Märts ja Aprill on minul kõige pingelisemad kuud, kus domineerivaks tundeks on väsimus. Kaks lasteaia projekti kulgevad täispingega ja kõik need tuhatkond last, kes õpivad Headeks Inimesteks tuleb meil Margitiga mitu korda läbi käia. Lisaks veel igapäevased kiirabivalved, konverentsid, seminarid. Me ei kurda ealeski unepuuduse vaid ränga uneaja puuduse üle. Olgu see väsimus nii ränk kui tahes, kiisud vajavad hoolt ja nende vägitükid kirjutamist. Kaks päeva ( ilmselt ainukesed) on vabad täies mahus ning pühendatud hoolealustele.
SEINE-
Riiulis
Enesega rahulolev veidi kapriisne, tugeva omanikuinstinktiga 😀 kaunitar. Tunnistab vaid üht inimest ja see olen mina. Teiste käest kõlbab maiustusi nuruda, aga puudutada suurt ei luba. Tarvitseb mul ainult uksele ilmuda kui Seine astub väärikalt vastu ja pahandab omas keeles ning teeb mossis nägu. “Kus sa nii kaua olid?” tähendab see tõlkes. Ja nüüd on siis saatja korteris olemas. Mitte ühtegi sammu ilma Seineta või siiski… Tarvitseb mul välja kraamida kamm või käärid ja proua muutub ettevaatlikuks. Mõne korra saab ehk ka karvadest läbi tõmmata või käärid ühe pusa taha haakida kui Seine saab pahaseks. See tähendab, et ta hammustab, nõrgalt, aga siiski.
Istud rahulikult? OK, ma võin siis silma looja lasta.
Kuni Seine pai isu ei ole rahuldatud, ei tohi ükski teine kiisu lähedale tulla, sest ta puksib selle oma suure kerega lihtsalt eemale. Kõik teised on juba mõistnud, et sulgkaallasel ei ole mõtet raskekaallasega lahingut lüüa. Seine ei kakle kunagi, ta lihtsalt astub teise poole ja sunnib taganema. Ise ronib jälle jala vastu ning küsib: ” Kas sa oled rahul, et ma nii ilus ning tugev olen?”. Järgmised pildid tulevad juba uue soenguga Seinest. Siis vaatame, kui palju kasukat talle alles jääb.
Vitamiini ikka ka..
Niisugune ta on- üdini kiindunud vaid väljavalitud inimesse, hoolitsev, oma ilust teadlik, kole armukade ning natuke pirtsakas. Uus kodu saaks selle suurepärase lõvikasukaga prouaga varsti juba hakkama, aga eriline kodu. Kui üksik inimene ( soovitavalt naisterahvas) otsib endale lähedast sõpra, kellega rääkida, mõtteid jagada, koos pirukaid küpsetada ja sokki kududa, siis on parim valik Seine. Natuke aega ja kannatust, rahulikku keskkonda ning rutiini. Seine on truu sõber, oma krutskitega loomulikult, aga kellel neid ei ole.
SIPSIK- ” huligaan” iga ilmaga 🙂
Urgitseme
Mängime, turnime, närime hellalt inimese varbaid, paneme pihta leiva pealt vorstiviilaku ja teeme teismelistele nii tüüpilisi sigadusi 🙂
Kes sa oled??
Muuseas, ronime pähe elama ja tirime tuttidega karvu välja ning masseerime peanahka õrnalt esihammastega riivides. Sipsikule meeldib väga lõua alt sügamine, paitamine ka, aga rabedust on temas veel küllaga. Kasvult on ta pisike ja jooksukat pole olnud. Ilmselt on põhjuseks ränk toitainete puudus lapseeas.
Kuhu sa oma varba peitsid?
Sipsik teab kindlalt, et harjutamine teeb meistriks ja nii ronib ta annetejete poolt kingitud turnimispuul üles ja alla ja taas üles, sealt sektsiooni peale ja hüppega raamaturiiuli peale. Elu paistab olema täis päikest ja ronimislusti. Pildistasin nüüd siis annetatud raha eest ostetud ronimispuu ka üles, Sipsik kõõlus just ülemises kiiges, aga fotokat nähes kargas kiiresti maha. Nii ei tulnud nii kena pilt kui oleksin tahtnud, aga turnimispuu sai peale ja selle jalamil Sipsik oma aus ja uhkuses. See maast laeni kasside tivoli maksis 100€ ja kõik hoolealused naudivad seda täiega. Aitäh!!
Kasside lõbustuspark
Tänu sellele, et turnimispuu on maast laeni, on kassidele avatud lausa uus maailm- kappide pealne ning meil jääb tolmulapile tunduvalt vähem kraami koristuspäevadel 😀
FRANCESKA- tema lood ei lähe sugugi nii nagu oleks võinud eeldada. Kiisu on oma haigusest paranenud, kuid iseloomus on kruss sees. Kuna kiisu tundis ennast hästi, lubas paitada ja isegi nautis seda,siis sai ta lubatud korteris vabakäigule. Kiisu võttis jalad selga ja vudis voodi alla ning istub seal põhilise aja, käies söömas vaid öösel.
Veel karantiinis
Paar korda pimedas olen teda näinud lamamas ja pai on ta ka rõõmuga vastu võtnud, kuid valges on tüdruk kadunud nagu vits vette. Vat sellist asja ei ole minul hoiukodus veel enne ette tulnud, kuid ega Franceska pole ilmselt mingi erand ja heidab valgust nii mõnelegi segasele loole. Läheb hoiukodust uude koju igati sõbralik tegelane ja siis helistatakse mõne aja pärast, et kiisu istub diivanikastis ja välja ei tule. Seda on olnud ühingu ajaloos küll ja küll. Kõik see tähendab vaid üht, Franceska ei ole koduvalmis vaatamata sellele, et kiisu on söbralik ja arsti väitel ei ole ka tiine.
Ja nüüd suur üllataja ja uustulnuk- TIBI GALOJAN
Saage tuttavaks- Tibi Galojan
Kilpkonnavärvides noor ja väga tiine kassike. Päästetud on ta Tamsalu kassikolooniast. Nädalake tagasi kaikus mitmes kassifoorumis appikarje- väga tiine kassike on külma käes. Hädakisa oli suur ja kassikesel peenike peos. Saatsin vastuse- kui kiisu saab kätte vaktsiini, siis tuleb kõne alla. Sealne kassisõber võttis asja ette ja käis veterinaaril. Emme sai vaktsiini ja veterinaar tuvastas suure tiinuse ning aktiivselt liigutavad looted. Ega see kaitsesüstimine nüüd väga hea ei ole, aga paremat lahendust ka pole, sest mul oli ju põetamisel katkuhaige Franceska ja Sabriku ning Virsiku surmast pole poolt aastat möödas. Paraku, kas kiisu jääb õue või saab ulualla on liigagi suur vahe ja nii saabus rongiga Tamsalust kassike, kelle ainsaks iseloomustavaks kehaosaks oli suur kõht ja peenikesed käpad, kõik ilusasti kaetud sametpehme karvaga. Lisaks veel loomaarsti tunnistus, et kassike on ülevaadatud ning vaktsineeritud. Esialgu panime kiisuemme spetsiaalses kotis eraldi tuppa, et veel kord desinfitseerida- ma arvan, et juba kümnes kord kõike seda, millega noor emme kokku puutub. Kui läksime sinna, et ta karantiinipuuru tuua, oli kiisu kadunud. Kott oli lahti, aga voodi alt sätendas vastu rohekas silmapaar ja puuri meie põgenik läks.
Nii pikk kui lai 🙂
Seal asus kiisu asjalikult hõrgutisi sööma ja siis pai nuruma täiesti kompleksivabalt. Pisuke jälgimine ja kontroll veensid, et isu on emmel hea, kastis on kõik nii nagu vaja ja seega muresid (hetkel) ei ole.
Päevitamas
Öösel kuulsin ma küll ebamäärast askeldamist puuris, kuid need helid ei olnud seotud terviseprobleemidega. Aastate jooksul on mul tekkinud valikuline kuulmine. Mängimise kolinat ei kuule, kuid oksendamist või kõhulahtisuse lurinat kuulen ka sügavas unes ning kargan ülesse. Tol ööl ei olnud ühtegi ähvardavat häält, kuigi läbi une ma mingit kolinat kuulsin. Hommikul ärkan, lähen esimese asjana puuri juurde, kergitan katteks pandud lina … ja avastan, et kassi ei ole.
Raske on, peab lamama
Müstika, puur on suur ja mitte mingi ninnu nännu jänkupuur vaid mõeldud suurele koerale, mõlemad riivid on ees ja kass kadunud. No on alles trikk. Kass on sama müstiliselt kadunud kui kohtutõkendiga A.M. Galojan Eesti riigist. Õhtupoolikul koju tulles lebotas Tibi Galojan diivanil ja nautis vanaproua Sirje paitusi. Mind nähes kargas ta diivanilt ning haihtus teadmata suunas. Nii ta endale nime saigi Tibi Galojan.
Põgene, vaba laps.
Puuri vaatlus tuvastas, et uks oli kõveraks painutatud ja pisikesest praost ukse ja põranda vahelt kassike öösel välja murdis. Kuidas ta nii pisikesest praost oma suure kõhuga välja mahtus. ei kujuta mina ette.
Nimekaimud
Tibi Galojan on oma kahejalgsest nimekaimust oluliselt sümpaatsem ja jalutab täieõigusliku pereliikmena toas ringi. Mina aga katsun murelikult tema kõhtu, et emme õigel ajal taas tugevdatud puuri pista ja see aeg ei ole teps mitte kaugel. Tibi limaskestad hakkavad juba kaunilt roosatama ja ta ise on äärmiselt rahul oma eluga. Eelistab loomulikult pigem lamada kui kõndida ja tema pilk kõneleb selgest õnnetundest. Erinevalt teistest on kiisu sõbralik kõigi teistega ja porisevast Seinest kõnnib lihtsalt mööda ning pühib sabaga nina ka veel puhtaks 🙂
Eks sa katsu kui teisiti ei saa
Kassilausuja's Blog 