Archive for the ‘Kalma Kati’ Category

Kolmas advent

Selgub, et päkapikk toob igal nädala kellelegi uue kodu. Seekord leidis oma kodu Kalma Kati- minu isepäine kasstüdruk. Kui kõik läheb väga hästi, siis  inimeste maailma aitab teda sulanduda kaks ülisõbralikku kassiteismelist. Seda Kati vajab rohkem kui õhku.  Uude kodu saatmisest kujunes aga välja tõsine iseloomude tuleproov. Nimel, Katile assotseerus konteinerisse minek valusa ja ebameeldiva  operatsioonikogemusega kliinikus. Küll me proovisime heaga. Play spray. mis muidu tõmbab kiisud enda poole nagu magnetiga, meelitas kasti nii meie muidu ettevaatliku Pantri ja siis Tiiu, aga kes ei vaadanud konteineri poolegi, oli Kati. Järgmisena läks kasutusele suletutt ja laserpointer. Taas tuli kastis väljakallata kõik teised kiisud peale Kati. Mängisime oma pool tunnikest ja siis ohkasime.  Tuli rakendada  karmimaid meetmeid. See sama Kati, kes õhtuti minu peal aeleb ning  kaissu poeb, käitus nagu ehtne saunanaine- riiakas, kuid kindlameelne.  Lõpuks surusime  jonnipunni koridori, kus tal õnnestus ennast peita mööbli alla ning abikaasal tuli pool kappi lahtilammutada.  Ja siis saabus hetk, mida ma ilmselt kaua ei unusta. Kati tuli mööbli alt välja, vaatas ringi, nägi, et peita pole kuskile, ohkas ja heitis minu poole pilgu, kus oli sügav pettumus ning hukkamõist; ” Ka sina, Brutus! “.  Selle peale astus Kati väärikalt konteinerisse ning puges kõige taha. Kui tal oleks olnud käppade asemel käed, siis oleks ta ilmselt  ukse ka enda järel kinni tõmmanud.  Uhh! No tundsin ennast ikka reeturina küll.  Nüüd siis süda natuke valutab. Pere on Katil kogenud kassiarmastajad, aga kas kõik sujub ikka nii nagu vaja. Ootan hingevärinaga uudiseid.  Mul on usku sellesse peresse, sest perenaise tunnistas heaks loomaarmastajaks….. minu psühhoanalüütikust doktor-kass Panter.  Ei ole mina eladeski näinud, et Pantu oleks nii julgelt võõra inimesega suhelnud või pai nurunud. Tõttüteldes oleks Panter ise hea meelega kaasa läinud, konteinest tuli teda pidevalt väevõimuga välja ajada.  Sellist asja ei ole kesklinna hoiukodus varem nähtud.  Pantu kiitev hinnang adopteerivale perele julgustab, et Kalma Kati kasvatatakse kiiresti vahvaks kiisuks vahvate mängukaaslaste abiga ja pere kannatliku meelega.

Mul on veel toredaid uudiseid. Tiiu on muutunud suurepäraseks musikassiks, miilustiseks ja mängulõviks.  Süles istub ta juba nii minul kui abikaasal. Saba on pidevalt kaardus selja peal  kuni kuklani ja ta meenutab kehahoiult pigem oravat, ainult värv ei klapi.

Tiiu mänguhoos

Tiiu mänguhoos

Igasugune kõhklus on kadunud hetkest kui käsi üle kiisu selja libiseb.  Pai! Veel, veel! Lõua alt sügamist ka, paluks ja kiiresti! Tiiu ei ole suur krutskimeister.  Raamatud püsivad riiulis paigal  ja munavärvimiskomplekt ei maandu ka enam kõige kõrgemalt köögi riiulilt pidevalt põrandale.

Tiiu ootab suletutti

Tiiu ootab suletutti

Seega, Tiiu on koduvalmis. Ilmselt  kolib ta homme suurde kassikodusse oma kodu ootama, sest hädalisi on ukse taga murdu ja hoiukodu tahab aidata võimalikult paljusid  külmas niiskuses tühja kõhtu kannatavaid hädalisi.

Kus on minu kodu??

Kus on minu kodu??

SEINE on aga otsustanud akanalaua peal juba päkapikke passida, et saaks oma kodu  kohe sussi seest ärakahmata 🙂

Kus sa oled. päkapikk?

Kus sa oled. päkapikk?

Ma ei väsi kordamast, et Seine on maailma kaunima kasukaga daam, kelle tualeti korrastamine võtab parasjagu aega ning kannatust ja mille korrashoiu osas on meil Seinega mõnevõrra erinevad arusaamad 🙂 .  Üldpilt on aga selline nagu näha ja minu meelest ülimalt kaunis. Mis te arvate?

Puuris  on mul aga üks kostiline, kes veel piparkooke oma perega  maitsta ei saa.

LINNU on  lehmalapiline 5 kuune kassike. http://www.kassiabi.ee/index.php?1021122710577228

Tema iseloomustamiseks sobib enim sõnapaar- ei vedanud.  Nimelt on Linnu üks kolmest räästpääsukesest, kellest on juttu ka Kassiabi tutvustuses: http://www.kassiabi.ee/index.php?1010271

Kolm kassilast sündisid Kadrioru maja räästas. Ati ja Ats  kukkusid väikesena alla maa peale ning kassiabiline sai kohe jaole.  Pole mingit probleemi  sotsialiseerida 5-6 nädalast kassititte. Üldiselt paar päeva ja meil on  sõbralikud nurrmootorid olemas.  Linnu aga ei kukkunud alla ja tema saadi kätte alles 4, 5 kuusena. Kassiema oli jõudnud lapsele  õpetada, et inimene on kuri ja mõni kiisu omandab selle õppetunni kohe hästi põhjalikult.  Kahjuks hakkas meie räästapääsukese  tervis ka streikima ning ta viibis  paar päeva kliinikus.   Nüüd on ta juba mõnda aega  kesklinna hoiukodus. Alguses oli asi üsna nutune.  Kiisu istus  liivakastis ja  inimese liginemisel  muutus kivikõvaks ning mängis surnut.  Õnneks  meeldis talle ka papist kast, mille me kohe puuri panime ja kuhu ta kolis. Kastis sai teda ka puudutada, aga ikka oli see kangestunud kass, keda ma puudutasin. Nüüd on tekkinud  areng.  Linnu  julgeb minu juuresolekul kastist lahkuda ja täna esmakordselt ronis ta mööda puurivarbaid ülesse. Esmakordselt julges ta ninaga puudutada avatud käe sõrmi ja näuguda ehk suhelda. Kõik see võtab aga aega ja aega ning kannatust.

Sotsialiseerimine võtab tänaval kasvanud kassil pideva tegelelemisega hoiukodus aega:

5-6 nädalasena – keskmiselt nädal, harva kaks.

4- 5 kuusena kuusena mitu kuud kuni aasta ( vaata Milda ja Tilda lugu)

6 kuuse või vanemana- mitu aastat ja vaatame tõele näkku- mõnda ei õnnestu sotsialiseerida mingil moel, kurjamiks ta  jääb.

Oi kui hirmus asi- kaamara.

Oi kui hirmus asi- kaamara.

Seega, vaesel Linnukesel ei vedanud kui tema saatust võrrelda vennakseste Ati ja Antsuga, kes  kodus  pererahvast oma karvase käpa ümber mässivad ja pehmetel patjadel head paremat maiustavad, aga võrreldes tuhandete teiste külmas talves  lõdisevate kiisudega on ta ometi ropult vedanud.  Kõht on täis ja Play Spray´ga immutatud mänguasjad lihtsalt nõuavad, et neid käpaga veeretada. Hirmus on inimene küll, aga see, mida ta pakub on fantastiline- sink 🙂  .

Ja nii tuleb Linnu päris lähedale, vaatab mind puurivalt oma smaragdroheliste silmadega ning ilmselt mõtleb: ” Kes sa oled? Kes sa minu jaoks oled? Kas sa tahad minu jaoks olla? “.

Täna süütan ma  oma kolmanda küünla. On lootuste aeg- inimestele ja loomadele. Kas me tahame olla üksteise jaoks, kõigi elavate olendite jaoks?

Ilusat imedeaega

Ilusat imedeaega!

Esimene advent.

Algas imede aeg. Ma olen üsna kindel, et minule päkapikud midagi ei too, aga meie hoolealustele toovad- päriskodusid. Eelmisel aastal sai sel erilisel ajal koju palju kesklinna hoiukodu hoolealuseid.  Ma siis nüüd kirjutan siia blogisse ja loodan, et päkapikud piiluvad ka veebiavarustes ning sokutavad sussi sisse  mõne eriti vahva kodu.  Olen püüdnud olla  sel aastal  võimalikult hea laps. Eks vahel keeras ikka krussi sisse, aga ehk päkapikud mõistavad ja annavad andeks.

Seega, süütan oma esimese küünla:

Esimesel Jõulude ootamise nädalal

Esimesel Jõulude ootamise nädalal

Täna viisime Uue Maailma kassikodusse oma Freddy. Ta lubas ennast ilusasti sülle võtta, oma siidpehmet kasukat silitada ning siis, oh, küll ma tundsin ennast reeturina, konteinerisse  pista. Pole parata. Teised hädalised ootavad  ja abi on kiiresti vaja!!

Freddy uurib kirjandust

Freddy uurib kirjandust

Freddy võib esimesel kohtumisel tunduda  tõrjuv.  Tegelikult on temas peidus imeline nurrmootor ja hella hingega  noormees.  Palun, andke talle veidi aega. Ta on suur sõber ja miilustis.  Pere, kes Freddy endale saab ning aega kohaneda annab, leiab suurepärase sõbra.  Õhtuti puges Freddy mulle voodisse, õla juurde ning võttis käppadega kaela ümbert kinni ning jäi tundideks nurrulaulu laulma.  No ei ole võimalik, et see vahva kiisu ei saa oma isikliku jõulukuuse all avada isiklikku pakki, mis on täis lõhnavat looma hakkliha!

Uue Maailma kassikodusse läks ka minu teine teismeline, kolmevärviline absoluutselt sotsialiseeritud sülekass Viiu.

Viiu

Viiu

Temale on  sekundiga kõik inimesed sõbrad. Sobib ka lastega peresse eeldusel,  et lapsed talle liiga ei tee.  Esimesest hetkest  istub süles ja kallistab kõiki inimesi.

Meie Kalma Kati on natuke tõsisema iseloomuga. Teda juba sülle ei kahma.  Ometigi, soovib temagi olla  armastatud inimese juures, palju mängida ja tasapisi  sõprust sõlmida.  Sellised esialgu veidi rabedad kiisud on  hiljem eriti lähedasi armastavad olendid.

Kas sa soovid natuke talle aega anda? Kas sa tahad üht armast olendit veidike taltsutada? Palun, võta minuga ühendust. Kati on must nagu lõunamaa öö ja nefriitroheliste silmadega kaunitar. Kenasti steriliseeritud  ning vaktsineeritud.

Palun taltsuta mind!!

Palun taltsuta mind!!

Kunagi oli mul üks ülimalt pika karvaga ning inimestes pettunud Viktoria, kelle usalduse võitmiseks läks praktiliselt terve aasta. Nüüd on Viki inimest armastav kodukass, keegi ei tule isegi selle peale, et omalajal oli tema hüüdnimeks -Draakon.

Minu praegune hoolealune Seine, ei ole kunagi olnud draakon. Vahel küll natuke turtsakas, kuid suur paisõltlane. Omerigi ei ole ta siiani köitnud ühegi pere armastavat pilku.

Vaikielu piimapakiga

Vaikielu piimapakiga

Rohkete kassidega ühikaelu on vaese emanda üdini äratüüdanud.  Ta tahaks olla  kuninganna oma kodus, saada personaalselt paisid ning tähelepanu.  Vaatame hubisevat küünlaleeki ja palume: Armas päkapikk! Aita ometigi Seinel leida päriskodu, kus ta oleks armastatud ja soovitud.

Kus sa ometigi oled, päriskodu!!

Kus sa ometigi oled, päriskodu!!

Tiiu õpib aga praegu paikassi ametit ning varsti on see temal käpas.  Hallvalge kaunitar, kes väga tahab silitamist aga natuke veel kardab ka.

Tiiu

Tiiu

Süles oskab Tiiu aga ilusasti nurruda. Esialgu on tema poole käe sirutamine veel veidi hirmutav, aga päev päeva järel usaldus kasvab ning  imede aeg ju kestab tervelt neli nädalat!

Pikk paus- blogis, mitte hoiukodu töös.

No nii pikka pausi ei ole blogimises veel ette tulnud. Enesekaitseks võin  ütelda, et kõik mis si—-i võis minna, see si….i ka läks. Õnneks minu enda ja mitte mu hoolealustega 🙂

Kõik algas kiirabivalve ajal. Oli hästi närviline ja purskuvate emotsioonidega kutse ning selle ajal lõid järsku suured tahmalärakad silmade ette. Sadas nagu  süsimusta lund ja see tähendab, et silmadega on jama. Korraliku kodanikuna ronisin siis hommikul silmaarsti EMO-sse, istusin tunnikest 3 ja sain jutule. Tohter vaatas ja ütles, et on vaja teha  laseroperatsioon. Lähim aeg oli kolme nädala pärast. varem ei mingit lootust. No ootasin siis, ekseldes pidevalt tahmalärakate vahel. Asi läks aga pidevalt hullemaks.  3 nädala pärast selgus, et nüüd oli  silmapõhjas juba  “auk” ning soonkest kobrutas üleval ka selle ümber ähvardades jätta mind pikasesse pimedusse. Ja siis see algas- 1-2-3-4-5 operatsiooni ning nüüd võib ehk kindel olla, et” auk” enam suuremaks ei kärise.

Kogu sellest loost tekkis vaid kiuslik mõte. Me räägime kokkuhoiust meditsiinis, vähe arste, pikad ooteajad jne. Üks laseroperatsioon pidi maksma haigekassa hinnakirja järge 2000 €.  Kui operatsiooni oleks saanud teha mõne päeva jooksul, oleks see maksumaksjale läinud  2×2000€.  Tänu sellele, et meditsiin on poliitikute poolt nii efektiivseks (odavaks) timmitud, kulus minu nägemise taastamiseks 5×2000 €. Kokkuhoid missugune 🙂

Sellest oli veel vähe. Lõpuks  otsustas tööandja koondamiskirvega vastu kukalt ka äsada. mis  ei kiirendanud kohe üldse paranemist ja halvas igasuguse kirjutamise positiivsetel teemadel.  Õnneks kannatas vaid blogi ja mitte kiisud.

Seega, jätkame sealt kust meie lugu pooleli jäi.

Oma päriskodu on vahepeal leidnud:

SPARTACUS !!!!  Tal on kaaslaseks vahva kutsa, keda ta juba kindlalt kamandab. Saatis  kodust ilusa pildi, aga kahjuks ei tee  arvuti seda lahti ja nii ma teile näidata ei saa- nuuks.

PRINTS on samuti uues kodus. Temal on Nõmmel suur häärber. Ehk varsti tulevad ka pildid.

Kodu ootab MEMMEMUSI.

Memmemusi

Memmemusi

No ei saa mina aru  kus on inimeste silmad!!  Ülihästi sotsialiseeritud musirull.  Ega kiisude seas pole just palju nn näituseiseloomuga kiisusid- Memmemusi on seda ülimal määral.  Kõik inimesed huvitavad, absoluutselt kompleksivaba kassipoiss. Kui Eestis jagataks kaverikissa sertifikaate, siis oleks tema pretendent.  Rõõmurull ja miilustis……. aga. Ta on ju pubekas!  Pisikesed punased pahandusesädemed on samuti silmades.  Tass kukkus maha. Kes tegi? Memmemusi istub riiuli peal ilmsüütute silmadega, ainult raputab veidike käppa.  Miks see lill nüüd järsku aknalaualt maha pudenes?? Kes? Memmemusi lamab rahulikult padjal kamina ees, ainult kuklakarvades on veidike mulda.

Memmemusi

Memmemusi

Tahaks riielda, aga siis poeb  kiisu sülle ja päris kaenla alla, lülitab nurrmootori sisse ja võtab “emme”  kaelast käppadega kõvasti kinni. No ja ongi inimesega kõik.  Eks neid krutskeid  jääb mõne aja pärast vähemaks. Meil on ju alles teismeline.  Iga külaline tuleb üle vaadata, süles vaja istuda, ninaga kõrvaauku puurida ja pai nuruda.  Muuseas, Memmemusi antakse ainult tubaseks kassiks, sest sellel  kiisul puudub igasugune ohutunne.  Aga kas te mäletate, milline oli Memmemusi pärast katku põdemist? Ei mäleta. Kaalus ta täpselt 320 grammi- luukerest surmakutsar.

Memmemusi pärast katku

Memmemusi pärast katku 

Nüüd on ta vaktsineeritud ja kiibitud, terve , elurõõmus ülivõrdes  lohutaja, suhtleja, seltskonnahing.

Ainult ülivõrdes kodu, palun!!

Ainult ülivõrdes kodu, palun!!

Uudiseid on ka kesklinna hoiukodu kasvandikelt.

FREDDY käis täna  operatsioonil. Vaktsiinid on ta juba ammu saanud, kiip samuti paigas.

Freddy on anastanud perenaise kampsuni

Freddy on anastanud perenaise kampsuni

Freddy on üks vähestest kiisudest, kelle kasukas on täiesti pehme nagu siid. Ei ole ma veel sellist pehmet kasukat katsunud, läikiv ja üli-, üli- pehme. Ka Freddy iseloom on muutunud pehmeks. Mina võin temaga teha juba kõike- võtta sülle, silitada igalt poolt, ka kõhu pealt, kõndida kiisu süles, no mida iganes. Vastuseks vaid kõva nurr.  Täna kliinikus selgus aga, et koore alla on ikka vitamiin ka peidus.  Hakkas  assistent Freddy´t täna siis konteinerist välja sikutama ning Freddy virutas päris tõsiselt käpaga.

Freddy

Freddy

Ju ta siis oli tõeliselt hirmunud, sest kodus ei ole ta kordagi vaenulikkust ülesnäidanud, ei minule ega abikaasale.  Poisil on muidugi  nii palju vanust, et hormoonid  on ka tasapisi  mõju avaldamas, aga nüüd läheb Freddy´l  iseloom mahedamaks. Juba käis õhtul taas  mitu korda pai lunimas ning sülle küsimas. Kõige parem osa ööst  on see kui Fredddy tuleb voodisse ja ronib enesekindlalt kõhu peale nurruma. Eriline elamus on paitada tema siidpehmet kasukat ja unistada..

Vaikielu raamatute ja kampsuniga

Vaikielu raamatute ja kampsuniga

Freddy otsib  rahulikku kodu, kus oma naljaka turriskarvalise ninaga uhkustada, hiirtele säru teha ning armsaks nurrmootoriks  saada.

KALMA KATI – täna sai ka tema steriliseeritud, vaktsineeritud on ta ammu. Süsimust teismeline plika

Kati

Kati

Kati on kasvanud suuremaks ning saab väga hästi läbi hoiukodu perenaisega.  Õhtul lausa elab seljas, ma ütleksin. Pai vajadus on suur, nurr veel suurem, aga esialgu Kati seda rõõmu teistele veel ei kingi.  Pai laseb abikaasal  teha kui ta midagi head pakub.  Tema vajab kodus veidi tõrksa taltsutust, aga hell kodukiisu on temas täies mahus olemas. Natuke aega on vaja.  Tee tema südamesse käib maiustuste ja mängu kaudu.

Kati ja Freddy mänguhoos

Kati ja Freddy mänguhoos

Üks vahva kaaslane kuluks Katile ka ära.

See pole aga kaugeltki kõik:  Alles see oli kui kolleeg kisas Kiilis nii kõvasti, et see Keilani vastu kajas. Tema suvemaja kuivkäimlasse õues oli kuri käsi poetanud kaks kassipoega.  Kas pole tore koht? Välja ei saa, võimalus vaid minna alla ja seal uppuda.

Tiiu Kiilis pärast päästmist

Tiiu Kiilis pärast päästmist

Kolleeg laskis kassilapsed kempsust välja, aga minna polnud neil kusagile.  Nii nad siis nukralt konutasid ja küsisid süüa. Kiisu sai endale nimeks Tiiu. Ta natuke kõhkleval seisukohal inimeste suhtes, kuid see on ajutine, sest pai meile tegelikult väga meeldib.

Viiu kohe pärast päästmist süles

Viiu kohe pärast päästmist süles

Seevastu puudusid Viiul igasugused kõhklused inimese suhtes, kohe oli vaja minna sülle nurruma. Sellina ta ongi- suure paivajadusega kleepkass. Ettevaatust, võib oma agaruses talla alla sattuda!

Viiu poseerimas

Viiu poseerimas

Tegelikult ei oleks tohtinud katkukarantiinis hoiukodu sellised pubekaid võtta, aga kui kohta pole ja  pererahvas enam suvilasse ei tule ning kodus on neil juba n+1 kassi. siis ei ole just eriti valikuid. Mõni tund hiljem tuligi tohter vaktsineerima ja selle hädavaktsinatsiooniga on lood nagu nad on, elupäästev protseduur, millel on oma riskid. Igatahes kukkusid kiisud mõni päev hiljem oksendama ja maandusid kliinikusse.  Katk, kui see ikka oli katk ja mitte vaktsinatisooni reaktsioon, möödus mõne päevaga. Nüüd on plikad terved, kuid  ühekordne ussirohi on ilmselgelt vähe. Ravi tuleb korrata mitu korda.

Viiu mõtisklemas

Viiu mõtisklemas

Üldiselt  otsib Viiugi kodu, kus puudub õrn ja hell kiisutüdruk.  Tiiu aga vajab veidi hoiukodu sotsialiseerimiskursust.

Tiiu palmi all

Tiiu palmi all

Praegu ilutseb Tiiu toataimede lehtede all ja mõtiskleb teemal: mida kujutab endast kahejalgne, kellel nimeks inimene? Sõber või vaenlane? Kindel seisukoht temal veel puudub.

Lõpetuseks üks unistav Seine, kellel oleks juba ammu aeg minna oma päriskoju:

Miks keegi ometi mind ei märka??

Miks keegi ometi mind ei märka??

Tervis tuleb ja muud uudised.

Nüüd võib kindlalt ütelda, et kolm Keila Joa kassilast saavad päris terveks.  Esmakordselt võis hoiukodu perenaine uhkelt teatada, et pissikastis oli täitsa esinduslik ja asjalik kassipoja junn. Tavaliselt on kassiomanike jaoks  kasti sisu midagi seliist, millega tahetakse tegeleda nii vähe kui võimalik ja kindlasti ei pane kasti sisu nende silmi särama. Pärast sellist haigust on kõik tagurpidi. Ilmselt ei paneks ka teemandi leidmine niivõrd õnnest ähkima kui üks tugev ja kakajunn, sest see räägib selget keelt, et  pisipoisi peensool on taastunud suures mahus ning protsess jätkub. Loomulikult ei mõista enamik ” normaalseid” inimesi seda vaimustust, aga las ta olla pealegi. Peamine, et nad meie blogidest ning FB lehtedelt eemale hoiaksid. Hiljuti hiilgas oma tarkusega Kassiabi FB lehel kodanik, kes ennast ” väledaks põdraks” hüüdis ning leidis, et katkuhaigete loomade päästmine on peaaegu vaat et kriminaalkuritegu ja kõik loomaarmastajad tuleks  oma hobi tõttu paigutada kohtuotsusega vaimuhaiglasse ning tema on kutsutud ning seatud seda meile  uhkelt teavitama. https://www.facebook.com/Kassiabi

Ma üldiselt puudega ( eks kaastunde puudumine on ju samuti  puue ja eluga ühiskonnas ilmselgelt kokkusobimatu) inimesi ei mõnita, aga sedapuhku viskas maksa üle kopsu. Mu pereliikmed on alati muiates viidanud, et ma naljalt ei vihasta, aga kui, siis sinna kuhu sülitan, seal rohi pikka aega kasvama ei hakka ja ma siis sülitasin ikka südamest noorhärra kommentaaride peale, Tõttütelda ei ole vahet, kas istuda terve öö kriitilises seisundis inimese või looma juures, emotsionaalselt teeb see üsna sama välja, aga seda ei pruugi mõista sugugi mitte palju inimesi.  OK, loodan, et kodanik hoiab edaspidi ennast meie sotsiaalmeediast eemale ning leiab asjalikuma ajaviite.

Igatahes, Keila Joa pisipere on tervenemas ja varsti teeme ka uued pidid, sest Memmemusi näeb taas kassi mitte tulnuka moodi välja 🙂

Nüüd, kodud. Kui te tunnete, et keegi nendest tähelapsukestest on teie tulevane pereliige, siis ootame motivatsioonikirju. Üks asi on kindel. Need kiisud peavad jääma tubasteks. Esiteks nende õrna tervise tõttu ja teiseks, nede ravimiseks on kulunud nii palju materiaalset ressurssi ning vaimujõudu, et vähimgi teadmine, et keegi neist rebaste söödaks saaks, on väljakannatamatu. Kuna inimesed on neid päevi põetanud, ei ole neil vähimatki hirmu ning üksainud julm kahejalgne võib nende eluküünla kustutada ja see ei lähe kohe mitte. Need poisid sõltuvad absoluutselt inimesest, mis ei tähenda et nad mõnd jultunut hiirt kinni ei püüa.

Aga teised hoolealused? Mustad teismelised- Kalma Kati ja Freddy on teinud läbi imelise arengu.

Freddy on suure nurrupõrinaga aktivist, ma enam ei mäleta, kuhu see kuri käpaga virutaja ning loomatohtri hammustaja saanud on 🙂

Ilmselt on keegi käinud ja kiisu ümber vahetanud.

Freddy

Freddy

Uudishimulik nagu kass, kehtib tema puhul täiel määral. Nüüd  on tandemil võimalus tutvuda korterikassi eluga. Loomulikult on lugu keeruline ning erinevatel kõrgustel olevad asjad kipuvad lausa ise liikuma ning vaesele Fredyle pähe kukkuma. Lisaks on ta suur kirjandusehuviline, eelistab seiklusjutte maalt ja merelt.

Täna õhtul ma loen midagi uut

Täna õhtul ma loen midagi uut- oo, kriminullid!!

Freddy ei tee raamatuid katki, ta lihtsalt võtab nad riiulist välja, alati 1-2 raamatut. Tundub, et lugemisoskus jätab soovida või ootab ta, et ma ette loeksin, sest alati seisab ta raamatute kõrval ning nurrub kõrvulukustavalt 😀

Ka Kalma Kati on oma keldrikakandi kommetest üle saanud ning naudib täiel rinnal suhtlemist ning paisid.  Temaga näeb vaeva Panter isiklikult, kes  on käikulasknud oma psühhoanalüütiku oskused, mis toimivad taas suurepäraselt.

Kalma Kati

Kalma Kati

Midagi oma sünnikohast- saunast, on Kati siiski kaasa võtnud. Ta nimelt armastab inimese pead pesta ning peanahka õrnalt  pehmete käppadega masseerida. Nu ja siis tuleb inimesel ärgata kell viis hommikul ja pea taas puhtaks pesta.

Pane oma pea nüüd siia!!

Pane oma pea nüüd siia!!

Igatahes on pubekad heas vormis, karv läigib nagu prillikivi ja nad ootavad mõnd head kodupakkumist.  Aga, hiired, hoidke alt. Mänguhiirte käiva on pööraselt kiire, nad kõik tehakse kahjutuks mõne päevaga 🙂

Hiirejaht

Hiirejaht

Freddy on jõudnud sotsialiseerimise viimasele kursusele ja lubab juba jalad maast lahti tõsta ning sülle võtta, Kati ronib ise lamavale inimesele otsa. Mõlemad saavad täiendavat koolitust, et meesterahvas ei ole samuti ohtliki vaid teeb pai ja annab maiustusi.  Igatahes, elu on  täitsa lill 🙂

Hoiukodu elab lisaks  teismeliste kasvatamisele suure eesmärgi nimel- deso, deso ja veel kord deso!!! Kuulmiseni 🙂

 

Surmavarjuorust välja.

Nüüd on siis ilmselge, et kolm neljast kassilapsest on  kindlalt paranemas. Spartacus ja Prints on  võtnud tagasi pea endised kumerused. Memmemusil võtab see aga aega. Seega võib  kahele kiisule külla minna ning isegi broneerida. AINULT:  Uus kodu peab olema kas kassivaba või kui on kiisud kodus, siis PEAVAD NAD OLEMA  KEHTIVA VAKTSIINIGA JA VÄHEMALT KAKS KORDA VAKTSINEERITUD!! See on 100% nõue ning me raudselt  komtrollime. Ega mitte paha pärast vaid ikka selleks, et kellelegi kahju ei sünniks.  Inimesele mingit ohtu ei ole. Panleukopeeniaviirus nakkab ikka kassidele, kuigi on mingi oht osade autorite meelest ka koertele, imepisike.

Uus algus

Uus algus

Vahepeal on imelise arengu läbi teinud meie mustad teismelised -Kalma Kati ning Freddy. kes on muutunud nurru- ja sülekiisudeks.  Nagu teismelised ikka oskavad nad korraldada hulgi kassikrutskeid.  Minu hundinuiad  said kiiresti  lüüa ning üks vaas on kah kildudeks, aga tühja sellest, killud toovad ju õnne.  Igatahes lähen ma täna magama saatjaks  vali ning hüpnootiline nurrrrrrr.  Ja üldse, täna ronis häbenemata sülle  miilustama Freddy, kellele  vabapidamine on mõjunud eriti soodselt.

Veel on uudiseid. Pea pool aastat on elanud vanni all häbelik kassiproua Franceska. Nüüd siis on lõpuks esimesed märgid, et keegi vanni alla elab. Mitu korda olen näinud selle kauni kassidaami saba ning teatud osa tagakäppadest.  Eks neil olid Tibiga ka teatud vääritimõistmised. Nüüd siis liiguvad asjad kasvõi natukene paremuse poole.

Ainult katkuliste kliinikuarve pani meid karvu katkuma. Vat see on tõeliselt karm. Kolm päästetud elu ja pea pooltuhat eurot. Samas kui vaatan neid puuris  üles ja alla hüppavat ning lusti täis elunatukest, siis tundub, et see raha läks õigesse kohta ning leidis paremat kasutust kui suur osa riigi eelarvest  😀

Või mida arvate teie??

Kiisude ravi saab toetada kui teed annetuse:

Kassiabi MTÜ
a/a 221030561288, Swedbank

Reg nr: 80231564

IBAN: EE902200221030561288

(Liivalaia 8, 15040 Tallinn, Estonia), SWIFT – HABA EE 2X

Märksõna: Keila Joa kassipojad

Uued kostilised

Koju läksid Positiiv ja Negatiiv. Koos hakkab neil olema väga tore lapsepõlv ning  oma perele saavad nad tegema ohtralt nalja oma vahenditu mänguga.  Garanteeritud on ka piisav hulk laste sigadusi, aga milline laps see ilma üles on kasvanud? Hoiukodu ei jäänud üldse mitte tühjaks. Vastupidi, muudkui pressib uksest ja aknast sisse.  Kust neid kassipoegi küll ei leita.  Ahastus tuleb peale. Nii on minulgi taas kolm lapsekest.

Esimesena saabus Kalma Kati- minu enda infotelefoni ” saak”. Nimelt sattus Kalamaja sauna keldrisse kassipoeg. Õieti oli neid vist kaks, aga ühega…. Kes seda teab, mis juhtus. Igatahes ei meeldinud  omanikule uus üürnik sauna kedris ja päästeoperatsiooni tulemusel said kassiabilised  keldrist kätte lõksuga ühe süsimusta tegelase.

Kalma Kati

Kalma Kati

Kati on ca kolme kuune, must kui öö. Tulles oli vaene kiisu surmani hirmunud. mitte tige vaid just hirmunud. Inimese eest oli ta valmis põgenema maailma otsa ehk puuri kitsastes tingimustes puuri lakke.  Kolm kuud on juba selline piiripealne aeg, kus sotsialiseerimine võtab rohkem aega, aga haarasin siis härjal sarvist ehk pehmest fliistekist ja alustasin paitamisega. Vaenekene, oli teine mul  fliisi sees kange nagu pulk. Tegelikult oli näha, et paitamine Katile meeldis,aga see käsi oli kole.

Olla või mitte olla??

Olla või mitte olla??

Tekkis siis mul mõte kasutada avatud käe tehnikat. Ega ma muidu poleks sellest midagi teadnud kui ei oleks õppekirjandusena kasutanud Jackson Galaxy õpetusi. Muuseas, kohustuslik vaatamine  igale kasside sotsialiseerimisega tegelevale vabatahtlikule.

http://animal.discovery.com/tv-shows/my-cat-from-hell/videos/my-cat-from-hell-jackson-galaxy-videos.htm

Selgub, et  sedapidi käsi tähendab kassile ähvardust:

Kassi jaoks ähvardav

Kassi jaoks ähvardav

Aga kuidas meie siis kasse võtame? Ikka niimoodi.  Eks nad lõpuks ikka harjuvad, aga ma ei kujutanud ette, et see võib kassi jaoks olla väga  agressiivne  võte.

Avatud käsi ei kutsu kassil esile hirmu vaid uudishimu

 

Avatud käsi

Avatud käsi

Panin siis peo peale tükikese grillkana ja viskasin puuri ette pikali, valmis  lamama seal terve pärastlõuna.  Aga ei olnud vaja. Mõne minuti pärast roomas sänikael ligi, pistis kana nahka  ja siis kukkus vastu kätt nühkima.   Ka praegu on väike taganemine nurka ja siis tormijooks  käele.

Aga pilte on temast väga raske saada. sest neiu tormab käte vahele ning tahab juba puurist välja, aga ei saa lasta, sest toas troonib Fionna, kes üldiselt teisi kasse ei salli.  Läbi puuri saavad nad täitsa hästi hakkama.

Fionna ja Kati

Fionna ja Kati

Igatahes on Katikene  saanud ussirohu, vaktsiini ning ka kiip on paigaldatud.  Mõned päevad veel ja meil on olemas  täielik paisõltlane. Kati tahab sügamist ja silitamist ja  ta ei  seisa jalgadelgi kui  kõvasti vastu kätt nühib.  Vangub nagu pajuvits tormituules.

Teised tulijad  olid kaks  kahe kuust kassilast. Saabusid just mõni päev tagasi.  Päästetud on nad Lasanmäelt.

Esimene – õrmn ja armas kassitüdruk Seven http://www.kassiabi.ee/index.php?1021122710575449

Seven mängib

Seven mängib

Alguses oli ta väheke kohkunud, kuid nüüd on  kosunud.  Puuriuksele just vastu ei torma, aga  pai talle meeldib ja nurrub kõvasti ka.

Seven

Seven

Üks silmake tahab veel nati rohtu ja kontidele tuleb liha kasvatada ning pikk karv  kammida, aga meil on olemas vahva pisike kassineiu, keda saab  broneerida.

Natuke tõsisem on lugu Freddy´ga. Poiss on kuri ja väga õnnetu.  Kahe kuuse kassipoja tsihh ja tsuhh ei ole muidugi probleem, mis  kestab  pikalt… loodetavasti.  Igatahes praegu  ta minuga kontakti ei otsi vaid lähenedes turtsub põlglikult.

Freddy

Freddy

Mängimine suurt ei huvita ja puuris kaebab ta üsna õnnetu häälega. Proovi sa ainult lohutada kui kohe tuleb vastuseks põlglik -TSUHH!  Aga ennegi oleme neid lohesid näinud, kes mõne aja pärast sulavad nagu mesi.

Freddy

Freddy

Freddy tahaks päris individuaalset  tegelemist ja lohutamist. Praegu ma kuulan vaid  kurvavõitu nuttu. Kiisu kaebab puuris kõva häälega rasket saatust.  Tahaks lohutada, aga  kuidas saab inimene lohutada kui kassipoiss lamab puuri võre ääres ning kutsub. Tundub, et ta hõikab pimedasse öösse: ” Emme! Emme!”.  Kassimmet mul sulle anda, pisike pilvelambuke, ei ole. Katsume tuttavaks saada ja siis läheb sinu elu oluliselt lõbusamaks.

Seven juba mängib, ei  kaeba  ning võtab  lõpmatult armasaid poose.

Juba oskan poseerida

Juba oskan poseerida

Hoiukodus ootab oma kodu pisike Kihh, kes on nii koduvalmis kui olla saab.  Ka Tibi Galojan on steriliseeritud ning tahab süles istuda oma perenaisel,  väga palju nurruda,  peaga nühkida ja maiustusi norida.