Archive for the ‘Lehola leidlapsed’ Category

Meil on vastsündinud lapsed!!

Hoiukodus sündisid eile Maa tunnil kolm pisikest mutikest. Tibi Galojan on väga hea ja armastav emme, ainult puuri tema ei salli. Nii otsustas ta oma tited tuua diivani taha. Täna panime sinna papist kasti koos pehme pesaga, mille meie emme kohe heaks kiitis.
Pilti me värskest emmest veel ei tee, sest välk võib teda ärritada ja seda me ei taha kohe üldsegi mitte.

Siin me oleme veel titeootel

Siin me oleme veel titeootel

Kõik kolm tibu on mustad nagu öö. aga ma kahtlen, kas nad selliseks jäävad. Tõenäoliselt  muutuvad enamik  neist emme  sarnasteks kilpkonnamustriga iludusteks.  Tibi on kogu aeg tittede juures.  Pistsime toidukausi ka diivani taha, et kassike saaks jõudu oma rasket tööd teha. Tited on väga tugevad ja kõva kisaga.   Mõne aja pärast teeme teid tuttavaks. Seega, kolm mutikest sündisid 23 märtsil ja vähemalt praegu soovivad kindlalt suurteks ja kauniteks kassideks kasvada.

Superuudis veel. Meie kallis Sipsik on broneeritud.  Tema perenaine armus kõrvuni temasse vaid pilte vaadates.  Tundub, et Sipsikul on samuti õrnemad tunded tema vastu, sest  esimest korda tundis ta huvi nii perenaise jalanõude kui  tema isiku vastu.  Tõrksa taltsutamine ei kohuta noort perenaist ka üldsegi ja nii käis meie kaunitar täna operatsioonil.

Ikka kõrgustesse

Ikka kõrgustesse

Sipsik vaadati üle ja tunnistati täiesti terveks, Täna ta, õnnetukene, valutab oma valutamisi puuris ning on hästi õnnetu, aga paari päeva pärast läheb kiisu oma päriskoju. Oleme kindlad, et koos inimesega ja väljaspool kassiseltskonda ununevad viimasedki tänavakombed ja meil on tõeline iludus. Nurruda oskab Sipsik juba hästi, pai norida ka ja aeg ning kannatus on  see, mida veidi haiget saanud psüühikaga kiisud vajavad. Ega see uudis pole, et armastusega on võimalik korda saata meeletuid imesid.

Nädalavahetus koos hoolealustega

Märts ja Aprill on minul kõige pingelisemad kuud, kus domineerivaks tundeks on väsimus.  Kaks lasteaia projekti kulgevad täispingega ja kõik need tuhatkond last, kes õpivad Headeks Inimesteks tuleb meil Margitiga  mitu korda läbi käia. Lisaks veel igapäevased kiirabivalved, konverentsid, seminarid. Me ei kurda ealeski unepuuduse vaid ränga uneaja puuduse üle. Olgu see väsimus nii ränk kui tahes, kiisud vajavad hoolt ja nende vägitükid kirjutamist. Kaks päeva ( ilmselt ainukesed) on vabad täies mahus ning pühendatud hoolealustele.

SEINE-

Riiulis

Riiulis

Enesega rahulolev veidi kapriisne, tugeva omanikuinstinktiga 😀 kaunitar. Tunnistab vaid üht inimest ja see olen mina. Teiste käest kõlbab maiustusi nuruda, aga puudutada suurt ei luba. Tarvitseb mul ainult uksele ilmuda kui Seine astub väärikalt vastu ja pahandab omas keeles ning teeb mossis nägu. “Kus sa nii kaua olid?” tähendab see tõlkes.  Ja nüüd on siis saatja korteris  olemas. Mitte ühtegi sammu ilma Seineta või siiski…  Tarvitseb mul välja kraamida kamm või käärid ja proua muutub ettevaatlikuks. Mõne korra saab ehk ka karvadest läbi tõmmata või käärid ühe pusa taha haakida kui Seine saab pahaseks. See tähendab, et ta hammustab, nõrgalt, aga siiski.

Istud rahulkikult? OK, ma võin siis silma looja lasta.

Istud rahulikult? OK, ma võin siis silma looja lasta.

Kuni Seine pai isu ei ole rahuldatud, ei tohi ükski teine kiisu lähedale tulla, sest ta puksib selle oma suure kerega lihtsalt eemale. Kõik teised on juba mõistnud, et sulgkaallasel ei ole mõtet raskekaallasega lahingut lüüa. Seine ei kakle kunagi, ta lihtsalt astub teise poole ja sunnib taganema.  Ise ronib jälle jala vastu ning küsib: ” Kas sa oled rahul, et ma nii ilus ning tugev olen?”.  Järgmised pildid tulevad juba uue soenguga Seinest. Siis vaatame, kui palju  kasukat talle alles jääb.

Vitamiini ikka ka..

Vitamiini ikka ka..

Niisugune ta on- üdini kiindunud vaid väljavalitud inimesse, hoolitsev, oma ilust teadlik, kole armukade ning natuke pirtsakas.  Uus kodu saaks selle suurepärase lõvikasukaga prouaga varsti juba hakkama, aga eriline kodu. Kui üksik inimene ( soovitavalt naisterahvas) otsib endale lähedast sõpra, kellega rääkida, mõtteid jagada, koos pirukaid küpsetada ja sokki kududa, siis on parim valik Seine. Natuke aega ja kannatust, rahulikku keskkonda ning rutiini. Seine on truu sõber, oma krutskitega loomulikult, aga kellel neid ei ole.

SIPSIK- ” huligaan” iga ilmaga 🙂

Urgitseme

Urgitseme

Mängime, turnime, närime hellalt inimese varbaid, paneme pihta leiva pealt vorstiviilaku ja teeme teismelistele nii tüüpilisi sigadusi 🙂

Kes sa oled??

Kes sa oled??

Muuseas, ronime pähe elama ja tirime tuttidega karvu välja ning masseerime peanahka õrnalt esihammastega riivides. Sipsikule meeldib väga lõua alt sügamine, paitamine ka, aga rabedust on temas veel küllaga. Kasvult on ta pisike ja jooksukat pole olnud. Ilmselt on põhjuseks ränk toitainete puudus lapseeas.

Kuhu sa oma varba peitsid?

Kuhu sa oma varba peitsid?

Sipsik teab kindlalt, et harjutamine teeb meistriks ja nii ronib ta annetejete poolt kingitud turnimispuul üles ja alla ja taas üles, sealt sektsiooni peale ja hüppega raamaturiiuli peale. Elu paistab olema täis päikest ja ronimislusti.  Pildistasin nüüd siis annetatud raha eest ostetud ronimispuu ka üles, Sipsik kõõlus just ülemises kiiges, aga fotokat nähes kargas kiiresti maha. Nii ei tulnud nii kena pilt kui oleksin tahtnud, aga turnimispuu sai peale ja selle jalamil Sipsik oma aus ja uhkuses.  See maast laeni kasside tivoli maksis 100€ ja kõik hoolealused naudivad seda täiega. Aitäh!!

Kasside lõbustuspark

Kasside lõbustuspark

Tänu sellele, et turnimispuu on maast laeni,  on kassidele avatud lausa uus maailm- kappide pealne ning meil jääb tolmulapile tunduvalt vähem kraami koristuspäevadel 😀

FRANCESKA- tema lood ei lähe sugugi nii nagu oleks võinud eeldada. Kiisu on oma haigusest paranenud, kuid iseloomus on kruss sees.  Kuna kiisu tundis ennast hästi, lubas paitada ja isegi nautis seda,siis sai ta lubatud korteris vabakäigule.  Kiisu võttis jalad selga ja vudis voodi alla ning istub seal põhilise aja,  käies söömas vaid öösel.

Veel karantiinis

Veel karantiinis

Paar korda pimedas olen teda näinud lamamas ja pai on ta ka rõõmuga vastu võtnud, kuid valges on tüdruk kadunud nagu vits vette. Vat sellist asja ei ole minul hoiukodus veel enne ette tulnud, kuid ega Franceska pole ilmselt mingi erand ja heidab valgust nii mõnelegi segasele loole. Läheb hoiukodust uude koju igati sõbralik tegelane ja siis  helistatakse mõne aja pärast, et kiisu istub diivanikastis ja välja ei tule.  Seda on olnud ühingu ajaloos küll ja küll.  Kõik see tähendab vaid üht, Franceska ei ole koduvalmis vaatamata sellele, et kiisu on söbralik ja arsti väitel ei ole ka tiine.

Ja nüüd suur üllataja ja uustulnuk- TIBI  GALOJAN

Saage tuttavaks- Tibi Galojan

Saage tuttavaks- Tibi Galojan

Kilpkonnavärvides noor ja väga tiine kassike. Päästetud on ta Tamsalu kassikolooniast. Nädalake tagasi kaikus mitmes kassifoorumis appikarje- väga tiine kassike on külma käes. Hädakisa oli suur ja kassikesel  peenike peos. Saatsin vastuse- kui kiisu saab kätte vaktsiini, siis tuleb kõne alla.  Sealne kassisõber võttis asja ette ja käis veterinaaril. Emme sai vaktsiini ja veterinaar tuvastas  suure tiinuse ning aktiivselt liigutavad  looted. Ega see kaitsesüstimine nüüd väga hea ei ole, aga paremat lahendust ka pole, sest mul oli ju põetamisel katkuhaige Franceska ja Sabriku ning Virsiku surmast pole poolt aastat möödas.  Paraku, kas kiisu jääb õue või saab ulualla on liigagi suur vahe ja nii  saabus rongiga Tamsalust kassike, kelle ainsaks iseloomustavaks kehaosaks oli suur kõht ja peenikesed käpad,  kõik ilusasti kaetud sametpehme karvaga.  Lisaks veel loomaarsti tunnistus, et kassike on ülevaadatud ning vaktsineeritud. Esialgu panime kiisuemme spetsiaalses kotis eraldi tuppa, et veel kord desinfitseerida- ma arvan, et juba kümnes kord kõike seda, millega noor emme kokku puutub. Kui läksime sinna, et ta karantiinipuuru tuua, oli kiisu kadunud. Kott oli lahti, aga voodi alt sätendas vastu rohekas silmapaar ja  puuri meie põgenik läks.

Nii pikk kui lai :)

Nii pikk kui lai 🙂

Seal asus kiisu asjalikult hõrgutisi sööma ja siis pai nuruma täiesti kompleksivabalt. Pisuke jälgimine ja kontroll veensid, et isu on emmel hea, kastis on kõik nii nagu vaja ja seega muresid (hetkel) ei ole.

Päevitamas

Päevitamas

Öösel kuulsin ma küll ebamäärast askeldamist puuris, kuid need helid ei olnud seotud terviseprobleemidega. Aastate jooksul on mul tekkinud valikuline kuulmine. Mängimise kolinat ei kuule, kuid oksendamist või kõhulahtisuse lurinat kuulen ka sügavas unes ning kargan ülesse.  Tol ööl ei olnud ühtegi ähvardavat häält, kuigi läbi une ma mingit kolinat kuulsin. Hommikul ärkan, lähen esimese asjana puuri juurde, kergitan katteks pandud lina … ja avastan, et kassi ei ole.

Raske on, peab lamama

Raske on, peab lamama

Müstika, puur on suur ja mitte mingi ninnu nännu jänkupuur vaid mõeldud suurele koerale, mõlemad riivid on ees ja kass kadunud.  No on alles trikk. Kass on sama müstiliselt  kadunud kui kohtutõkendiga A.M. Galojan Eesti riigist.  Õhtupoolikul koju tulles lebotas Tibi Galojan diivanil ja nautis vanaproua Sirje paitusi. Mind nähes kargas ta diivanilt ning haihtus teadmata suunas.  Nii ta endale nime saigi Tibi Galojan.

Põgene, vaba laps.

Põgene, vaba laps.

Puuri vaatlus tuvastas, et uks oli kõveraks painutatud ja pisikesest praost ukse ja põranda vahelt kassike öösel välja murdis. Kuidas ta nii pisikesest praost oma suure kõhuga välja mahtus. ei kujuta mina ette.

Nimekaimud

Nimekaimud

Tibi Galojan on oma kahejalgsest nimekaimust oluliselt sümpaatsem ja jalutab täieõigusliku pereliikmena toas ringi. Mina aga katsun murelikult tema kõhtu, et emme õigel ajal taas tugevdatud puuri  pista ja see aeg ei ole teps mitte kaugel.  Tibi limaskestad hakkavad juba kaunilt roosatama ja ta ise on äärmiselt rahul oma eluga. Eelistab loomulikult pigem lamada kui kõndida ja tema pilk kõneleb selgest õnnetundest. Erinevalt teistest on kiisu sõbralik kõigi teistega ja porisevast Seinest kõnnib lihtsalt mööda ning pühib sabaga nina ka veel puhtaks 🙂

Eks sa katsu kui teisiti ei saa

Eks sa katsu kui teisiti ei saa

Kui inimene jääb haigeks.

Arvuti põrnitseb mind juba mitu päeva kurja pilguga: ” Kus on sissekanded?? Kas nii otsitakse kiisudele kodusid?? Ja nii jäetakse hooletusse  kaasatundjad, toetajad ja lugejad??” .  Ega mul suurt enese kaitseks pole ütelda. Ainult,  veidike haige olin. Noh, ausalt üteldes, mitte päris natuke.

Kui Faranceska saabus tundsin ennast juba sandisti, aga sain temaga kõik protseduurid öösel ära tehtud.  EV sünnipäeval ärkasin üles ja vedasin ennast voodist välja- käpuli, sest jalad ei kandnud. Selg valutas ja kole külm oli.  Pilt kiikus silmade ees. Sõimasin ennast koledate sõnadega ja roomasin Faranceska puuri juurde. Kontrollisin iga süstalt, mida pidin  kiisukesele süstima kümme korda, käed värisesid, aga lõpuks said ravimid tehtud ja tilk tilkuma.  Franceska õnneks sõi ja ma ei kujuta ette. kuidas oleksin teda sööta jõudnud.

Franceska

Franceska

Pärastlõunal olin ametlikult autis. Valu seljas pani oigama ja ikka kole külm oli.  Kraadiklaas näitas 38.9 kraadi. Kassile sobiks, aga mulle  liiga palju. Diagnoos oli ka selge, kuigi ei soovitata endal haigusi diagnoosida- neerupõletik.  Kodakondsed seisid voodi ees ja vaatasid nõutu näoga kuidas voodis rähklesin. Mõistus tule koju! Palusin härdalt ja õnneks tuligi osa mõtlemisvõimet tagasi. Kodus oli mul õiget antibiootikumi ja muud tarvilikku, kuid mitte tabletis vaid veeni süstimiseks. Helistasin oma heale sõbrale, kolleegile ja hingesugulasele. Oleks kõigil niisugune inimene nagu minul on tema. Oleme aastakümnete jooksu mitu puuda soola koos ära söönud. Natuke kakelnud ka, aga kui ühel meist on tõsine mure, siis teine seisab kaljukindlalt tema kõrval maksku see mis maksab. Me oleme vist isegi üksteise elu päästnud ja ma mõtlen seda tõsiselt.  Kuigi oli pühade õhtupoolik, jättis ta oma asjatoimetused ja tuli. Kanüül veeni ja antibiootikum tilkuma.  Terve öö kõikusin olemise ja olematuse piiril, ilmselt sonisingi, aga kui mõistus tagasi, siis roomasin Franceska puuri juurde, sest tema elu pole mitte üks raas vähem tähtis kui minu oma.  Pealegi, tol ajal ei söönud ta muidu kui ainult paitamisega.

Sügamine on hea

Sügamine on hea

Hommikuks oli minu palavik vaid 37,8 ja veidi kõrgem Franceskal. Ja mis sai siis?? Õigesti arvasite, loomulikult valvesse.  Gripp on meie ridu raskelt harvendanud ja ma ei suuda seatempu korraldada ning kell 7 helistada, et jou, ma ei tule, sest olen haige.  Ega mina pole ainuke selline hull. Kõik vanad ja väljasuremisele määratud ” kiirabihundid”  on sama segased.  Vanast ajast on  teadmine, et sind vajavad need kelle elu võib olla juuksekarva otsas ja sa ei saa neid alt vedada. Tegelikkus on muidugi natuke teine.  Hoiad kõvasti parameediku käest kinni, et mitte kokku kukkuda ja mööda tuba kargleb kodanik, kes teatab, et tal kolm päeva on nohu ja nüüd veel köha ning perearsti juurde ei saa ju köhivana minna.  Nu, jah, ja siis sa lohistad ennast hambad tangis autoni, et saada häirekeskuselt kutse oma piirkonnast välja aeglase prioriteediga probleemile ja pärast asja uurides selgub, et Uups, sai vist jah valesti saadetud.

Mõnulemas

Mõnulemas

Kell kaks öösel olin nii läbi, et enam ei jaksanud rääkidagi. Kolleeg tegi ise mulle tilguti ära.  Hommikul suutsin natuke mõtelda. Esimene küsimus oli: kust ma selle tõve sain? Ja siis tuli meelde, kuidas me kõik autos lõdiseme. Mitu nädalat oli auto soojendus rikkis. Käis aga teeninduses ja tuli samasugusena tagasi.  Soojast toast jääkülma autosse ja nii kümme korda ööpäevas. Ei pea just geenius olema, et haiguse põhjust tuvastada.

Õnneks elas Franceska minu kõrval oma haiguse üle ja täna on minul  esimene lamamise ja laisklemise päev. palavikku ei ole, selg ka esimest päeva ei valuta. Praktiliselt 16 tunnine magamine  sundis haiguse taganema. Kanüül toimib ja rohtu jätkub. Ma vist tulen sellest paugust ühes tükis välja!!!  Ja Franceska koos minuga.

Kaunitar

Kaunitar

Täna sai kiisu siis nii palju paisid nagu ta soovis. Minul hakkas aga pea tööle. Franceska tunneb ennast hästi ja sain sellega kassiabilisi rõõmustada, aga pinnale ujus PROBLEEM.  Praegu on märtsikuu ja meil on emane kiisu, kellel ei ole mingit märki jooksukast.  Aga kevadel on emastel kiisudel põhiliselt kaks olekut- kas jooksukas või tiine.  Seega???  Franceska on katku järgselt üsna aneemiline ja sterrimine oleks hea natuke hilisemaks lükata, aga kui on tiine, siis APPIII!  Esmaspäeval katsume ultraheliga asja uurida. Kui ta tõesti on titeootel, siis katku järgselt elulistel näidustustel tuleb tiinus katkestada nii kiiresti kui võimalik isegi aneemias. Kui ei ole, siis on taastumiseks aega. Franceska ei saa kogu sellest probleemipuntrast mitte mõhkugi aru, nurub pai ja põristab nurrmootorit, aga, oh häda, oma kõhtu katsuda ei luba. Kohe naksab hambaga.  Eks esmaspäeval saame selgust.

Aga mida teeb Seinekene??

Kaunitar  Seine

Kaunitar Seine

Hei,  muretsevad kassiabilised! Seine on kaisukass suure nurru ja miilustamisega. Me magame voodis nii, et vesi ka vahele ei mahu. Me RONIME SÜLLE 🙂 , me võtame juba meesterahva käest ka pai vastu, me saame läbi teiste hoiukassidega.  See on teie SEINE!! Ei ole vahetusse läinud. Ainult, kammimist ta ei salli ja sestap tuleb meil ikka kliinikusse minna ja endale uus frisuur teha.

Portree

Portree

Oi, ja armukade oleme me ka. Kui teised kiisud miilustama tulevad, siis Seine on nõus kasvõi kaela peale tulema, sest ta peab kohe teistest rohkem tähelepanu saama.  Nii  et Seine otsib kodu.  Soovitavalt rahulikku, põhiliselt naisterahvastega sisustatud elamist, kes annavad talle aega kohaneda.   Lastega peresse ta ei sobi.  Kindel on see, et Seinest tuleb mõne kuuga tõeline seltsidaam,  kes muuseas ka oskab rääkida, omas keeles muidugi, eriliste näugatuste ja nurrituste abil üritab midagi inimesele selgeks teha. Küsimustele vastab kenasti, natuke on veel tõlki vaja.  Oskab kõndida kõrval praktiliselt esikäpad sinu varvastega paralleelselt. Öösel magab kaisus ja on selle üle kohutavalt õnnelik. Suurepärane kaaslane nukruse ja üksinduse peletamiseks.

Aga mis on saanud Sipsikust?  Nahaal 🙂

Teismeline

Teismeline

Ronime, näppame maiustusi, lubame kahel inimesel ennast silitada ja lõua alt sügada.  Teiste eest peidame ära- veel.  Sipsik hakkas alles nüüd kasvama, enne oli ta ikka urukoera moodi, sardelli küljes lühikesed jalajupatsid. Nüüd on siis jalad sirguma hakanud ja kiisu ise täitsa teismeline mis teismeline.  Kui esimene jooksukas tuleb, siis teeme operatsiooni ära ja kiisu hakkab endale kodu otsima.

Inimene unustas võileiva peale vorstiviilu ja see kadus ära. Sipsik ei tea raudselt kuhu see sai :)

Inimene unustas võileiva peale vorstiviilu ja see kadus ära. Sipsik ei tea raudselt kuhu  sai 🙂

Steriliseerimine teeb ta iseloomu veel natuke leebemaks  ja siis ootab Sipsik kodu, kus talle pakutakse rohkelt tegevusi. Üks väga inimlembene kiisu ei teeks ka paha.

Kõrgustes

Kõrgustes

Seine annab alla ja Sipsik muutub paikassiks.

Pärast kllinikuskäiku sai Seine soolikas uuesti töökorda ja tasapisi hakkas ravim mõjuma ning  jonnipunni krõbinad kausis vähenema.  Seinele tableti andmine on muidugi paras kunsttükk, sest ta peab seda oma kassivabaduse ülimaks rikkumiseks. Hammustab!!  Õnneks on proua hambad suht kulunud ja stansitud auke kätes ei ole. On vaid marrastused ja ägedad sinikad.  Tühja sellest, Seine sööb ja natuke isegi kommunikeerub.  Kuna pissikastis on see, mis seal olema peab, siis Seine ise enam pissikastis ei resideeru vaid  ikka pehmete aluslappide peal.  Vahel isegi kõnnib ning vaatleb mind huviga, periooditi küll mossitades. Liigume tasapisi edasi. Suur tänu ravimite eest. Need tõesti aitavad!!  Seinel käis eile ka külaline, tema kassikodu lähim inimsõber. Ehk aitas seegi kaasa, et täna kadus neli pisikest kanafileetükki kausist nagu nõiaväel.

Seni kuni Seine samm sammult kombeid õpib on Sipsik teinud hämmastavaid edusamme.  Mul on hoiukoidus paarisrakend. Sipsik ja Panter kõnnivad ainult koos, külje alla poevad koos, pai saavad ja nurruvad ka koos.

Doktor ja tema patsient

Doktor Panter ja tema patsient

Meid ei karda Sipsik mitte üks raas. Taldrikut enam keset lauda jätta ei ole mõistlik, sest pisike kavalpea hüppab kohe asja uurima. Paitamisel peab käsi liikuma veel tema selja tagant ja mitte  eest. Kui aga juba paitamiseks läheb, siis anna aga minna. Eriti meeldib talle kaela alt sügamine. Natuke hirmus on ka, aga juuuube hea.

Paikiisu Sipsik

Paikiisu Sipsik

Praegu on sotsialiseerimise tunnis peateema silitamine nii, et käsi tuleb eest. Nagu pildil näha,  juba õnnestub. Maiustustega loomulikult. Antud hetkel on mu käsi kanalõhnaline ja seetõttu leiab Sipsu poolt aktsepteerimist.  Täna  ostsin poest naistenõgese lõhnalisi mängupalle, üks Seinele ja teine Sipsikule. Asjahuvilistele teadmiseks, naistenõgese lõhn on kiisudele äärmiselt meeldiv ja teeb nad lõbusaks.  Pantu ja Sipsik said asjale kohe pihta ja läks lahti klaperjaht läbi kahe toa. Seine nuusutab ja mõtiskleb, aga mängida veel ei julge.  Kusagil olen näinud müügil naistenõgese potte ja see oleks kiisule tõeline maiuspala.

Kaamera on jube lähedal, aga saame hakkama

Kaamera on jube lähedal, aga saame hakkama

Täna olime me abikaasaga tõelised ostuhullud ning kammisime läbi kauplusi.  Midagi ei olnud osta, karrr….aauul!

Lugu selles, et mul on mitu aastat kodune purskkaev , mida on vaja tõrksate taltsutamiseks. Teenistusest vabal ajal on ta kapi peal nn sisustuselemendiks.  Nüüd kui purskkaevu  Seinele vaja oli, tõstsin ta maha….. ja kukkusin kiruma.  Purskkaev on teatavasti elektiline ja savikausist ulatub väja juhe, mille otsas pistik.  Vanaproua  on mul lapsena saanud erilist kasvatust – tema lapsehoidja oli olnud kunagine geiša kes  sõjakeerises oli sattunud kaugesse Eestisse,  pea seitsekümmend aastat tagasi.  Prouale on tema poolt õpetatud  kõiki idamaade sisustustarkusi. Meile purskaevust kompositsioon meeldis talle üsna hästi.  Ei meeldinud aga vastik juhe ja mingi karbikene kunsttaimede all. Nu, jah, ja siis ta mingil ajal koristades tõmbas… 😦  😦

Mälu on vanaproual viletsapoolne ning  täpselt on meeles need teadmised, mida tädi Sun õpetas seitsekümmend aastat tagasi, aasta paari tagune  purskkaevu töötamine Viki puuri juures  oli aga mälust kustunud.  Uuuuuu……!!

Nii me siis abikaasaga sõitsime -Bauhaus, Bauhof, Sisustuslux, Hansaplant, Hortes. Mitte tuhkagi. Ainukesed toa purskkaevud olid Bauhausis, aga need ei sobinud mitte üldse. Muna pealt voolas vesi alla, aga see ei vulisenud kõrgemalt, ilus oli vaadata küll, kassidele mõjub aga rahustavalt just vee vulisemine. Õhtul maandusin internetti ja hakkasin kaevama. Homme viib tee Saunamaailma, kus vähemalt interneti andmetel täpselt sobivad purskkaevud  olemas.  Peaks meil ometi vedama, sest Seine peab kiiresti  paremaks saama. Sellest, kas meil õnnestub tema meelt muuta, sõltub ühe pööraselt ilusa Pärsia kassi elu, kes Kohtla Järve varjupaigas  ootab surmasüsti, kuna on väga kuri. Eeldada võib, et tegemist hirmund agressiivse loomaga, kellest võiks asja saada. Proovida igatahes tasub.

Nii sukeldun kohe pärast postitust Seine puuri juurde ja alustan õhtust sotsialiseerimiskursust. Feliway aerosooliga käed kokku ja läheb lahti. Pidage pöialt.

Misso läks täna oma päriskoju :)

Täna läks Missoke oma uude koju. Kaaslaseks on tal samuti meie hoiukodu kasvandik- Veera.  Misso käitus kodus eeskujulikult ja puges kohe perenaise sülle. Veerakesega on veel vahekord- hoia distantsi, aga loodame kõige paremat. Kaks temperamentset neiut peaksid lõpuks sobima.

DESSANT SETOMAALE ON SEEGA EDUKALT LÕPPENUD. Kõik Setokesed on leidnud endale uued kodud.  Ja seda kõike suutsime me teha vaid koos. Suur tänu annetajatele, abistajatele, kaasaelajatele.  Aga veel. Sajad ja sajad kassid hukkuvad Eestimaal ja nende päästmiseks ei saa midagi teha. Seto kuningriigi alamatel oli üks eelis tuhandete teiste ees- nad olid sotsialiseeritud.  Kassiabi saab ravida, ravida ja veel kord ravida, pesta, vaktsineerida, kiipida ja mida veel kõike, kuid ei saa teha seda, mida tegi kohalik kogukond- sotsialiseerida. See tegi neist priviligeeritud kiisud.  Setokeste ravirahad ulatuvad pea 1000 €-ni. Mitmed said sõna otses mõttes surma käest tagasivõidetud. Stress uude kohta kolimisel koos sise- ja välisparasiitidega on raske kombinatsioon, aga kõigi juhtudel jäi võit meile.  Suur aplaus sotsialiseerijatele- aitäh Silvi ja Maria.  Kassiabi loodab, et kevadel ei  piuksu  talulakas ühtigi kassititte ja need kes sinna jäid elavad normaalset kassielu- püüavad hiiri, mängivad ja mürgeldavad nagu kiisud ikka.

Hoiukodus on nüüd kõik nii vaikseks jäänud. Panter patseerib õndsust  täis näoga igal pool ringi ja tihedalt tema kõrval- arvasite õigesti, Sipsik.  Nüüd alles läks tõeline sotsialiseerimiskursus lahti. Pantu veab Sipsikut pidevalt diivanile, norib pai ja koos temaga saab pai ka Sipsik.  Nüüd saab  meie päikeselaikudega ülekülvatud kiisut põhjalikult vaadata. Ta meenutab veidi…. urukoera 😀 . Madalad jalad, pisike saba.  Vaatame kui kiiresti Panter Sipsikust kodukassi teeb 🙂 . Lootust igatahes on palju.

Õppetund 1. Pehme voodi on hea ja inimene tuleb väljakannatada.

Õppetund 1. Pehme voodi on hea ja inimene tuleb väljakannatada.

Virsikut ei ole enam.

Vaatamata meie pingutustele ei pidanud ka Virsik vastu. Toit sisse ei jäänud ja pisike süda lakkas öösel töötamast. Hoiukodu saadab sõbrakestele Vikerkaaremaale järele vaid palju paisid ja kallisid. Katk oli meie pingutustest tugevam. Ei antud teile võimalust elada siin pikk ja õnnelik kassielu.
Meie pühaks kohustuseks on päästa viimane sellest perest- Sipsik. Kuna tema kliinikus ei käinud, siis eile tehtud katkutest oli negatiivne. Kas see nii ka jääb sõltub sellest, kuidas hoiukodus sanitaarrežiim toimib.
Igatahes klooritasime me kõike ja kõiki nii intensiivselt, et taipasin lõpetada alles siis kui endal mürhgistussümptomid avaldusid. Kloorispray tekitas mul endal hingamisteede söövitus ja eile oli asi ikka päris hull. Õhk ei läinud enam sisse, tõttütelda oli täitsa surmahirm, sai hullusti ülepingutatud. Täna on asi parem, õhk käib juba läbi ja kümme sammu saab ka hingeldamata teha. Ravi kah hea- kiirabivalve. Tegelikult on ikka üsna s__t olla.
Kogu puuri sisustus lendas prügikasti- kraapimispost, mänguasjad, pesad. Pehmeid asju ei saagi täiesti ohutuks desinfitseerida. Nukker lugu.

Midagi positiivset on tegelikult ka. Doktor läheb homme uude koju, kus on pere, kes teda nunnutama ja maiustustega kostitama hakkavad. Liisil on huviline Soomest ja kui kõik läheb nii nagu siiani, siis leiab ta endale kodu ja pere. Misso on praegu terve, vaktsineeritud ja suur mürakaru, kellel on pealegi ülimalt hea isu tekkinud. Huviline ka silmapiiril. Nurr areneb tõeliseks kaisukassiks. Sipsik on muidugi praegu siiralt nördinud, et ta kinni püüti, arsti juures torgiti ja lisaks veel puuri karantiini pisteti. Seda nördimust avaldab ta suure kõhisemise ja urisemisega. Millal ma ükskord tema silmis rehabiliteerimist leian ei kujuta ette.

KATK hoiukodus

Uus aasta ei alanud hoiukodule üldsegi hästi. Mõni päev tagasi hakkas Sabrik keset ööd oksendama. Kohe sai ta viidud kliinikusse, kus sai terve päeva ravi, kuid vaatamata sellele pisike sõbrake eile öösel suri. Kliinikus tehtud analüüsist selgus, et Sabriku tappis kassikatk. Eile sai kohe viidud kliinikusse temaga ühes puuris viibiv Virsik. Ta oli veel täiesti kobe, aga juba oli tekkinud palavik ja kahjuks on temalgi katkuanalüüs positiivne. Nüüd on mul tööl täiendav intensiivravi palat. Kiisuke saab püsitilka, hulgi ravimeid, aga öö läbi oksendas vaene patsient iga väiksemagi suutäie peale. Ka hommikul on tema seisund kriitiline. Esilagu ei ole kriis möödas.
Õnneks oli enamus kiisusid hoiukodus vaktsineeritud, kuid need kes ei olnud olid said eile SOS vaktsiini- Liisi ja Misso. Nüüd tuleb hingevärinal oodata kümme päeva.
Need kes natuke kasside tõbedega tuttavad on tahaksid teada, kust, tont võtaks, said Virsik ja Sabrik katku???
Annan ainult vihje, tõestada ei ole midagi. Kassikatk e õige nimega panleukopeenia on viirushaigus, mille kutsub esile Rotaviiruste gruppi kuuluv viirus. Vaktsineerimata koertel tekitab koertekatk e parvoinfektisoon. Haigus levib fekaaloraalsel teel, mis tähendab, et nakkusallikaks on haige looma väljaheide, okse või kehavedelike poolt saastunud pinnad. Viirus on väga resistentne ja ei tarvitse alluda desinfektantide toimele. Inkubatsiooniperiood ( periood, mis jääb haigustekitajaga kokkupuute ja haigestumise vahele) on maksimaalselt 14 päeva. Ägeda haiguse ajal on loom äärmiselt nakkav, kuna sümptomid on pidev oksendamine ja kõhulahtisus. Seega viirusega on saastunud ka haige looma karvastik, pissikast ja kogu sisustus enesestmõistetavalt.

Sabrik ja Virsik saabusid hoiukodusse novembri lõpul ja seega on nad hoiukodus kaugelt pikemalt kui 14 päeva, lausa topelt kauem. Hoiukodus ei ole 2 aasta jooksul esinenud ühtegi katkujuhtumit. Võimalus, et õuest saabastega viiruse tuppa tood on, muuseas, olemas, kuid … Sabrik ja Virsik olid kogu aeg puuris ja välisjalatsitega ei ole meil harjumust tulla oma magamistuppa.
Ainus kontakt välisilmaga oli Sabrikul ja Virsikul päeval kui nad köha ja nohu tõttu käisid kliinikus prolongeeritud antibiootikumi süstimas ja see oli vähem kui 14 päeva tagasi. Külalisi teistest hoiukodudest pole meil käinud, aga üks imelik asi siiski. Samast jõulude eelsest perioodist võib blogistki lugeda imelikku asja, et steriliseerimisoperatsioonilt tulnud Doktor ( muuseas samas kliinikus) haigestus ilmelikku oksendamisse ja kõhulahtisusse. Kergemalt haigestus Liisi, kes veetis samuti päeva kliinikus ja samal ajal käis steriliseerimas veel kolm Kassiabi kiisut, kellest kaks vajasid mõni päev hiljem ravi kõhulahtisuse või oksendamise tõttu. Katkuteste ei tehtud ja osa loomi oli ka vaktsineeritud, mis kergendab katku kulgu, kuid ei välista seda sajaprotsendiliselt.
Eks igaüks mõtelgu aga püüdku pigem mõista, mitte hukkamõista. Juhtub magajal, ammugi siis tegijal. Pisikud muutuvad tänapäeval järjest vingemateks ja resistentsemateks. Ka inimmeditsiinis. Steriilses keskkonnas arenevad hoopis teistsorti pisikud, kes vilistavad desinfitseerimisele ning desoainetele. Mul on meditsiinist üks äärmiselt hirmutav kogemus, kus leiti intensiivraviosakonnas hullult vinge mikroob, mis kasvas õdusalt….. desoainete konteineris.
Terve tänase päeva olen hoidnud Virsikut elus. Tilguti tilgub, kuid oksendamist ma veel pidama saanud ei ole. Suure torkimise ja solgutamise tänuks ronis Virsik esimest korda mulle sülle ja nurrus veidi arglikult. Ega see nüüd raskelt haige kassi puhul üheseltmõistetav häälitsus ei ole, aga ma ikka loodan.
Palun, oh palun suruge pöidlad pihku.

Neljas advent

Täna siis läks põlema neljas advendiküünal. Toad on enamvähem korras, kuusel põlevad küünlad ja ahjus säriseb esimesi tunde jõulupraad. Kõik on vaikne ja ootel:

Kauneid pühi nii kahe- kui neljajalgsetele. Kesklinna hoiukodu

Kauneid pühi nii kahe- kui neljajalgsetele. Kesklinna hoiukodu

Õnnelikku koosolemist kõigile blogilugejatele ja loomasõpradele soovivad:

PANTER (püsiasukas)

Häid pühi!

Häid pühi!

LIISI-

Ilusaid Jõulupühi!

Ilusaid Jõulupühi!

NURRI-

Olge mõnusad

Olge mõnusad

DOKTOR-

Leidke meile ikka aega!

Leidke meile ikka aega!

MISSO-

Palju kingitusi kõigile. Palun, palun tulge mulle ka järele ja viige mind oma päriskoju!!

Palju kingitusi kõigile. Palun, palun tulge mulle ka järele ja viige mind oma päriskoju!!

VIRSIK-

Kõike head kassisõpradele. Vaata, minu nohu on ka peaaegu otsas!

Kõike head kassisõpradele. Vaata, minu nohu on ka peaaegu otsas!

SABRIK-

Laske ikka häid toidulõhnu tuppa!!

Laske ikka häid toidulõhnu tuppa!!

Ja SIPSIK ( endine Ahjualune)

Olge ikka minusugustega kannatlikud. Näe, mina magan juba voodis oma hea sõbra Pantri kõrval!!

Olge ikka minusugustega kannatlikud. Näe, mina magan juba voodis oma hea sõbra Pantri kõrval!!

Teisest hoikodust saadab teile parimaid Jõulusoove PIIRIVEERA, kellega on kõik korras ja kohe pärast pühi võib talle järele tulla.

Mess 050Hei, äiti!

Olen nyt valmis tulemaan kotiin. Odotetaan sinua heti kun voit tulla!

Meie neljajalgsete heade soovidega liituvad kõik kahejalgsed. Soovime kauneid Jõulupühi ja seda, et keegi ei peaks olema üksi või õnnetu. Palju armastust, ühtehoidmist ja andmisrõõmu.

Kesklinna hoiukodu rahvas.

 

Jõuluime????

Imelikud asjad sünnivad 🙂  . No sellist reaktsiooni ei oleks ma küll osanud oodata.  Kurtsin eile siin blogis, et minu 9 kasulast on oma mängukeskuse ÄRA MÄNGINUD ( ja ma mõtlen seda tõemeeles). Isegi vineer on pooleldi nahka pistetud, eks need vahetuvad hambad tahavad ju närimist.  Tegelikult oli see pigem tõdemus ja mitte kaastunde norimine, sest eks igaüks peab ikka ise oma risti kandma ja kui tõesti enam ei jaksa, siis tuleb ka järel vedada. Aga mõnede lugejate arvates ei olnud  see mitte järjekordse kassitädi virin teemal, elu on raske ja aidake.  Ilmselt on selles  ” süüdi” üks tegelane- vot selline, vist 🙂

Kesklinna hoiukodus on head lapsed- neid võik ehk tõesti aidata....

Kesklinna hoiukodus on head lapsed- neid võik ehk tõesti aidata….

Nii küsitigi, kas saaks  kiisude mängukeskuse ostu toetada. Esialgu tuli ikka nõu küsida Kassiabi  autoriteetide käest, sest üldiselt ju lähevad annetused päästetavatele kiisudele, aga mul on siin ka üks püsiasukas- Panter ja selge on, et tema oma küüned ka sisse lööb. Täna siis helistasingi ja üllatus,  Kassiabi arvele võib tõesti eriotstarbelise annetuse teha.

Seega, kõik kes küsisid, kuidas saaks kesklinna hoiukodu aidata, see võimalus on olemas.

Kassiabi MTÜ
a/a 221030561288, Swedbank

Reg nr: 80231564

IBAN: EE902200221030561288

Lisamärge: Kesklinna hoiukodu ronimispuu

No see oleks ikka ülemõistuse ime kui Misso saaks kribinal mööda ronimispuid üles kõrgele ronida ja ei kasutaks oma füüsilise võimekuse tõstmiseks minu jalgu, õlgu, selga ja kaela- AIIII……  🙂

Pärast rasket füüsilist treeningut :)

Pärast rasket füüsilist treeningut 🙂

Täna on hoiukodus vaikne. Liisike ja Doktor valutavad oma valusid óperatsiooni järgselt.  Virsik ja Sabrik käisid ka arstil, sest Virsik köhib koledasti, nina on herpesest tatine ja kõht on ka mõlemal lahti. Said mul pikatoimelise süsti ning kui kõht veel paar päeva lahti on, siis hakkavad ka veenikaudu Metronidazoli saama.  Nurr ja Misso mängivad ning on isegi Sipsiku kampa võtnud. Tegin talle tasakesi pai, õnnestus. Selle peale ronis Sipsik jõulupuu okste vahele.  Vaatas mulle vastu kui kollane muna eriti kavala pilguga. Õnneks kõrgele nad ei roni- pool meetrit ehk. Kastame nulgu okkaliimi nimelise toitelahusega ja suurt kahju pole veel sündinud.

Saaks selle muna kätte

Saaks selle muna kätte

Ehh! Aeg on põhku pugeda. Homme tuleb kiirabivalve- ehk rahvas on terve, viina veel ei võta ja purjakil lumehange magama ei jää 🙂

Ümberkorraldused pühade eel.

Piiriveera läks teise kassiabilise juurde karantiiniaega pidama, et pärast viimast vaktsiini puhtal pinnal veenduda, mingeid haigusi tal enam välja ei löö- siiani on kõik OK.  Seega, peagi on aeg, millal  meie iludus pühib Eestimaa tolmu oma käppadelt  ja läheb koju.

Misso kasvab ja võtab juurde. Nüüd saab hakata mõtlema tema vaktsineerimise peale. Me oleme ilus neiu.

Misso ootab oma uut kodu

Misso ootab oma uut kodu

Rohtu saab ta vaid 1 killu päevas ja enesetunne on neiul hea.  Missoke on suur nurrmootor ja lõbus mürgeldis. Temas on olemas kõik, mis ühes kassilapses olema peab. Korra tõrjusime veel usse ja peseme ka šampooniga. Võtke ühendust, Misso kodu. Vaadake kui kaunis kassilaps 🙂

Portree

Portree

DOKTOR tunneb ennast natuke tõrjutuna. Tema hellusevajadus on hästi suur, aga Nurr ei lase vaest ravijat löögile. Homme läheme ja teeme selle steriliseerimise ära,  järsku ilmub siis välja üks vahva pere, kus ravutsejakass puudu.

Doktor

Doktor

Tüüpiline teismeline- pikk ja vibalik vaatamata heale isule.  Kui Doktor ei saa piisavalt tähelepanu, siis nutab ta valju häälega hästi haledalt ning loomulikult on süllevõtmine kohe garanteeritud.

Graatsiline teismeline

Graatsiline teismeline

Temal ei ole veel kodupakkumist tulnud ja sellest on kahju, sest kiisu on nii koduvalmnis kui vähegi olla saab.

NURR on äärmiselt omapärane tegelane.  Ta on kindlalt otsustanud, et mina olen tema pärisomand.

Mõtlik Nurr

Mõtlik Nurr

Igal õhtul tuleb ta voodisse ja lööb platsi teistest kassidest puhtaks 😀    Ja siis algab suur pai- ja miilustamistund. Nüüd on ta otsustanud ka minu otsas magada, mis mõnevõrra tekitab raskusi, aga me saame hakkama.

Mõnus uni

Mõnus uni

Ja see sõbrake on armukade, sa mu helde arm. Kui Nurr tahab pai ja sülle, siis ei tohi ükski teine kiisu olla lähemal kui 3 meetrit. Muidu läheb ütlemiseks.  Isegi hoiukodu püsikiisu – Panter saab käpaga piki turja nii et vingub.  Teistega on Nurr veel suhteliselt tagasihoidlik, aga julgus kasvab iga päevaga.

Liisikesel oli pikalt jooksukas, paar päeva sai puhtata ja otsast peale. Vaene kiisu. Homme õnneks saab suurest vaevast lahti- läheme  operatsioonile.

Liisi võtab sõna

Liisi võtab sõna

Liisi on kenasti kopsakamaks läinud ja praegu on ta  füüsiliselt piisavalt sitke  operatsiooni kergelt taluma. Uudishimu on, mängida tahab, käitub korteris igati ontlikult. Suurepärane sõber inimesele, kes igatseb rahulikku kaaslast.

Uudishimu

Uudishimu

Vahepeal läks kirjutamine üsna untsu. Missol oli paituur ja siis ta otsustas ise blogi kirjutama hakata. Vot nii-

Mina ise!!!

Mina ise!!!

Eks mul tuli siis need pikad read ühte tähte ära kustutada, aga kui midagi imelikku ikka sisse lipsas, siis sorry, Misso kirjutas 😀

Täna ehtisime oma kuuse või õigemini nulu ära. Vot selline sai.  Ma olen ise kuusefanaatik, aga sellest ajast kui kesklinnas on hoiukodu, ei tule kuusk kõne alla.  Kiisude huvi on meeletu suur ja meil keskküttega korter.  Nädalaga ei oleks kuusel allpool enam mitte ühtegi okast.  Parem juba nulg, vähemalt okkad jäävad külge. Selline sai meie jõulupuu:

Jõulupuu

Jõulupuu

See oli nii kaunis, et Ahjualune- nüüd siis uue nimega Sipsik tuli ka kaema.

Tohhohh! Mets korteris????

Tohhohh! Mets korteris????

Täna küsisid minult kolleegid, kas Jõuluvanale kiri on koos kingisooviga ära saadetud. Tunnistasin, et ei.  Ei saada ka, sest selle unistusel ei ole määratud täituda, Jõuluvana ei ole miljonär. Kui nüüd keegi arvab, et unistuseks on luksuslimusiin, siis ta rängalt eksib.  Minu unistuse kingitust ei saa ma ikkagi- selleks on suur ja kõrge kasside mängimis- ja kraapimiskontruktsioon.  Ehk kunagi saan, kuid kindlasti mitte sel aastal.  Viin vana ja pikalt teeninud, kuid nüüd lootusetult läbitöötatud  kasside mängumaa prügikasti ja panen midagi pisikest asemele. Tühja sellest. Peaasi, et kiisud head uued kodud saaksid. Imedeaeg ju kestab veel.

Kolmas advent- imedeaeg

Kolmas advent- imedeaeg