonist, et Eestimaal on hoiupaiku, mis pigem meenutavad tapamajasid, sööstavad helistama MTÜ-de infotelefonidele.  Ma ei kujuta, kuidas meie  tublid kassiabilised praegu suudavad üldse telefonile vastata- liinid on punased. Tänavale visatud kassid, pojad, tiined emakiisud..

Me ju tahame aidata võimalikult paljusid neist!! Tahtmisest on aga vähe.  Ressursid sulavad nagu lumi märtsipäikese käes. Juhatus katkub peotäitega karvu peast ja peatselt  vajame me abikorras  pigem mitu kilo juuksevärvi, sest natuke kurblikult naljakas oleks kui  kogu meie 40 vabatahtlikku 15 kuni 70 eluaastani kõnniks ringi veetlevalt hõbehalli peaga 🙂  ehk enneaegselt murest halliks läinud.

Jõulude eel on paljudel kiisudel lootust leida endale päriskodu.  Hoiukodudes istuvad  kümned kiisud karantiinis ja ootavad, millal  kõik vajalikud protseduurid tehtud saaks.  Kümned konteineritega vabatahtlikud sibavad kliinikutesse, et viia loomad ravile, operatsioonile, vaktsineerima, kiipima.

Kallid inimesed! Praegu on imede aeg. Palun, palun tulge meile appi!! Kui sa armastad loomi ja plaanid olla natukenegi jõuluingliks, siis tule, palun, just praegu appi! Iga teie poolt annetatud euro läheb päästetud loomade raviks. Iga abikäsi toob lootust, et praegu tänaval kükitav hüljatud kiisu võiks jõulude ajal istuda päris, päris oma  kuusepuu all, soojas kodus oma pere keskel.

Palun, tee annetus:

Kassiabi MTÜ
a/a 221030561288, Swedbank

Reg nr: 80231564

IBAN: EE902200221030561288

(Liivalaia 8, 15040 Tallinn, Estonia), SWIFT – HABA EE 2X

Kassiabi Banner 2

Esimene advent.

Algas imede aeg. Ma olen üsna kindel, et minule päkapikud midagi ei too, aga meie hoolealustele toovad- päriskodusid. Eelmisel aastal sai sel erilisel ajal koju palju kesklinna hoiukodu hoolealuseid.  Ma siis nüüd kirjutan siia blogisse ja loodan, et päkapikud piiluvad ka veebiavarustes ning sokutavad sussi sisse  mõne eriti vahva kodu.  Olen püüdnud olla  sel aastal  võimalikult hea laps. Eks vahel keeras ikka krussi sisse, aga ehk päkapikud mõistavad ja annavad andeks.

Seega, süütan oma esimese küünla:

Esimesel Jõulude ootamise nädalal

Esimesel Jõulude ootamise nädalal

Täna viisime Uue Maailma kassikodusse oma Freddy. Ta lubas ennast ilusasti sülle võtta, oma siidpehmet kasukat silitada ning siis, oh, küll ma tundsin ennast reeturina, konteinerisse  pista. Pole parata. Teised hädalised ootavad  ja abi on kiiresti vaja!!

Freddy uurib kirjandust

Freddy uurib kirjandust

Freddy võib esimesel kohtumisel tunduda  tõrjuv.  Tegelikult on temas peidus imeline nurrmootor ja hella hingega  noormees.  Palun, andke talle veidi aega. Ta on suur sõber ja miilustis.  Pere, kes Freddy endale saab ning aega kohaneda annab, leiab suurepärase sõbra.  Õhtuti puges Freddy mulle voodisse, õla juurde ning võttis käppadega kaela ümbert kinni ning jäi tundideks nurrulaulu laulma.  No ei ole võimalik, et see vahva kiisu ei saa oma isikliku jõulukuuse all avada isiklikku pakki, mis on täis lõhnavat looma hakkliha!

Uue Maailma kassikodusse läks ka minu teine teismeline, kolmevärviline absoluutselt sotsialiseeritud sülekass Viiu.

Viiu

Viiu

Temale on  sekundiga kõik inimesed sõbrad. Sobib ka lastega peresse eeldusel,  et lapsed talle liiga ei tee.  Esimesest hetkest  istub süles ja kallistab kõiki inimesi.

Meie Kalma Kati on natuke tõsisema iseloomuga. Teda juba sülle ei kahma.  Ometigi, soovib temagi olla  armastatud inimese juures, palju mängida ja tasapisi  sõprust sõlmida.  Sellised esialgu veidi rabedad kiisud on  hiljem eriti lähedasi armastavad olendid.

Kas sa soovid natuke talle aega anda? Kas sa tahad üht armast olendit veidike taltsutada? Palun, võta minuga ühendust. Kati on must nagu lõunamaa öö ja nefriitroheliste silmadega kaunitar. Kenasti steriliseeritud  ning vaktsineeritud.

Palun taltsuta mind!!

Palun taltsuta mind!!

Kunagi oli mul üks ülimalt pika karvaga ning inimestes pettunud Viktoria, kelle usalduse võitmiseks läks praktiliselt terve aasta. Nüüd on Viki inimest armastav kodukass, keegi ei tule isegi selle peale, et omalajal oli tema hüüdnimeks -Draakon.

Minu praegune hoolealune Seine, ei ole kunagi olnud draakon. Vahel küll natuke turtsakas, kuid suur paisõltlane. Omerigi ei ole ta siiani köitnud ühegi pere armastavat pilku.

Vaikielu piimapakiga

Vaikielu piimapakiga

Rohkete kassidega ühikaelu on vaese emanda üdini äratüüdanud.  Ta tahaks olla  kuninganna oma kodus, saada personaalselt paisid ning tähelepanu.  Vaatame hubisevat küünlaleeki ja palume: Armas päkapikk! Aita ometigi Seinel leida päriskodu, kus ta oleks armastatud ja soovitud.

Kus sa ometigi oled, päriskodu!!

Kus sa ometigi oled, päriskodu!!

Tiiu õpib aga praegu paikassi ametit ning varsti on see temal käpas.  Hallvalge kaunitar, kes väga tahab silitamist aga natuke veel kardab ka.

Tiiu

Tiiu

Süles oskab Tiiu aga ilusasti nurruda. Esialgu on tema poole käe sirutamine veel veidi hirmutav, aga päev päeva järel usaldus kasvab ning  imede aeg ju kestab tervelt neli nädalat!

Pikk paus- blogis, mitte hoiukodu töös.

No nii pikka pausi ei ole blogimises veel ette tulnud. Enesekaitseks võin  ütelda, et kõik mis si—-i võis minna, see si….i ka läks. Õnneks minu enda ja mitte mu hoolealustega 🙂

Kõik algas kiirabivalve ajal. Oli hästi närviline ja purskuvate emotsioonidega kutse ning selle ajal lõid järsku suured tahmalärakad silmade ette. Sadas nagu  süsimusta lund ja see tähendab, et silmadega on jama. Korraliku kodanikuna ronisin siis hommikul silmaarsti EMO-sse, istusin tunnikest 3 ja sain jutule. Tohter vaatas ja ütles, et on vaja teha  laseroperatsioon. Lähim aeg oli kolme nädala pärast. varem ei mingit lootust. No ootasin siis, ekseldes pidevalt tahmalärakate vahel. Asi läks aga pidevalt hullemaks.  3 nädala pärast selgus, et nüüd oli  silmapõhjas juba  “auk” ning soonkest kobrutas üleval ka selle ümber ähvardades jätta mind pikasesse pimedusse. Ja siis see algas- 1-2-3-4-5 operatsiooni ning nüüd võib ehk kindel olla, et” auk” enam suuremaks ei kärise.

Kogu sellest loost tekkis vaid kiuslik mõte. Me räägime kokkuhoiust meditsiinis, vähe arste, pikad ooteajad jne. Üks laseroperatsioon pidi maksma haigekassa hinnakirja järge 2000 €.  Kui operatsiooni oleks saanud teha mõne päeva jooksul, oleks see maksumaksjale läinud  2×2000€.  Tänu sellele, et meditsiin on poliitikute poolt nii efektiivseks (odavaks) timmitud, kulus minu nägemise taastamiseks 5×2000 €. Kokkuhoid missugune 🙂

Sellest oli veel vähe. Lõpuks  otsustas tööandja koondamiskirvega vastu kukalt ka äsada. mis  ei kiirendanud kohe üldse paranemist ja halvas igasuguse kirjutamise positiivsetel teemadel.  Õnneks kannatas vaid blogi ja mitte kiisud.

Seega, jätkame sealt kust meie lugu pooleli jäi.

Oma päriskodu on vahepeal leidnud:

SPARTACUS !!!!  Tal on kaaslaseks vahva kutsa, keda ta juba kindlalt kamandab. Saatis  kodust ilusa pildi, aga kahjuks ei tee  arvuti seda lahti ja nii ma teile näidata ei saa- nuuks.

PRINTS on samuti uues kodus. Temal on Nõmmel suur häärber. Ehk varsti tulevad ka pildid.

Kodu ootab MEMMEMUSI.

Memmemusi

Memmemusi

No ei saa mina aru  kus on inimeste silmad!!  Ülihästi sotsialiseeritud musirull.  Ega kiisude seas pole just palju nn näituseiseloomuga kiisusid- Memmemusi on seda ülimal määral.  Kõik inimesed huvitavad, absoluutselt kompleksivaba kassipoiss. Kui Eestis jagataks kaverikissa sertifikaate, siis oleks tema pretendent.  Rõõmurull ja miilustis……. aga. Ta on ju pubekas!  Pisikesed punased pahandusesädemed on samuti silmades.  Tass kukkus maha. Kes tegi? Memmemusi istub riiuli peal ilmsüütute silmadega, ainult raputab veidike käppa.  Miks see lill nüüd järsku aknalaualt maha pudenes?? Kes? Memmemusi lamab rahulikult padjal kamina ees, ainult kuklakarvades on veidike mulda.

Memmemusi

Memmemusi

Tahaks riielda, aga siis poeb  kiisu sülle ja päris kaenla alla, lülitab nurrmootori sisse ja võtab “emme”  kaelast käppadega kõvasti kinni. No ja ongi inimesega kõik.  Eks neid krutskeid  jääb mõne aja pärast vähemaks. Meil on ju alles teismeline.  Iga külaline tuleb üle vaadata, süles vaja istuda, ninaga kõrvaauku puurida ja pai nuruda.  Muuseas, Memmemusi antakse ainult tubaseks kassiks, sest sellel  kiisul puudub igasugune ohutunne.  Aga kas te mäletate, milline oli Memmemusi pärast katku põdemist? Ei mäleta. Kaalus ta täpselt 320 grammi- luukerest surmakutsar.

Memmemusi pärast katku

Memmemusi pärast katku 

Nüüd on ta vaktsineeritud ja kiibitud, terve , elurõõmus ülivõrdes  lohutaja, suhtleja, seltskonnahing.

Ainult ülivõrdes kodu, palun!!

Ainult ülivõrdes kodu, palun!!

Uudiseid on ka kesklinna hoiukodu kasvandikelt.

FREDDY käis täna  operatsioonil. Vaktsiinid on ta juba ammu saanud, kiip samuti paigas.

Freddy on anastanud perenaise kampsuni

Freddy on anastanud perenaise kampsuni

Freddy on üks vähestest kiisudest, kelle kasukas on täiesti pehme nagu siid. Ei ole ma veel sellist pehmet kasukat katsunud, läikiv ja üli-, üli- pehme. Ka Freddy iseloom on muutunud pehmeks. Mina võin temaga teha juba kõike- võtta sülle, silitada igalt poolt, ka kõhu pealt, kõndida kiisu süles, no mida iganes. Vastuseks vaid kõva nurr.  Täna kliinikus selgus aga, et koore alla on ikka vitamiin ka peidus.  Hakkas  assistent Freddy´t täna siis konteinerist välja sikutama ning Freddy virutas päris tõsiselt käpaga.

Freddy

Freddy

Ju ta siis oli tõeliselt hirmunud, sest kodus ei ole ta kordagi vaenulikkust ülesnäidanud, ei minule ega abikaasale.  Poisil on muidugi  nii palju vanust, et hormoonid  on ka tasapisi  mõju avaldamas, aga nüüd läheb Freddy´l  iseloom mahedamaks. Juba käis õhtul taas  mitu korda pai lunimas ning sülle küsimas. Kõige parem osa ööst  on see kui Fredddy tuleb voodisse ja ronib enesekindlalt kõhu peale nurruma. Eriline elamus on paitada tema siidpehmet kasukat ja unistada..

Vaikielu raamatute ja kampsuniga

Vaikielu raamatute ja kampsuniga

Freddy otsib  rahulikku kodu, kus oma naljaka turriskarvalise ninaga uhkustada, hiirtele säru teha ning armsaks nurrmootoriks  saada.

KALMA KATI – täna sai ka tema steriliseeritud, vaktsineeritud on ta ammu. Süsimust teismeline plika

Kati

Kati

Kati on kasvanud suuremaks ning saab väga hästi läbi hoiukodu perenaisega.  Õhtul lausa elab seljas, ma ütleksin. Pai vajadus on suur, nurr veel suurem, aga esialgu Kati seda rõõmu teistele veel ei kingi.  Pai laseb abikaasal  teha kui ta midagi head pakub.  Tema vajab kodus veidi tõrksa taltsutust, aga hell kodukiisu on temas täies mahus olemas. Natuke aega on vaja.  Tee tema südamesse käib maiustuste ja mängu kaudu.

Kati ja Freddy mänguhoos

Kati ja Freddy mänguhoos

Üks vahva kaaslane kuluks Katile ka ära.

See pole aga kaugeltki kõik:  Alles see oli kui kolleeg kisas Kiilis nii kõvasti, et see Keilani vastu kajas. Tema suvemaja kuivkäimlasse õues oli kuri käsi poetanud kaks kassipoega.  Kas pole tore koht? Välja ei saa, võimalus vaid minna alla ja seal uppuda.

Tiiu Kiilis pärast päästmist

Tiiu Kiilis pärast päästmist

Kolleeg laskis kassilapsed kempsust välja, aga minna polnud neil kusagile.  Nii nad siis nukralt konutasid ja küsisid süüa. Kiisu sai endale nimeks Tiiu. Ta natuke kõhkleval seisukohal inimeste suhtes, kuid see on ajutine, sest pai meile tegelikult väga meeldib.

Viiu kohe pärast päästmist süles

Viiu kohe pärast päästmist süles

Seevastu puudusid Viiul igasugused kõhklused inimese suhtes, kohe oli vaja minna sülle nurruma. Sellina ta ongi- suure paivajadusega kleepkass. Ettevaatust, võib oma agaruses talla alla sattuda!

Viiu poseerimas

Viiu poseerimas

Tegelikult ei oleks tohtinud katkukarantiinis hoiukodu sellised pubekaid võtta, aga kui kohta pole ja  pererahvas enam suvilasse ei tule ning kodus on neil juba n+1 kassi. siis ei ole just eriti valikuid. Mõni tund hiljem tuligi tohter vaktsineerima ja selle hädavaktsinatsiooniga on lood nagu nad on, elupäästev protseduur, millel on oma riskid. Igatahes kukkusid kiisud mõni päev hiljem oksendama ja maandusid kliinikusse.  Katk, kui see ikka oli katk ja mitte vaktsinatisooni reaktsioon, möödus mõne päevaga. Nüüd on plikad terved, kuid  ühekordne ussirohi on ilmselgelt vähe. Ravi tuleb korrata mitu korda.

Viiu mõtisklemas

Viiu mõtisklemas

Üldiselt  otsib Viiugi kodu, kus puudub õrn ja hell kiisutüdruk.  Tiiu aga vajab veidi hoiukodu sotsialiseerimiskursust.

Tiiu palmi all

Tiiu palmi all

Praegu ilutseb Tiiu toataimede lehtede all ja mõtiskleb teemal: mida kujutab endast kahejalgne, kellel nimeks inimene? Sõber või vaenlane? Kindel seisukoht temal veel puudub.

Lõpetuseks üks unistav Seine, kellel oleks juba ammu aeg minna oma päriskoju:

Miks keegi ometi mind ei märka??

Miks keegi ometi mind ei märka??

Lõpuks ometi! Imekiisud ootavad kodusid.

Neli päästetud kassipoega Keila Joalt. Katk, mis viis kaasa ühe vennakese. Võitlus elu ja surma peale. Magamata ööd, hirm ning pisarad. Kõik see on minevik. Meie kolm trubaduuri ootavad kuninglikke kodusid. Täna läks viimane ussirohi ning nüüd on ees vaid kiip ja vaktsineerimine.  Millised nad siis nüüd on, need meie imelapsed?

Palun;

MEMMEMUSI-

Memmemusi

Memmemusi

Haiguse kõrgperioodis kaalus ta 320 grammi. Nüüd on ta aga niisugune imekiisu. Ta on nii tüdruku näoga ning maneeridega, et keel ei paindu vahel poiss ütlema, aga sabaalune räägib kindlalt ja eksimatult et poiss mis poiss. Ta koosneks nagu maasikavahust, šokolaadist ning tordist. Hell, kõiki inimesi usaldav ja armastav olend. Kõigile ronib sülle, nurrub, miilustab, hellitab.

Memmemusi

Memmemusi

Memmemusit on võimatu mitte armastada. Isegi hoiukodu pärisasukad on ta omaks võtnud, hellitavad ning kallistavad. Ööd veedab Memmemusi perenaise kaela peal ning laulab talle nurrulaulu.  Kuna ta narruseni usaldab kõiki inimesi, siis peaks ta kindlasti jääma tubaseks kiisuks, sest inimeste julmuse eest ta ennast kaitsta ei oska.  Memmemusi maailmas on ainult head ja väga head olendid.

Kas sa rääkisid minuga??

Kas sa rääkisid minuga??

Kuna Memmemusi tegi kõige raskemalt läbi katku, siis vajab ta  valitud toitu ja hästi palju armastust. Mängusõbrast kiisu sobib talle ka ülimalt hästi, aga kiisu peab olema kindlasti 2 korda vaktsineeritud.

SPARTACUS-  tulevane näitusekass. Hõbehall, kergelt sinaka jumega kiisupoiss.

Spartacus

Spartacus

Jälgib sind pool tundi natuke eemalt ja siis tuleb sõprust sõlmima.  Igale poole tema jõuab, krutskeid täis ja silmad piiluvad sädemeid. Ööd magab perenaise kaisus. Nurr kajab naabriteni.

Mänguhoos

Mänguhoos

Täielik  musikass ja inimlemb. Saab suurepäraselt läbi  teiste kassidega, aga inimenene on ikka kõige kallim.  Ka tema vajab esialgu hästi hoolikat söötmist, kuna tegi katku ajal läbi kerge verejooksu seedetraktist.  Praegu on absoluutselt terve, mida kinnitab ka tema sätendav kasukas.

Uudishimulik Spartacus

Uudishimulik Spartacus

Spartacust jätkub igale poole, uudishimu on eht kassipojalik.   Loomulikult ei ole tal midagi tõukassiga tegemist, aga kasuka värv on nii Vene Sinine kui olla saab.  Tema võiks edaspidi  kassinäitustel  korjata medaleid nagu rabiseb. Selleks tuleks muidugi kiisuga palju tegeleda ehk lihtsalt mängida.

PRINTS- Võikollane ja koorevalge kergelt tabbymustriga kassipoiss.

Prints

Prints

Ka tema on selline sell, et piilub sind pool tundi nurgast ja siis tuleb tere ütlema. Veel poole tunni pärast ripub sul kaelas 🙂  . Kõige suurem mõmmik kolmest.  Asjalik maadeavastaja, krutskimeister on lõpmatult heatahtlik tegelane.  Jumaldab kaisus magamist ja paitamist. Õhtul ja öösel kipub  perenainaine voodis ägama  kolme kassipoja raskuse all 😀

Koos inimesega

Koos inimesega

Ka üsna võõra inimesega sobib niiviisi kaelakuti koos olla. Printsile meeldib väga koos  vendadega mängida ja nii võiks teda oodata  uues kodus üks tore ja vaktsineeritud sõber. Inimesest sõber peab aga väga suur kassisõber olema- ikkagi Prints.

Prints

Prints

Kodupakkujad! Vaadake palun seda viimast pilti. Selles on nii palju looma usaldust ja armastust tema perenaise vastu. Siirast tänu elu päästmise eest.  Kas sa suudad pakkuda neile, tähelastele, kes pääsesid kõige surmavama haiguse haardest eluga, kodu, kus nad saaksid õnnelikult elada koos sinuga pika kassielu? Kui jah,  siis kirjuta meile.

Sa oled mulle kallis, inimene!

Sa oled mulle kallis, inimene!

 

Üleliigne Blacky

Blacky koos oma kahe õega tuli Kassiabisse oma siiamilaadse emmega kui ta oli 1 päevane. Kassiabi hoiukodus kasvas ta suureks ning armsaks nurrukiisuks http://www.kassiabi.ee/index.php?1021122710575599

Haigused meid ei kimbutanud, kassilapsed kasvasid üles teadmata inimeste julmust. Kõik kassilapsed leidsid ka uued kodud.

Blacky

Blacky

Ka meie kiisule leidus noor pere, kes väitis, et nad vajavad teda nii väga. Suur  armastus, oma kodu, kust ei saa mingil tingimustel puududa kass. Läkski meie nurrmootor noore armastuse paistele soojendama. 2 päeva pärast tuli telefonikõne- noored läksid lahku ja kiisu on üleliigne.  Ei olnud meie kassilast vaja enam kellelegi.

Bl 001

Hoiukodus

Hoiukodus

Kassiabi ei jäta oma hoolealuseid hätta. Kohe hakkasime otsima uut ( hoiu)kodu. aga siis avastasime, et juba oli meie  kasvandik  mitmetes portaalides  nn enampakkumisel.  Küll oli kiire kassipojast lahtisaamisega.  Oodata enam ei andnud. Blacky tuli 2 päeva tagasi kesklinna hoiukodusse – pisike hirmunud ja kõhn räbalake. kaasavaraks pakike  Friskys´st  ja paar Whiskas konservi.

Ajasin linad segi, ja mis siis??

Ajasin linad segi, ja mis siis??

Tänaseks on kassilaps oma ehmatusest üle saanud ja perenaise vankumatult sõbraks tunnistanud.  Blacky on tüüpiline siiamilaadse emme järeltulija, kellel on mustvalge kasukas, kuid sügavalt siiami iseloom- jutukas  ülimalt sotsiaalne, vägeva nurru ja lähedusevajadusega.  Neiu on passi omanik, vaktsineeritud ning kiibitud. Kassipoeg vajab oma päriskodu, kus ta saaks palju  inimesega suhelda, pai nuruda ning suureks kiisuks kasvada.

Kiisupoeg sai päästetud teist korda. Kogu see lugu kisub aga ohkama- hetkel oli see neljajalgne laps, aga mis  siis kui oleks olnud kahejagne ??   Imelikud lood selle armastusega- muutub nagu vahelduvvool, ikka plussist miinuseks  ja minutitega, muutes õnnetuks kõik lähikondsed.

Miks mind minema visati??

Miks mind minema visati??

Nii ootab jutukas Blacky kodu, kus  ta ei muutuks taas üleliigseks.