Tasa sõuad, kaugemale jõuad.

Praeguse seisuga on kõik emand Kuukiire pojad elus. Emme on aga paras närvipundar. Inimest ta lubab veel toas askeldada, aga kui mõni kass tema vaateulatusse tungib, siis kargab Kuukiir ülesse, vastu puuri ja susiseb nagu jaksab. Andsin kiisule parajasti maiust kui Triinu nähtavale ilmus. Kuukiir sööstis puurist välja ja kolkis vaese Triinu läbi. 

 Hommikuks oli kassiemme saanud hakkama paraja käkiga. Tassis oma pojad pissikasti ja see ei lähe kohe üldse mitte. Selge, seal oli pime, aga mulle ei meeldinud asi kohe sugugi, sest vaja ju peret jälgida ja vajadusel sekkuda. Võtsin siis katte pissikastilt ära nagu tema enda pesakesel. Kukkiir rohkem poegi ei tassinud.

Pilt pole midagi väärt, tehtud mobiiliga, aga see ei seganud kassipere elu ja näitab meie praegust seisu.  Kolm titat on pisikesed nagu hiirepojad, aga soov elada on nendelgi hästi suur. Eks nad siis annavad oma parima, et see õnnestuks ja meie hoiame emme konditsioonis.  Muuseas, Kuukiir vajab vähemalt 5 korda päevas paitamist, kusjuures on tal parajalt vägev nõks selle saavutamiseks.  Paitad- lähen sööma, ei paita, ei söö, vat kohe üldse ei söö. No ja ongi siis nii, et istume maha, teeme puuriukse lahti ja silitame.  Täna võtsime kanüüli välja või õigupoolest aitas Kuukiir asjale resultatiivselt kaasa, meie ainult ” vormistasime ära”. Antibiootikumi saab ja täna sai viimase valuvaigisti. Vett eelistab juua vaid siis kui sees hulbib jäätükk. Õnneks on külmutuskapis ruumi palju ja jää tootminine käib täie hooga.

Emme lakub oma pisikesi hoolega ja ei ole kedagi äratõuganud, mis julgeb eeldada, et kõigil on potsentsiaali kasvada kassideks. Muuseas, see on hämmastav, kui täpselt hindab loodus vastsündinute seisundit.  Kui vahetult pärast sünnitust kassiemme üht poega ei laku ja temaga ei tegele, siis on üsna selge, et tegemist on raske väärarenguga.  Ei ole kiisul peenikest aparatuuri ega meditsiiniharidust, aga prognoosi elule hindab ta arstidest täpsemalt.  Loodus siin armu ei heida. Kahjuks ei ole inimene sellest tarkusest kuigipalju omandanud ja meie käitume risti vastupidi, imestades siis, et miks muutuvad lapsed pidevalt haigemateks, kasvab haigestumus geneetilise eelsoodumisega haigustesse, sagenevad väärarengud. OK, jätame need meditsiinifilosoofilised targutused. Lihtsalt, loodus on hämmastavalt tark.

Meie jääme ootama ja vaatama kuidas need rotipojukesed arenevad kassitittedeks.  Muuseas, mitte kuidagi ei adu kui pisikesed nad alguses on. Kasvavad, tunduvad ikka pisikesed ja kui järgmised sünnivad, siis tabab igakord šokk, sest ikka ja jälle on meelest ära, et vastsündinud kassibeebi on ikka tõesti sama pisike kui koma.   Ja sündimise ime on sama suur nii inimese- kui loomabeebil. Nii nagu meedikud sünnitusmajas nii ka loomatohtrid kliinikus soovime me hetkeks aja maha võtta, et vaadata  vaikselt suurimat imet- ELU sündi ja tema võitlust selle nimel, et  areneda, kasvada -  olla olemas.

Kuukiire üliraske päev

Viimasel nädalal jälgisin ma ühe murelikumalt, kuidas emme Kuukiir aina paisus.  Eile õhtul oli vaene kiisu  juba vaevas. Punnitas kastis ja selge oli, et see pole teps mitte kaka, mida ta punnitada tahab. Tulemusi ei olnud, hommikul vaene emme ainult kaebles vaikselt . Minu kannatus oli otsas. Täna oli vaba päev ja me sisustasime sella kliinikuskäiguga. Võtsime kaasa kõik Kurnilda pisikesed ja emand Kuukiire.  Meie õnneks oli Maxis vaba aega ja vastuvõtul oli ka  vana ja kogenud kaardivägi- juhataja ise ja dr Lokk.  Kurtsin siis rasket muret ja Kuukiir läks kohe ultrahelisse. Kui esimese poja süda nähtavale ilmus, muutus tohter murelikuks- kui sagedasti lööb loote süda? Lugesime siis kannatlikult ja tulemus oli halb. Tita süda lõi 160 korda minutis, mis ei olnud kohe üldse mitte hea. Normaalne oleks 200 korda. Meditsiiniga mitte kokkupuutuvad inimesed ei saa vist eriti aru, mis lahti on. Paraku, loote süda hakkab aeglaselt tööle üsasisese hapnikuvaeguse e asfüksia korral. Kui inimese sündival lootel alaneks südametöö 120-lt 80-ni, jookseks kogu kliinik amokki- KIIRESTI KEISERLÕIGE, lapse elu on ohus. Dr Siibak vaatas mulle nõutu ja küsiva näoga otsa, valik oli minu. Loomulikult kiirikeiserlõige. Narkoos- ja operatsioonile nad läksid. 20 minutit piinavat ootamist. Siis nad saabusidki- kuus titekest, kolm suurt vägilast ja kolm  pisikest konnakest, kõik narkoosist unised, aga hingasid. Soojad kotid, tekid ja masseerimine.

Lõpuks saabus veel magav emme koos tohtriga, kanüül käpas ja tilk tilkumas.  Meie otsus oli õige. Looted olid olnud lämbumas. Vähe sellest, emmel ei toiminud korralikult vere hüübimine ja ei olnud ilmselt mõnda aega toiminud. Oli ta siis õues proovinud mõnd hiire-või rotimürki, mis vere hüübimatuks tegi või kahjustanud muul viisil, aga kui kiisut oleks nagu tavaliselt vahetult tiinuse lõpus steriliseeritud, oleks emme verest tühjaks jooksnud. Praegu oli tal olnud aega hea toidu peal taastuda ja emaka sai eemaldada, kuigi raskustega. Kolm suur kiisut emaka ühes sarves olid tohtri arvamust mööda eostatud 2-3 nädalat varem kui teised, mis ei pidavat sugugi haruldane olema.  Tegemist rohkem kui jabura dilemmaga- ilma keiserlõiketa poleks olnud kellelgi võimalust ellu jääda.

Suur mure aga algas. Kiisul ei teki kunstliku sünnituse järgselt loomulikku emainstinkti ja kuna lootevedelik ei olnud kaugeltki korras vaid kollakas rohekas, ei saanud Kuukiir ka mitte lootekestade ja platsenta söömisest saadavat hormoonilaksu. Emmel on hakatuseks piima kesiselt ja kolm tibu lisaks veel äbarikukesed. Nii ei tea me praegu, mitu kiisut sellest pesakonnast ellu jääb, kui üldse jääb. Jõuavad need kiisud emapiima lahti imeda? Ei tea.

Momendil hakkas Kuukiir lapsekesi lakkuma, mis on hea märk. Soojapudelid on perel ümber ja mina istun, muretsen ning pähe tekib igas minutis uus hall karv.

Pilte ei saa praegu, sest kiisut ei tohi kohe üldse mitte ärritada. Ta ei saa niigi päris täpselt aru, mida temalt tahetakse, mis imelikud vigisevad hiirekesed need tema kõhu juures on ja miks neid kogu aeg tema tisside juurde lükatakse. Selge on, et kui nüüd isiklikud tunded valla päästa, siis ei muuda see kuigivõrd kasside elu kergemaks,nemad tajuvad kui perenaine on ärritunud või ” märja laine” peal.

Pragmaatilised kaalutlused hindavad antud situatsiooni järgmiselt:

Vastsündinuid lutipudeliga üleskasvatada on lootusetu üritus, selleks peab inimene olema 24/ 7 ainult kiisude päralt ja see on võimatu. Aitab lihne ja kalkuleeritud tõdemus, et mõned päevad näitavad, kes nendest tittedest suudavad arenema hakata ja kes mitte. Kolm selli igatahes praegu imevad ja matsutavad, tundub, et midagi nad ikka saavad. Kolm magavad soojavee pudelite peal. Eks ma pidevalt katsun ka neid lükata tisside otsa ja vaatame, kas nad suudavad seal midagi ette võtta.  Lugejad aga hoidke pöidlad peos ja saatke häid mõtteid kosmosesse.  Mõne päeva pärast tulevad uudised niikuinii.

Hommikul:

Vahepeal said tissi suhu ka kõige väiksemad. Emme lamab rahulikult, ainult liikumine ärritab teda ja ta kargab üles. Toas on inimestele seatud  liikumispiirang ning kassidele liikumiskeeld. Emme saab rohtu nii valu kui põletiku vastu.

Mürgel Lisette elamispinnal.

Kes oleks nädal tagasi uskunud, et tänaseks on praktiliselt kõik mured otsas.  Lisette lapsed mürgeldavad nagu polekski nad ilmas haiged olnud. Ei mingit pärmiseene korpa pisikeste suude ümber. Ei ühtegi aptsihhi enam.

Punastele poistele teeme paari päeva pärast ussikuuri ära ja siis ei pea nad enam möllama nii kitsukesel alal.  Mustvalged karvakerad peavad natukene juurde võtma, aga kui kõik läheb nii nagu praegu, ei tohiks see enam palju aega võtta.  Annan operatiivselt ülevaate, milline on Napoleoni ja Atomiku kaal ja kes neist esimesena koju võib minna.  Jälgige blogi

Alfa läks oma koju :)

Täna siis läks oma koju Alfa. Pesime veel poisi hoiukodu mustusest puhtaks ja andsime viimase seenetableti sisse.  Pöidlad pihku, et kiisulaps ilusti sööma ja jooma hakkaks. kasva hästi ja ole selleks ajaks kui sinu emme sinuga liitub hästi asjalik noormees. Hoiukodu saadab sulle veel ühe musimopsi tillukesele ninale. Ootame siis uudiseid ja pilte.

 

Järgmisena võivad kodu poole ennast asutada Gamma ja Beta. Gamma uus kodu, reedel võite oma poisile järele tulla. Me oleme täitsa puhtad ja viimased päevad jätkub vaid profülaktiline ravi.

Beta uus kodu, palun võtke ka minuga ühendust. Ka teie uus pereliige on puhas ja saab nüüd profülaktilist ravi.

Omega kodu Soomes. Palun võtke ühendust. Nädala sees läheme kliinikusse. Millal plaanite üle lahe sõitu.

Orvu oli täna esimest korda täitsa puhas. Uus kodu, palun võtke ühendust.

Deltal olis veel üksikud nõrgalt helendavad laigukesed. Temaga läheb veel veidi aega.

Üldiselt- aeg on koju minna!

Emand Kuukiir

See pastelsetes toonides kassiemme saabus hoiukodusse juba mõned päevad tagasi, aga ei olnud aega temast kirjutada.

Emand Kuukiire käekäik on olnud rohkmgi kui kirju. Ta sattus Kohtla Järve varjupaika, kus tema aeg hakkas ümber saama ja Kassiabi otsustas ta sealt ära tuua. Nagu ikka, pakiti kassid papist konteineritesse ja kiisutakso koos vabatahtlikuga hakkas sõitma Tallinna poole. Kuukiir kraapis ennast konteinerist välja ja resideerus auto põrandal. Kui kassikoorem Reeda juurde saabus, siis ukse avanedes tegi Kuukiir madalstardi, hüppa üle naabri aia  ja kadunud ta oligi. Küll otsiti ja kuulutati, kiisu oli kadunud kui tina tuhka. Nüüd, kümme päeva tagasi teatas üks naaber, et sõbralik kass, viimast aega tiine on tema juurde tulnud. Kontrolliti ja pagenud kiisu oligi käes. Reeda juurde toodi kiisu suure kõhuga nagu maakera. Sealt ta siis kesklinna hoiukodusse saabus, kus meditsiin ja sünnitusabi kõige lähemal võtta.

Esialgu oli emme väga hirmunud ja stressis, mis sünnitusele just hästi ei mõju. Hea toit, palju paisid ja hellitusi on Kuukiire muutnud rahulikuks kassiemmeks, kes sööb hästi, nurrub ülikõvasti ja tunneb ennast hästi. Ta on sedasorti isiksus, kes võtab hästi vähe ruumi- kui väikesed kassi olid haiged, siis lamas ta vaikselt oma asemel, aga kui oli aega temale pühenduda, siis oli ta iga temale pühendatud hetke eest piiritult tänulik. Tuli tasakesi sülle, nii, et suur kõht vaevu ära mahtus ja nurrus ning miilustas. Täna siis tõusis ta tagumistele käppadele, võttis eesmistega ümber kaela kinni ning andis musi.

Kõhuke on ülisuur, lootevete hulk on praeguseks kahanenud, tited liigutavad intensiivselt, tissid on piima täis ja kõht on külgedelt kadunud ning ette vajunud. Mitu korda on Kuukiir juba poegimisasendeid võtnud, kuid tegevus on siiani siiski äravajunud. Emmel on raske, kuid ta on vahva ja vapper kassike. Kuna sünnitaja on nüüdseks hoiukodu ja selle asukatega harjunud, siis peaks oodatav sünnitus kulgema komplikatsioonideta. Kuukiir usaldab perenaist ja nii peaks kõik minema kõige paremini. Ootame ära…

Seened annavad alla.

Kurnilda kiisude ülevaatusel selgus, et seened annavad alla kõigil rinnetel.

Alfa on puhas, täna sai ussirohu. Kui kõht on korras, siis võib  sel nädalal minna uude koju

Poiss oli juba eelmine nädal puhas ja nii sai tehtud täpselt nagu ettekirjutatud- nädal ravi pärast negatiivset UV lambi leidu.  Vaatame, mida ussipasta välja toob, sest seal kus on seen, on tavaliselt ka ussid. Kersti, sinu pisipoiss saabub!!

Beta- UVlambi leid negatiivne, saab nädala jagu veel ravi ja siis võib koju minna

Ussirohi läks täna sisse koos  ” häid baktereid sisaldava rohuga. Paranemine on sel nädalal olnud ülikiire. Kõrvad on samuti korras. Aitab tuuseldamisest hoiukodus. Laps saab vabadusse!!

 

Gamma. Imepisike tuhmilt helendav täpp otsaesisel. Kui kõik läheb hästi, siis kümne päeva pärast saab koju.  Ussirohi ja muud ravimid antud. Enesetunne superhea.  Usun, et paari päeva pärast on täitsa puhas. Poiss nagu ponks

 

Omega- nädal aega puhas. nüüd sai ravitud veel nagu eeskiri ette näeb. Sel nädalal tuleb siis hakata Soome dokumente vormistama.

Selleks teeme kliinikus ära AIDS-i testi, vaktsineerime ja vormistame EURO passi.

Nii, et poiss saab piiriületuseks vajalikud paberid korda. Temale võite virnades mänguasju valmis osta ja pange ennast valmis. Mürakaru saabub

Delta- superhästi paranenud, kuid üksikud tuhmilt helendavad laigud veel olemas. Nädal saab ravi ja

siis on puhas. Järgneb  paberite kordaajamine. Ussirohi läks samuti täna sisse.

Valmistuge aktiivset plikat vastu võtma!!

 

Orvu oli täna esimest korda puhas.

Seega nädal veel ravi ja siis…

Lasnamäe kodu, olge valmis oma päästetud kiisut vastu võtma. Lepime siis kokku, et Orvu ei satu sigimistsüklisse, mis tõi surma tema emale. Vapper ellujääja on varsti koduvalmis

Kui nüüd ussirohi üllatusi ei too, siis on raske aeg nende jaoks lõppenud. Kuus elurõõmsat kassilast on kohe, kohe astumas iseseisvasse ellu.  Kui Kurnilda tissid kokkutõmbavad, saame alustada tema steriliseerimise ja koduks ettevalmistamisega.  Tundub, et seitse elu on päästetud!

Meie võit!!

Yess! Lisette pojad on taas tervenemas! Vinged huligaanid möllavad oma turnimispuul, kraaklevad omavahel, karjuvad kõva häälega ja nõuavad tähelepanu. Molekul ja Täpi on haigusest veel  veidi nõrgemad ja kõhnemaks on veidi ka jäänud. aga mängulust ja ronimiskirg on taas endine.  Kollastel on  kõht veel veidi lahti ja ravi jätkub, aga me paraneme  Ninakesed on korbatanud, aga atsihhi enam ei kuule ja pärmiseen  e candida albicans taandub ka.  Kui kollaste poiste kõhud korda saame, siis saab ussipasta ära anda ja hakkame mõtlema päriskodu peale. Poisid juba unistavad

Mänguasjad kolisevad, uudishimu on ehtkassilik ja täiesti puhtad silmad pilluvad sädemeid.

Meie saame terveks- kõik!

Kolm Lisette lastest on tänaseks broneeritud. Kodu ootab vaid pisike tüdruk- Täpi.

Lapit ei ole enam :(

Täna vara hommikul lahkus Lapi vikerkaare taha. Õhtul käis hoiukodus visiidil veterinaar, sest minu süda oli hirmul ja mitte enam vaid Lapikese pärast vaid neid turtsatusi hakkas järjest rohkem tulema. Lapikese seisund oli juba üsna lootusetu. Lisaks hingamise hädale tekkis ka kõhulahtisus ja kassilaps kuivas kokku minutitega. Tohter tegi kõik mis võimalik. Mina võtsin meie üliraskelt haige kassilapse öösel kiirabisse, kus jätkasin seda, mida tuli edasi teha. Lapi lõõtsutas soojavee pudelite vahel, süstisin täiendavalt füsioloogilist lahu, söötsin, kuid hommikul vara lakkas pisikiisu süda töötamast.  Pikad paid sulle kaasa hoiukodu poolt.

Lapi surma põhjuseks arvas loomaarst olevat varjupaigast saadud mitme viiruse kombinatsioon, mis lisaks tüsistus kopsudesse ja lõpuks soolde. Lisaks veel immuunsuse üldine alanemine ning kurtunud ema  lahja piim ning vähesed antikehad.

Justkui sellest kõigest oleks vähe. Eilse arsti vaatluse ajal osutus, et Täpikesel on palavik. Kiisulaps ise oli aktiivne, kuid tohter ohkas vaikselt ning lausus rohkem nagu iseendale : ” See on siis järgmine.”  Päeva jooksul tundus kõik olevat enamvähem, kuid õhtul hakkas Täpike muutuma loiuks, temperatuur langes, kiisu on praegu soojapudelite vahel, ravi käib. Sundsöötmine, ravimid, turjanaha alla füsioloogiline lahus. Olen 48 tundi magamata, täna lisandub veel üks magamata öö.  Miks ometi ei ole õiglust maailmas- ravi algas ju isegi varem kui seisund halvenema hakkas.  Algab taas pikk ja vaevaline võitlus.

Issand, miks ometigi???

Ravimid on ometi kõik olemas ja kui kassilapsed jaksavad võidelda, siis hoiukodu peab suutma aidata. Praegu on siiski olemas kogu relvastus, et haigusele vastu panna ning pärast soojendamist, sundsöötmist, glükoosi jne. muutus Täpi nii erksaks, et andis suurematele kollastele poistele kõva ketuka.  Lootus on, et  me suudame selle haiguse seljatada.

Lisette pere uudised

Lisette perel läheb üle kivide ja kändude. Lisetteke ise võtab tasapisi juurde, aga tema kurtumus ning sellest lahja emapiim on tittede immuunsuse üsna nõrgaks teinud ja üks haigus lõpeb ning teine algab. Silmad vajavad ikka veel ravi, sest salviga hilinemine tähendab vesiseid silmi ning punetavaid limaskesti. Nohu on meil ka.

Lisette on ülimalt hoolitsev ema, aga ta, vaenekene, oli nii haledas seisus, et üsna selge, piima oli vähe ja see lahja. Nüüd siis kogu perel üks haigus lõpeb ja teine algab.  Lisette ise turtsub, aga see tõbi  on just nii ebamäärane, et teiste nakatamiseks paras, aga ravida ei ole suurt midagi.  Nii siis turtsub üksikuid atsihhe terve pere.  Ninad aga  sopased ei ole. Eile hommikul üllatas mind kõigi poegade suu ümber olev tume korp- pärmiseen e Candida Albicans.

Selge märk kassipoegade alanenud immuunsusest. See eeldab usinalt määrimist seenevastase kreemiga ja osadel sai juba täna õhtuks paremaks. Jätkame.

Aga Lapikesega on lood halvad. Kiisulaps on võrreldes teistega pisem ning võttis halvasti juurde, oli ta ka teistega võrreldes passiivsem. Ometigi ei ennustanud miski halvimat.  Kella 22 ajal tundus Lapi veel igati kobe olevat, aga veerand tundi hiljem nägi, et kiisu ei saa normaalselt hingata. Nohu samas ei ole, kuid selge, et kiisul on hingamispuudulikkus. Hingeldab ja hingamisest võtavad osa abilihased. Praegu on kiisuke jube haledas seisundis, Hingeldab karvamütsi sees, olin sunnitud Lapi teistest eraldama, sest ta vajab soojendamist. Hale on vaadata väikese elu kustumist, kuid tegin mis oskasin ja seda on ilmselgelt liiga vähe. Karta võib, et tänane öö jääb pisikese kassineiu jaoks viimaseks kui loomulikult imet ei sünni, sest vahel ju sünnib.

Sel ajal kui teised lapsed möllavad võitleb Lapi iga sõõmu õhu eest ning see läheb iga minutiga järjest raskemaks. Kiisu laseb aegajalt kuuldavale hädise kiiksu ja aidata ei ole teda kuidagi võimalik. Ootame ära. Täna läheb kas üht või teistpidi. Kõiki ei saa kahjuks päästa. Peamine on teha kõik, et teised edasi kasvaksid ning areneksid.

Kollased poisid tunnevad ennast hästi, mängivad ja söövad. Napoleon on tänasest ka broneeritud. Täpike ning Molekul on ka täis elurõõmu ning ajavad oma kassipojaasju. Las terved lapsed mängivad. Minu rida on täna hoida ja hellitada vaprat kolmevärvilist, kellel on nii raske ja vaevaline hingata. Kuidas oleks praegu vaja üht erilist imet, aga mul ei ole selle sisse suurt usku

Hommikul.

Lapi elas öö üle ja vähe sellest, tunneb ennast isegi paremini. Saa sa siis aru. Järsku siiski….

Kurnilda laste areng.

Kurnilda lapsed arenevad mürinal ja kui seenhaigust ei oleks, siis peaksid pea kõik hoiukodust oma koju lahkuma.  Söömisel ja ravimisel käib juba äge lahing, sest kuus pätajalga üritavad kiiresti jalga lasta ja mina ei saa seda mitte lubada ja see kõik on nii raske.

OMEGA- laupäevasel UV lambiga vaatlusel ei olnud enam ühtegi seenelaiku ja see tähendab, et  üks nädal ravime veel ja siis parasiiditõrje ning vaktsinatsioon. No on see poiss alles tulesäde

Teda jagub absoluutselt igale poole. Kui saaks, siis teeks vanadele kassidele tuule alla ja jookseks ning roniks ohjeldamatult. 650 grammi kassipojakrutskeid  maksimaalses võimalikus koguses ja kombinatsioonis. Ei mingit alalhoiuinstinkti, aina püsti ja minema. Kuhu? Pole tähtis. Ainult tuld!

ALFA- teine nüüdseks puhas poiss.

Laupäeval oli vaid kaks pisikest sätendaval täppi  karva otste peal, mis tänaseks on minevik. Nädal veel ravi ja siis võib Alfa- poiss hoiukoduga hüvasti jätta. Aitab, pahandusekott

Hoiukodu annab rõõmuga  terve ja lustilise kassipoisi nii vahva kodu hoole alla kui Alfal on.  Tema perenaine on kiisude pesemisel teist nädalat abiks olnud ja nii oli meil suur rõõm vaadata, kuidas vastik seen poisi naha pealt kadunud on.

BETA- nahk on parem, aga korras mitte.

Mitmed laigud hiilgavad veel UV lambi kiiretes. Parem kohe kindlasti, aga laupäeval vaatame, mis siis on saanud. Selge, et me vajame veel ravi. Muuseas, ega seen poissi ei sega ja ta ründab uhkelt ringi, vallutab kraapimisposti kõrgusi ning kraakleb vendade õdedega vägevalt. Kui seda seent ometi ees ei oleks, siis ei jääks ükski takistus ületamata ja lollus tegemata.

GAMMA- samuti parem, kuid kaugeltki veel mitte korras.

Poiss vajab samuti ravi ja nädala pärast selgub, palju ta veel hiilgab, loodame, et mitte enam. Gamma on nii vahva karumõmm, et vääriks samuti juba koju minekut, sest ka temale jääb tegutsemisruum napiks. Nii palju on avastamist , maadlemist  ja mängimist. Lausa sigadus, et poisi uurimiskirg on kängitsetud nii ahtasse ruumi.

DELTA- õnnetuseks hiilgab veel kõvasti ja nii tõstsime rohu annust.

Järgmine tulesäde, kes mul pidevalt madalstarte võtab, et esimesel võimalusel kaabet lasta. Vähe sellest, et ta kiire on, kui meil õnnestub ta vabadusse sööstul kinni nabida, siis seisab uksel ja sõimab kõvasti, siis ronib üles, puuri lakke mööda seina ja tänitab kogu aeg kõva häälega. Ju ta siis kassikeeles ütleb, et see kõik, mis hoiukodus tema piiramiseks ( ning haiguse leviku takistamiseks) ette võetakse, on räige kassiõiguste rikkumine.

ORVU- hiilgab kahjuks ka.

No ei kujuta ette, kui pikk karv sellel plikal tuleb. Ise on ta selle korrashoiuga totaalselt kimpus. Meie, muideks ka. Pärast iga pesu näeb Orvu välja nagu tõeline kaunitar- ülipikk karv lendlemas. Läheb mööda päev või kaks ja jälle vahib vastu sagris ja klompis karvaga hädapätaks. Iga päev ju ka pesta ei saa.  Eks ta kondab kõik pudrutaldrikud läbi. Orvu jaoks ei eksisteeri võimalust taldriku ümbert minna. Ikka nelja jalaga sisse ja siis päts, päts läbi pudi. Edasi raputame kõik neli käppa puhtaks, mille järgselt on pool tuba sööki täis ning siis astub väike  huligaan emme juurde, et see ta puhtaks roogiks. Aga, kes roogib puhtaks riiulid, põranda, tapeedi?? Õige, inimesed  

Seega ravime ja loodame, et järgmisel nädalavahetusel ei mängi pooled kiisud mulle enam jõulupuud. Jõulud on lõppude lõpuks alles 7 kuu pärast ja Jaanikuule ei kõlba hiilgavana vastu minna